punkte nagu parlamendi vaba kogunemine, ususallivus jm. Sellega taastati Inglismaal parlament. Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Elanikkonna kaitsmiseks koostas parlament Isikuvabaduste Akti. Selle põhjal võidi inimesi arreteerida vaid kohtuniki kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritutele tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. Charles II trooni pidi saama tema katoliiklik vend James II. Kartmaks aga katoliikluse naasmist Inglismaale kujunes opositsioon, kes pooldas Jamesi vanemat tütart Maryt ning tema meest Oranje Willemit ( hiljem valitseja William III ). Mary pooldajaid kutsuti viikideks ja James II pooldajaid kutsuti toorideks. Neist kahest kujunesid inglismaal poliitilised parteid, 19. saj hakati neid nimetama vastavalt liberaalideks ja konservatiivideks. 1688
Uueks valitsejaks sai Henry ja Anne Boleyni tütar Elizabeth I (1558-1604). Tema ajal arenes kiiresti kapitalism, Inglismaa töusus vöimsaks mereriigiks ning tehti suuri edusamme kultuuri vallas. Elizabth taastas reformeeritud kiriku, tema ajal ka fikseeriti löplikult anglikaani usutunnistus 1571. USUPROBLEEMID SOTIMAAL Inglismaa naaber Sotimaa oli vaadeldud ajajärgul eraldi kuningriik, mida iseloomustas sugukondlike kogukondade klannide suur osatähtsus. Soti mägismaa oli pigem katoliiklik ja Löuna-Sotimaal arenes kaubavahetus jasinna jöudsid ka reformatsiooni möjud. Sotmaa löhestatus kasutasid ära teised Euroopa riigid. 1542 päris Soti trooni köigest möne päeva vanune Mary Stuart, keda edasi kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. Vastukaaluks Mary usuliste vaadetele, levis löuna piirkondades kalvinism. Selle levitaja oli John Knox, endine Inglise reformatsiooni tegelane. 1567 töusid soti kalvinistid Mary Stuarti vastu üles
sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt tegelema Liivimaa rahvaste ristimisega. 12.-13. sajandi vahetusel oli niiviisi Väina jõe alamjooksul üles ehitatud katoliiklik võimuala, mis aga hakkas häirima piirkonna sellist maksuisandat Polotski vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres. Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada
Läänepoolsed vürstiriigid langesid Leedu võimu alla. Samal ajal tugevnes Moskva vürstiriik. Leedulased olid üritanud tagajärjetult ka Moskvat vallutada. 1386 sõlmiti Krevo unioon Leedu suurvürsti Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga vahel. Liit Poolaga ristiusustas Leedu. Suurvürstiriigi tipp oli Vytautas Suure valitsusajal. Konflikti Saksa Orduga lahendasid Poola-Leedu väed 1410 Grunwaldi lahingus otsustava võiduga. Pikemas perspektiivis nõrgendas katoliiklik usk Leedu võimu idas. Vürstiriikide sümpaatia kasvas Moskva poole. Sisuliselt ühendas suurem osa Vene riike suurvürst Ivan III (1478 – 1505). Ivan III ajal lõppes ka mongoli ike Venemaal. Poola-Leedu riigis suurenes Poola roll. Balkani poolsaarel kujunes domineerivaks jõuks Osmani impeerium. 1389 võideti Kosovo lahingus serblasi, 1453 vallutati Konstantinoopol. 15. saj lõpuks oli vallutatud kogu Balkani poolsaarel.
Juba immatrikuleerimise ajal pidi nooruk rektorile ja dekaanile maksma mingi kindla summa. Kõik loengud olid tasulised.. Maksude summa, mida õpilane pidi maksma olenes sellest, kui jõukast perest õpilane pärit on. Mida kõrgemale tõusti akadeemilisel karjääriredelil, seda kallimaks läks elu, kuna kirjandus maksis väga palju. Raha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või hooldajatelt. Helded annetajad ülikoolidele oli katoliiklik kirik, suurfeodaalid ja jõukaid kaubahärrad, kes annetasid ülikoolile raha, mida jagati õpilastele stipendiumite kaudu. Usinamaid õpilasi käisid ülikooli kõrvalt koolis. Bakalaureuse õpilased kasutasid oma teadmisi olles koolmeistrid. Palju tulusam amet oli aga kaubahärrade sekretär, kuna kaubahärrad olid tavaliselt kirjaoskamatud. Üliõpilastel ei olnud keskaegses ülikoolis väga head mainet. 13. -15. sajandil õpilasid laulsid, röökisid, kaklesid, pummeldasid öistel tänavatel
sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile? Teaduste ja filosoofia areng, geograafilised avastused ja kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt. 6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta?
Peale Augsburgi usurahu on II vaheaeg (1556 1618). Püha Saksa-Rooma keisririik eksisteerib nüüd vaid paberil. Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (üle 300). Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal. Eranditeks on usuvabadus Böömimaal ja Ungaris. Vastureformatsiooni käigus kujunevad välja tulevase sõja peamised osapooled: 1) Protestantlik unioon (1608): protestantlikud riigid ja võimalikuks toetajaks Prantsusmaa; 2) Katoliiklik liiga (1609): katoliiklikud riigid, mis toetuvad Habsburgide dünastiale ja paavstile. Kolmekümneaastane sõda (1618 1648) Sõja lähtekohaks saab saksa protest enesekaitse. Peagi sekkuvad sõtta protest poolel mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Sõjal olid mitm eesmärgid: 1) usulised 2) sõltumatuse saavutamine, ülemvõimu taaskehtestamine 3) Habsburgide võimu kahandamine, 4) Suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi).
linlased, aadlikud ja vaimulikud. Muutused: Talupoegi hävis/ hävitati füüsiliselt, kuna käis pidev sõda, seoses sellega suur inimjõu puudus ning inimesi kutsuti mujalt elama Lõuna- Eestisse. Aadlikel oli probleem maa jagamisega, kuna koha peal olid üldjuhul Poola vastu meelestatud Saksa aadlikud aga juurde tulid uued Poola aadlikud. Toimus maa ümberjaotus said poolameelsed, vastased võeti ära. Linnades vähenes sakslastest elanikkond, tõusis eestlaste osakaal. Keskaja lõpus katoliiklik kirikuvõim vähenes, asemele tuli luterlik, kuid kuna Poolas oli võimul katoliiklik kirik, toimus lõhenemine maal katoliiklik, linnas luterlik kirikuvõim. Projekt: poolakate poolt loodi 1582 a. Liivimaa konstitutsioon, mille järgi oli ettenähtud ringkondade esinduskogude (parlament) loomine, kukkus läbi seoses sõjaga. Kohtusüsteem: presidentkondades Maakohtud (3) tähtsamate tsiviilasjade arutamine, otsuse võis edasi kaevata Riiga või Varsavisse
kogustes. · Hansa Liit jäi alla Vahemere kaubalinnadele. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6
1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud. Indiaanlasi arvatakse praegu olevat 220000. Vaesest kirdeosast sisserännanud kannatavad riigi suuremates linnades märgatava diskrimineerimise all. 7 Brasiilia on tavapäraselt perekeskne sügavalt katoliiklik riik. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks. Enamik brasiillasi on ustav Rooma kirikule, kuid ühendab katoliku usu Aafrika usundite tavadega. Üha rohkem brasiillasi kuulub protestantlikesse kirikutesse; on ka juudiusulisi ja teiste usundite tunnistajaid. Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. Linnaperes on tihti rohkem pingeid. Palju kirdeosast lahkujaid hülgab oma perekonna.
Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud pakkuma võimalust õppida religiooniõpetust alg- või keskkooliastmes juhul, kui vähemalt 15 õpilast seda soovivad. Valikkursustena pakutakse nii riigi- kui ka erakoolides võrdleva usundiloo tunde. Puuduvad ametlikud andmed selle kohta, kui palju õpilasi on nendes tundides käinud. Tartus on kaks eraomandis kirikukooli, millel on religioosse suunitlusega õppekava. Üks koolidest on evangeelne ja teine katoliiklik. Valitsus on võtnud eelarvamuste vastu võitlemise ja tolerantsuse suurendamise edendamiseks meetmeid. Alates 2003. aastast tähistatakse riigis iga aasta 27. jaanuaril holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude mälestuspäeva. Eesti on rahvusvahelise holokaustialase hariduse, holokausti mälestamise ja uurimise koostöörühma kontaktliige. 2007. aasta jaanuaris jõudis õpetajateni Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Rootsi organisatsiooni
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Zanrina kutsutakse sellist teost valgustuslikuks satiiriks. PRANTSUSE VALGUSTUSAEGNE KIRJANDUS: ¤ Prantsuse valgustuse hilisem saabumine seisnes selles, et absoluutne monarhia oli jalus. Mingil moel tuli see Inglismaalt sisse, kuid ei võtnud sama kuju. - Prantsuse valgustus oli hästi poliitiline kuidas ehitada ühiskonda üles, kui vana ühiskond on ees. Erijooneks Inglise valgustuseks on ka religioossus, kiriku roll oli endiselt suur, puudus lõhe paavstiga. - Prantsusmaa oli katoliiklik ja seal olid erisugused ideed. Valgustus filosoofilisem ja ideoloogilisem. - Prantsusmaal sündis loodusliku e loomuliku inimese teooria. Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele, pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. - Seltskondlik tegevus kogub paralleelselt publitsistikaga
. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas. Zorillal on näidend ,,Don Juan Tenorio", tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub tõeliselt. Pool sajandit vahe ja siis 1665.aastal Moliere´i ,,Don Juan" 02.11.10 Pedro Calderon de la Barca (1600-1681)- üks suurimaid hispaania draamakirjanikke. Peale näidendite on kirjutanud ka palju autosakramentaale ja muusikalisi komöödiaid (midagi opereti taolist) Täidetud on tema üldine katoliiklik maailmavaade. Üldine eksistentsiaalne kallak. Shakespeare on Lope de Vegaga kaasaegne, aga Calderon on hilisem. Kus Lope de Vega lõpetab, seal Calderon alustab. Auteema läbib hispaania kuldajastu teatrit. 1635 oli ta juba nii kuulus, et tema näidendiga avati Madridi Paleeteater. ,,El Principe konstante". Esile tuleb filosoofiline mõtisklus elu olemuse ja selle kui terviku üle. Selles näidendis tuleb esile motiiv elu kui vangla.
Kirikupeaks oli kohalik valitseja. Kirikuvarad riigistati. Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja). Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Sveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus laadis aastast 1520. Oli vaimulik. Zwingli arust oli tegemist Kristuse mälestustseremooniaga.
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele. [redigeeri]Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (15581561) Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda Ivan Julm 16. sajandi ikoonil Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed
Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat)
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
· Rheinland-Pfalz (11) - Pealinn: Mainz · Saarimaa (Saarland]) (12) - Pealinn: Saarbrücken · Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt]) (14) - Pealinn: Magdeburg · Saksimaa (Sachsen) (13) - Pealinn: Dresden · Schleswig-Holstein (15) - Pealinn: Kiel · Tüüringi (Thüringen) (16) - Pealinn: Erfurt Rahvastik Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 18 Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Rahvastik numbrites ja paiknemine
Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal. · Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga
13) Meinhardi ja Bertholdi tegevus 1) Meinhard preester, augustiinlane. Tal oli õigus sakramente jagada, tuli Liivimaale 1184. Oli vana, heatahtlik ja rahulik mees. Ta sai liivlaste ja eestlastega hästi läbi, ristis neist suure hulga. Ristiusu võttis vastu ka Koiva liivlaste vanem Kaupo. Liivlaste abil ehitati Üksküla puukirik Daugava jõe kaldale. Meinhardi abiline oli Theoderich. Meinhard on ainus katoliiklik pühak, kes Eesti aladel on olnud. Suri 1196. 2) Berthold oli piiskop 1197-1198. Ta läks liivlastega tülli ja tagasi tulles tõi Väina jõe suudmesse Saksamaal mitu ristirüütlit, enamus neist tapeti ja Berthold ka, kuid kokkuvõttes sakslased võitsid lahingu. 14) 1198-1206 sündmused Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert. Ta oli Bremeni peapiiskopi toomhärra, pärines mõjukast aadlisuguvõsast, koos temaga tulid ristisõtta tema 4 venda. Ta sai piiskopiks 1199
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise
a jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga - esimene teadaolev eestikeelne trükis tekkis eestikeelne kooliharidus reformatsioon tõi kaasa ka halba: ordu & piiskopid ja linnad &vasallid esindasid erinevaid usutunnistusi - ei tulnud just kasuks koostööle ja üksteisemõistmisele Poolakate vastureformatsioon Liivi sõja järgne aeg: Lõuna-Eesti oli Poola võimu all Poola oli katoliiklik vastureformatsioon: jesuiitide ordu jesuiitide ordu kasutas oma eesmärkide täitmiseks kõiki võimalusi, ka noorte kujundamist hariduse kaudu nad ei põlanud tööd ega vaeva kohalike oludega tuvumiseks ja keelte õppimiseks saavutasid suuremat edu talurahva seas 1583.a saabusid Tartusse ja rajasid kolleegiumi, trükikoja, gümnaasiumi ja tõlkide seminari
siiski katoliiklikeks. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli suur osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku aga ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. · Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel
Paraku ei ole teada tema teadustööde kogumahtu, sest töid ei ole kogutud nad on küll olemas, ent laiali üle maailma, peamiselt itaalia, taani, prantsuse, saksa, hispaania ja hindi keeltes. Kuna Maria Montessori pärines Rooma katoliiklaste perest, siis kirjutas ta oma elu jooksul mitmeid raamatuid religioonist, eriti väikelastele: ,,Missa tutvustamine lastele"; ,,Avatud raamat" jne. 1952. aastal, just veidi enne Maria Montessori surma, loodi Inglismaa Katoliiklik Montessori Gild, mille eesmärgiks sai Maria Montessori maailmavaate ja elutöö levitamine. (Madise 1992, 10-12). Hispaania kodusõja ajal (aastatel 1936-1939) elas Maria Amsterdamis. Teise maailmasõja ajal elas ta Indias. Seal elatud aastate jooksul juhendas ta mitmeid õpetajate kursusi, mis olid väga populaarsed. Näiteks 1939. aastal Madrases toimunud kursustest võttis osa 300 õpetajat üle India. Pärast sõda tuli ta tagasi Inglismaale ning 1946. aastal avas õpetajate kursused
kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu “Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada,
Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Keskaegsed pillid: kasutati enamasti Araabia päritolu pille fiidel, rebekk, harf(keelpillid), põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin. Portatiiv kaasaskantav orel, organistrum Iirimaalt pärit; klahvidega ning näeb välja nagu kitarr; dulcimer Ungarist pärit; nagu kannel, aga pulkadega mängitakse. Pilet nr. 15 Ristiusu kiriku teke ja areng Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik (kr. k katholikos - üleüldine), esimesed kristlikud kogudused juba 1. saj apostlite poolt rajatud, kristlus algselt Rooma riigis taga kiusatud Milaano edikt 313 Constantinus Suur tunnistab ristiusu lubatuks Rooma riigis Kristliku õpetuse üle tõsised vaidlused. Arius : Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala kõrgeim loodu( vastuolus üldise kristliku õpetusega, mida esindas eriliselt selles diskussioonis piiskop Athanasius)
· Ivan suri 1584 ja Rjurikute dünastia likvideerus: - Venemaal vallandus segaduste aeg (1593-1613) ja nõrgenenud riik ei suutnud ennast kaua aega kehtestada Läänemere regioonis · Järjekordne Rootsi-Vene sõda (1609-1617): - 1617 Stolovo rahuleping andis Rootsile Ingerimaa ja Laadoga-Karjala (kuni 1721) - Venemaa kaotas pääsu Soome lahele IV Rootsi ja Poola-Leedu sõda Liivimaal (1600-1629) Võimuvõitluse kontekst: · Johan III ja Katarina Jagelloonica katoliiklik poeg Sigismund valiti Poola kuningaks 1587 ja päris Rootsi trooni 1593 - probleem: luterlik Rootsi ei soovinud saada endale katoliku kuningat ega personaaluniooni Poolaga · Sigismundi tõrjus Rootsi troonilt tema onu hertsog Karl: - riigihoidja (1595/1597) ja seaduslik valitseja (1599) · Karl IX kehtestas oma võimu sõjaliselt: A. Soomes (1597), kus välispoliitilistel põhjustel pooldati Sigismundi ja uniooni Poolaga B
Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks. Läänemaine katoliiklik teoloogia sellist tõlgendust ei soosinud ja eelistas väita, et pilt ise ei ole püha, kuid meenutab pühi asju ja on sellepärast austamisvääriline. Lihtrahvalikus usuelus oli piltide ja kujude pühakspidamine siiski ka Läänes võimalik. Tihti kujutati fantaasiaküllaselt mitmesuguseid kurje jõude ja märke, millele omistati maagilist tähendust. Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga
· Sekularisatsioon/ ilmalikustumine Religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas ( Bryan Wilson) Sekularisatsioon · Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega · Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas · Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus · Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja Euroopa lõige rohkem Katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa Õigeusklik Balkan ja Ida-Euroopa · Ratsionaalse valiku teooria Rodney Stark Lawrence Iannacone Materiaalne dimensioon · Pühamu · Tempel · Altar · Rõivas · Mask · Ikoon · Kirik · Puujumal · Fetis · Armastuse orisha oshun (santeria) · Kontekst Poliitiline dimensioon · Riigiusund; preesterkuningad jne · Riik ja religioon Riigikirik (inglise kirik, taani kirik jt)
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad
poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teisalt aga kiriku enese uuenemisprotsessis, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsese vastusena reformatsioonile tugevnes inkvisitsioon, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus reformatsioon eemal hoida paljuski just tänu inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud
1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest. · Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda võitis kuninga Kristian III viis läbi luterliku reformatsiooni 1536 kutsus kokku härradepäeva puudusid kirikumehed uus kirikukorraldus ülemvõim kiriku asjades kuninga käes, kiriku mõisad ja maad kuulutati riigi omaks. Protestantliku kirik: võis säilitada vara katoliiklik vaimulikkond jäi truuks Roomale ja sekulariseeriti kirikumaad. · Luterlik usupuhastus: 1545. aastal Ribe artiklina peapiiskopi residentsi viidi üle Roskildest Kopenhaagenisse. REFORMATSIOON NORRAS · Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliseks reformatsiooniks valmis. · Taheti Taani ülemvõimu alt pääseda. 1523. konfiskeeris Norra Riiginõukogu Taani läänistused Norras, kuid Frederik I jagas neid maid taani aristokraatidele.
Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedust, seati eesmärgiks laialdase autonoomia kehtestamine ühises rahvuskubermangus, kus seataks sisse demokraatlik valitsuskord ning suhted teiste tsaaririigi rahvastega oleks föderatiivsel tasemel. Samuti nõuti koolide ametlikuks õppekeeleks Leedu keelt. Hilisem kommunist Mickievicius esitas ka iseseisva leedu vabariigi nõude, kuid saanud siis veel küllaldast toetust. Galvanauskase vedamisel asutati Leedu Talurahvaliit. Katoliiklik liikumine maapiirkondades poloniseerunud vaimulike vastu M.Krupavicius. 1906 aastal õnnestus ka leedulastel 15 saadikut, kellest 8 olid leedulased, saata valitud riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4
1870-1871 saavutati hiilgav võit. 1871 krooniti Wilhelm I Saksa keisriks, Bismarckist sai Reichskanzler. DEUTSCHES KAISERREICH 1871-1918 1871-1888 keiser Wilhelm I (Bismarcki poliitika) 1888 keiser Friedrich III (Bismarcki poliitika) 1888-1918 keiser Wilhelm II (suri 1941 Hollandis paguluses) Bismarcki poliitika põhieesmärgid ja tulemused: suurendada keskvõimu (keisri) tähtsust riigis, vähendada katoliku kiriku mõju (Austria oli katoliiklik riik, samuti Baieri, ent Preisi ja seega ka keiser olid protestantlikud), keelustati sotsialistide parteid, edendada tööstust, välistada sõda kahel rindel (ehk siis vältida Vene-Prantsuse liitu). Samal ajal sotsialism muutus Euroopas väga mõjukaks poliitiliseks ideoloogiaks, selle vasakpoolseima tiiva (kommunismi) ideoloogiks sai Karl Marx, parempoolsemad sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) on mõjutatud Eduard Bernsteinist. Mõlemad sakslased.
tapavad Numancia mehed oma naised, et nende sugu ei saaks roomlastega seguneda ja edasi kanduda. Vaheldumisi näidatakse kord sissepiiratud linna, kord roomlaste laagrit. Teos on tragöödia algusest lõpuni. Üle kõige väärib tähelepanu Cervantese pöördumine rahvusliku ajaloo poole. Sealjuures pole teemaks hiliskeskaeg, mis järgnevalt sai hispaania rahvusdraamas lausa üldvalitsevaks, vaid rahvuse esiajalugu. Näidendi esimese vaatuse tulevikunägemuses kangastub katoliiklik Hispaania Felipe IIga eesotsas. See on patriootiline teos, pühendus isamaale ja selle kuulsusrikkale ajaloole, nii nagu oli olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad
Läksid reformatsiooniga kaasa. Ja olid hispaani võimu all ja tekkis hispaaniaga ususõda ja madalmaade vabadusvõitlus. -Skandinaavia- *Kultuurilises ja ajaloolises tähenduses nimetati Skandinaaviaks Rootsi, Taani, Norra. -Henry VIII Oli Ingismaa valitseja. Ta soosis kunsti. Kunstnik Hans Holbein noorem töötas tema õukonnas aastaid ja tegi temast portreemaale Tegi kiriku et saaks endale lahutuseks loa anda Anglikaani kirik- *Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * Kiriku lõi Henry VIII, kuulutas end kiriku peaks, ta algatas reformatsiooni oma isiklikel põhjustel. -Hugenotid- *Prantsuse kalvinistid, Calvini õpetuse pooldajad. *Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. *Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. *Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. *Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära. -Renessanss
44.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Sõja põhjused: · Augsburgi usurahu 1555 · Konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel · Euroopa suurriikide taotlused: - Hispaania Felipe II ei osalenud sõjas, aga hoiak oli, et osaleb - Prantsusmaa oli Habsburgide võimu kasvu vastu - Rootsi, Taani olid huvitatud P-Saksamaa Läänemere äärsetest aladest Osapooled · Protestantlik Unioon 1608 Rootsi, Böömimaa, Holland, Taani, Prantsusmaa, Preisimaa · Katoliiklik liiga 1609 Saksa-Rooma keisririik, Austria, Hispaania Sõja 4 perioodi: · Böömi periood 1618-1625 tsehhide väljaastumine poliitilise iseseisvuse ja tsehhi keelele riigikeele õiguste andmise eest · Taani periood 1625-1629 mõjuvõim Läänemere lõunarannikul · Rootsi periood 1630-1635 · Prantsuse-Rootsi periood 1636-1648 Rootsi põhjused sõtta astumiseks: · Protestantluse kaitse · Hirm Habsburgide võimu ees
Kui germaani kuningad kristlaseks valmis saada =halduspoliitiline akt. Ehelbert (anglosaksi kuningas) lasi end ristida. Anglosaksi misjonärid Madalmaades ja Saksamaa aladel. 754 Püha Benedictius suri märtrisurma. Asutas mitmeid kloostreid. Manz piiskoppide residents. Saksamaa võrdub esmajoones Reinimaaga. Saksid sunniti ristisõtta Karl Suure poolt. 8. - 9. sajand ristiusustati lääneslaavlased. Tsehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond
austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin. Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine
Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22
Seksuaalset õnnetust on päris palju seksuaalne üksindus, seksuaalne õnnetu olek. Nt ei leia sobivat seksuaalpartnerit. Seksuaalset sobimatut füsioloogilises mõttes ei eksisteeri. Seksuaalne indentiteet. Inimene on seksuaalne koguaeg. Isegi kui loobunud, siis negatiivne. Seksuaalne eesmärk võib olla ka midagi muud kui enda heaolu või liigi jätkamine. Seksuaalsus õigustatud ainult laste saamise eesmärgil katoliiklik kirik. Seksuaalsus ei saa olla kahe inimesi asi. Lapse saamine ka riigi asi. Toetused Sakraalsus e. pühitsetud seksuaalsus. Näiteks ümberlõikamine ja tsölibaat suguelust loobumine. Seks seksi pärast ammendub väga ruttu. Oluline vastutus. Üheks mõõdupuuks võimelisus vastutada seksuaalsusest tulenevate tagajärgede pärast. Laps ei ole tagajärg, vaid eesmärk. SEKSUAALSUS SEKS 1.) ühendus/ühendamine ühendab inimesi
pärast surma igavene elu. * Kristluse kaks käsku, mis on kogu kristliku maailma eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast. * Algselt olid kõik Kristlased sellised, kes käisid samuti sünagoogides, kuid üsna pea tekkisid suured erinevused Juutidega ja siis need kogudused liikusid eraldi mujale. Esimene kristlik kogudus rajati Jeruusalemmas Sauluse (hiljem tema nimi Paulus) poolt ja esimene kirik oli katoliiklik ehk kõiki Kristlasi ühendav kirik. Üsna varakult kujunevad välja autonoomsed kirikud esimesed on nt Armeenia Õigeusu kirik jms, mis kujunevad välja juba 1-2 saj pKr. 1054. Aastal toimub skisma ja Kristlus jaguneb põhiliselt Rooma- Katolikuks ja Kreeka-Katolikuks, kes hakkas end nimetama Õigeusu tunnistajateks. Õigeusk omakorda jagunes mitmeks Vene, Armeenia jne. 1517. aastal toimus usureformatsioon, mille algatajaks peetakse Martin Lutherit ja mille käigus tulid Rooma-
usund, rebi ja kleebi, uskumine kuulutamiseta, kuulumine uskumiseta) Sekularisatsioon/ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega. Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas. Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus. Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja-Euroopa; katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa. Ratsionaalse valiku teoora. 7. Materiaalne Pühamu Tempel 8 Altar Rõivas Mask Ikoon Kirik Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne.
Maarja kohtumine püha Elisabethiga, kes oli ristija Johannase ema). Valminud 13.sajandi alguses,võib näha esimest korda ka suuremalt ja mõjuvamalt ka naise kehafiguuride edasiandmist Gooti skulptuurile ja maalikunstile on omane ka vertikaalsuse mõjutamine. Näiteks Chartres'i pühakud pikkade sammastena Väga silmapaistev on ka Saksa varasema gootika skulptuuri osa 13.sajandil oli portreede tegemine elavatest inimestest suur haruldus, katoliiklik kirik taunis seda edevusena Võib näha siiski Kesk-Saksamaal Naumburgi 10 elavatest inimestest tehtud portreed, need olid kirikut toetanud vürstid ja aadlikud Eriti esile tõstetud: vürst Ekkehard ja vürstinna Uta. Skulptuurid olid ka ülevärvitud Gooti kujutav kunst Gooti kujutavas kunstis ilmuvad 13. Sajandil ka suuremad ümarskulptuurid Omapäraseks skulptuuriks on ka ratsamonument Bambergi ratsanik mis on seotud kiriku seinaga
tugevdamiseks. See põhimõte leidis väljenduse mõistes raison d`e`tat, riiklikud huvid, mille formuleeris teine Itaalia renessansiajastu teadlane Giovanni Botero (1544-1617). Raison d`e`tat (riigi huvid) on tegur, mille ees taganevad kõik muud poliitillised, eetilised või religioossed kaalutlused. Riigi huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on meie absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Näiteks: Prantsusmaa katoliiklik kardinal Richelieu võitluses mõju pärast Euroopas usuvendade vastu Austrias ja Hispaanias, valis liitlaseks esialgu protestantlikud valitsejad, hiljem muhameedliku Ottomani impeeriumi.. Ajaloolised sündmused tõestavad, et 16.-17.sajandil toimus poliitiliste ja õiguslike ideede areng tihedas võitluses, mida peeti tsentraliseritud riikide ja absolutistliku kuningavõimu loomiseks, ning teisalt rahvusriikide kujunemise käigus religioossete sõdade kontekstis Prantsusmaal
See on romaan naiskunstnikust. Tal on armastatu, palju juttu loominguvabadusest. August Wilhelm tõi need ideed romantsimist temani. De Stail kirjutanud kaks olulist romaani ,,Dephne", ,,Corin" George Sand ,,Gonzuelo", ,,Krahvinna von Rudol.." Gonzuelon erakordse andega lauljanna ning lõpuks leiab elu ja armastuse jne. (,,Hyperion" räägitakse vabaduses. H on vabadusvõitlejate juht. Vabadusvõitlevad, rakenduvad inimese filosoofilised hoiakud.) Inimeste probleemide lahendus on katoliiklik usutunnistus. Taoliste romaanide arhetüübiks Goethe ,,Noore Wertheri kannatused." Üksildane noormees, kes elab läbi teatud eluraskusi. Kannatused on seotud armastusega. Nt Byron ,,Child Harold". ,,Oberman" üksik inimene maailmas. Kiriromaan. Koosneb Obermanni kirjadest endast väljapoole. Üksinduse sisemonoloog, ühtki kirja ta vastu ei saa. Realismi ja romantismi piiril olev teos - Standali ,,Armance" (1829). ,,Pildikesi Pariisi elust aastal..." Üles ehitatud kannale figuurile
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
