aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insuliin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks
Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool 7. Kõrvalkilpnäärmehormoon (PTH-paratüreoidhormoon) Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Kui Ca sisaldus langeb alla normi, siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt toodetud PTH produktsioon ning PTH mõjul hakkab Ca minema luudest verre. PTH aktiveerib osteoklastide tegevust, vähendab Ca eritumist neerukanalites ning mõjutab vitamiin D3. Nimelt muudetakse
Neid aminohappeid on 3. 3) Täielikult asendatavad aminohapped organism ise sünteesib lähteainetest, neid on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID. -suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime. 1) Näiteks hormoonmõjuga peptiidid kasvuhormoon hüpofüüs sünteesib. 2) Organite ja kudede tasandil toimivad peptiidid seedekulglas on teada üle 30 lokaalselt toimiva peptiidi. 3) arengubioloogias olulised peptiidid määrvad tulevaste organite elgmete kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed: 1) esmane struktuur ehk primaarne struktuur aminohappejääkide hulk ja järjestus polüpetiidahelas
Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi. Naissuguhmoonid kõrvaldavad ka dopamiini mõju. 6. Kasvuhormoon vabaneb hüpofüüsi eessagarast hüpotaalamuse somatoliberiinide mõju. On erinevatele kudele mitmesusguseid mõjusid. Kasvu ennast otseselt ei mõjuta, vaid kaudselt- stimuleerib maksas somatomediinide teket (maksa endokriinne funtksioon). Somatomediinide mõjul suureneb luudes kõhre teke- kondrogenees. Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse
transport - rakumembraani koostisesse kuuluvate valkude vahendusel toimub ainete spetsiifiline transport rakku ja rakust välja d. retseptorid - rakumembraanis esineb lisaks transpordivalkudele ka retseptorvalke, mis vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel e. kaitse - kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustavad veres kaitsevalgud f. organismi regulaatorid - osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats, ja insuliin g. liikumine - lihasrakud on valdavalt täidetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise- ehk kontraktsioonivõime h. energia - valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul i. varuaine - valke kasutavad toiduks arenevad organismid 32. Tead mõisteid a. nukleiinhapped - nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis
. Kõrgvererõhu- ehk hõpertooniatõbi tekib siis, kui arteriaalse vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja arteriaalne vererõhk on liiga kõrge: süstoolne rõhk suurem kui 140 ja diastoolne suurem kui 90 mmHg. Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mmHg, kui see on püsivalt üle 130/85, siis loetakse seda kõrgenenud vererõhuks. Vere glükoosisisaldust reguleerivad hormoonid: insuliin, glükagoon, adrenaliin, kortisool ja kasvuhormoon. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu. Tavalise toidukorra järgselt taastub glükoosi esialgne tase veres 2 – 4 tunni jooksul. Kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele. Diabeet I-II aste I tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste
kasutatakse see ära, hommikuks maksas ei ole enam glükogeeni. · Edasi läheb käiku neoglükogenees- glükagoon aktiveerib ensüüme, mis neoglükoegeneesi esile kutsuvad- süsivesikute teke püruvaadist ja laktaadist, mis omakorda tekivad lihasglükogeenist. · Glükoneogenees on glükoosi teke ka amonihapetest (valgud amonihapeteks) ja glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel). Kontrainsulaarsesse süsteem aitab tõsta vere glükoosi taset, kuuluvad kasvuhormoon STH, adrenaliin, kortisool, glükagoon (kõhunäärme hormoon, igapäevaselt osaleb vere glükoosi taseme reguleerimisel, võtab glükoosi glükogenolüüsi teel)- need on puhtal kuhul. Võimaldavad reserve kasutusele võtta. Kuuluvad ka kilpnäärme hormoonid (mitte kõik), suguhormoonid, kasvuhormoonid- need hormoonid väldivad hüpoglükeemia teket ja kindlustavad organismi kudede ja rakkude varustamist energiaga, kui väljaspoolt toiduga
Glükoos on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2mM/l. Kõhunäärme saarekesed toodavad insuliini ja glükagooni. Vere glükoosi taset tõstab ainult maksa glükogeeni lõhustamine! Vere glükoosi taset tõstavad: Vere glükoosi taset langetab ainult: · Glükagoon · Insuliin · Adrenaliin Tema mõjul suureneb glükoosi sissevool · Glükokortikoidid Lihas- ja rasvarakkudesse. · kasvuhormoon Glükagoon on maksaspetsiifiline Insuliini eritust reguleerib eelkõige vere hormoon, mis tingib maksa glükoosisisaldus, suurendab GIP, glükogeeni lõhustamise. Glükagooni tase ja sümpatikuse ärritus. Glükagoon tõstab vere glükoositaset, insuliin aitab glükoosi transportida teistesse rakkudesse. Seega, glükagoon ja insuliin teevad pigem koostööd kui on antagonistid! Diabeet
Glükoos on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2mM/l. Kõhunäärme saarekesed toodavad insuliini ja glükagooni. Vere glükoosi taset tõstab ainult maksa glükogeeni lõhustamine! Vere glükoosi taset tõstavad: Vere glükoosi taset langetab ainult: · Glükagoon · Insuliin · Adrenaliin Tema mõjul suureneb glükoosi sissevool · Glükokortikoidid Lihas- ja rasvarakkudesse. · kasvuhormoon Glükagoon on maksaspetsiifiline Insuliini eritust reguleerib eelkõige vere hormoon, mis tingib maksa glükoosisisaldus, suurendab GIP, glükogeeni lõhustamise. Glükagooni tase ja sümpatikuse ärritus. Glükagoon tõstab vere glükoositaset, insuliin aitab glükoosi transportida teistesse rakkudesse. Seega, glükagoon ja insuliin teevad pigem koostööd kui on antagonistid! Diabeet
kokkuliidetud eksonid moodustavad mRNA , mille alusel sünteesitakse valk. Kui tahame bakterisse geeni viia, siis peame selle mRNA alusel tegema DNA - õnneks on avastatud pöördtranskriptaas, mis selle töö ära teeb. Nüüd teeb bakter sama valku, mis see geen inimese rakuski teeb. RNA trans- kript http://faculty.ircc.edu/faculty/tfischer/images/introns-exons.jpg Bakterid toodavad inimese valke alates 1978.aastast Esimene oli insuliin. Inimese kasvuhormoon Erütropoietiin aneemia raviks Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi Vere hüübimisfaktorid Difteeria ja teetanuse vaktsiin Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a.: roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Miks hiiri kasutatakse kõige rohkem? Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne.
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
kasvamine) Kasvuviisid 1. anorgaaniline kasv - vee ja soolade talletumine (taimedes, seentes) 2. orgaaniline kasv - toitainete omastamine ja ümbertöötlemine a) suurenevad rakkude mõõtmed (venimiskasv) - taimerakud, närvirakud b) suureneb rakkude arv: 1) jagunevad kõik rakud 2) jaguneb osa rakke Kasvuregulatsioon inimese näitel 1. Kehasisesed - a) mitoosi stimuleerivad faktorid b) kasvuhormoon c) eri geenide koosmõju (kasv on polügeenne - paljude geenide poolt määratud) 2. Kehavälised a) toidu kättesaadavus b) kasvu mehhaniliste piirangute puudumine (Hiina väikeste jalgadega naised) Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2
Fibrillaarsed e niitjad valgud on kõõluste Erinevaid valke on looduses lõpmata(?) palju, inimese rakkudes on neid u. 500000... Igal valgul on oma, ainult üks ülesanne. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon Kõik valgud on ensüümid, kõige olulisem on süljes olev amülaas. Vajavad vitamiine. Kaitse ülesanne Liikumis ülesanne Transpordi ülesanne Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. Kasvuhormoon Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja trantspordib rakus selle vajalikku kohta. Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleoiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur DNA-s desoksüriboos ja RNAs riboos
6 *Keelatud manustada intravenoosselt E. PEPTIIDHORMOONID JA NENDE ANALOOGID Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ... ja kõik vastavad " vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin( EPO ) 7. Insuliin Lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Endokrinoloogi või võistkonna arsti kirjalik teatis on vajalik , mis kinnitab insuliin-sõltuva diabeedi diagnoosi. Kui võistleja uriinis on ebatavalises kontsentratsioonis endogeenset hormooni, või selle diagnostilist
dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu, iiveldus. E. Peptiidhormoonid ja nende analoogid Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub loomulikul kujul ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ...ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin (EPO) 7. Insuliin (isuliini on lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks) Keelatud meetodid: Hapniku transpordi parandamine ja veredoping. Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja
ruumist-higi, vormelementide hulga suurenemine, plasmavalkude kolloidoleku muutus pH languse mõjul, *pH langus(laktaat, ketokehad), *Glükoosi kontsentratsiooni muutused (pingutuse alguses reeglina tõus, vastupidavustööl kestusega üle 1h langus), *Rasvhapete kontsentratsiooni muutused (vastupidavustööl ulatuslik tõus), *Hormoonide kontsentratsiooni muutused(adrenaliin, noradrenaliin, kortisool, kasvuhormoon, glükagoon, insuliin) Südame ja veresoonkonnasüsteem: *südame ehitus,*südame talitlus,*vereringe,*südame talitluse regulatsioon,*vereringe regulatisoon Süda:*300 350 g, *lihaseline 4-kambriline õõneselund, Kummaski südamepooles on: koda ja vatsake. Südame mõlemad pooled kontraheeruvad samaaegselt, kojad vatsakestest veidi varem. Südamepaun kaheastmeline kelme, mis ümbritseb südant. Südamepauna lestmete vahele jääb suletud ruum, mis on
KONTROLLTÖÖ III Veri. Süda ja vereringe. Ainevahetus. Hormoonid AINEVAHETUS Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus: AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja aine. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse orga...
rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Elektrivoolu kandvad ioonivoolud läabivad rakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks. Virgatsained ehk Signaalmolekulid: vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon) väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500) Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks) Noradrenaliin Serotoniin Gamma-aminovõihape Virgatsainete retseptorid. Retseptorid on spetsiifilsed kindlatele keemilistele signaalidele. Kui retseptor on ära tundnud signaalmolekuli, siis kutsub ta esile raku vastust (transduktsioon)
osarõhu languse tagajärjel kudedes. organismi tervislikust ja aktiveerimine ja trombiini 70 kg mehe keha vedelikuruumid Kasutatakse kapillaaridele Androgeenid, türoksiin ja funktsionaalsest seisundist. moodustumine. · Trombiin on Vereplasma 3 l, Koevedelik 11 l kohandatud tsentrifuugi. Kapillaar kasvuhormoon suurendavad Keskmiselt leidub 1 l veres vereplasma ensüüm, mis muudab Rakuvedelik 28 l märgistatakse viiliga ja murtakse erütropoetiini mõju. inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu
o karvade koostises olev valk on keratiin TRANSPORT o hemoglobiin (vere valk) transpordib hapnikku o transportvalgud rakumembraanis RETSEPTOR o alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele, toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine. o retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil o info edastamine REGULATOORNE o hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust o kasvuhormoon, mida toodab ajuripats o osa hormoonidest on valgud KAITSE o ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga o tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud o ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine. 20.Milles seisnevad maratonijooksja ja sprinteri füsioloogilised erinevused? Lihaste paremaks taastumiseks aitab kaasa ka see, kui treeningud on vaheldusrikkad: näiteks ühel päeval jooksete, teisel sõidate rattaga või rullsuuskadega, kolmandal ujute. Sedasi langeb koormus eri päevadel erinevatele lihastele ning teised lihased saavad sellal puhkust. Taastumisele aitab kaasa ka uni. Magamise ajal eritub kasvuhormoon, millel on anaboolne ehk rakustruktuure ülesehitav toime.
Hingamine kiireneb Pupillid suurenevad Olulised veresooned lähevad suuremaks, teised kitsamaks Glükoosi tarbitakse rohkem, jõuab kiiremini rakkudesse Aitab mälu parandada Arstid ravimi eesmärgil 1.5 OKSÜTOTSIIN Hormoon, toodetakse hüpotalamuses, liigub edasi ajuripatsisse. Tekitab erektsiooni, hoolivusetunnet jne. N.ö armuhormoon. 1.6 KASVUHORMOON Hormoon, toodab ajuripats, liigub maksa Kasvule Rakud paljunevad/taastavad Paljunemisele aitab kaasa Luud kasvavad Toodavad kõik rakud 1.7 KOLLASKEHA HORMOON Hormoon, tekib munasarjas ovulatsiooni ajal Aitab säilitada rasedust 1.8 VITAMIINID VITAMIINIDE VARU A 1-3 aastat D 1-5kuud E 1-4 kuud
sünteesitakse. Olukorras, kus GATA-2 kui ka PIT-1 on aktiveeritud, võib PIT-1 valk seostuda oma seostumiskohaga, mis asub GATA-2 seostumiskoha kõrval aktiveerides thyrotropide geenid. PIT-1 valk võib seonduda otse GATA-2 valguga ja blokeerida selle võime aktiveerida gonodotroph-spetsiifilisi geene. Regulatsioon, mille käigus PIT-1-positiivsed rakud kujunevad somototrophideks või siis lactotropideks, on väga keeruline. Mitmed PIT-1 seostumiskohad on seotud geenidega, mis toodavad kasvuhormoon ja prolaktiini, PIT-1 seostumissaitide ja nende geenide kaugus võib olla määravaks, millist hormooni parajasti sünteesitakse. Võimalik, et mõlemal rakutüübil on potentsiaal sünteesida mõlemat hormooni, kuid rakutüübispetsiifilised repressorid vastutavad selle eest, millised geenid aktiveeritakse. Takistamine võib olla ajalise kontrolli all, vastutades selle eest kas esmalt seostub aktivaator või repressor. 4 VÄIKEAJU ARENG
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Seega toimib glükagoon vere suhkrusisaldust tõstvalt. Glükogenolüüs maksas hoiab vere glükoosisisalduse vajalikul tasemel. Neerupealise adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagundamist ja vere suhkrutaseme tõusu. Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad monosahhariidide kiiret imendumist peensooles pärast söömist ning glükogenolüüsi maksas, samuti võivad nad kiirendada insuliini molukulide lagundamist. Kõik need protsessid viivad samuti vere suhkrutaseme tõusule. Hüpofüüsi kasvuhormoon suurendab vere glükoosisisaldust, vähendab kudede insuliinisidumisvõimet ja suurendab vabade rasvhapete kontsentratsiooni veres. Kasvuhormoon muudab pankrease B-rakud vastuvõtlikumaks insuliini sünteesi stiimulite suhtes 66) Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis. Mineraalained on vajalikud: 1) osmootse rõhu ja pH säilitamiseks, 2) luukoe ehitamisel,
Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas TOR- ribosomaalne S6 kinaas, elF4E - transkriptsiooni ja translatsiooni stimuleerimine; 2. Hippo rada(kasvu pidurdav); 3. Mitogeenid: MAPK kaskaad - aktiveeruvad proliferatiivsed transkriptsioonifaktorid myc, E2F ja vähenevad cycline-dependent-kinase inhibiitorid p21 ja p27. Morfogeenid.Wnt,TFGb,NOtch. KOntrollivad kudede-organite suurust mitmeti: stimuleerivat proliferatsiooni; stimuleerivad rakkude differentseerumist - jagunemise
- Bioinformaatika - Punane, roheline, sinine ja valge biotehnoloogia 4. Biotehnoloogia olemus ja toimealad biotehnoloogia (ingl. Biotechnology)- Bioloogiline tehnoloogia, mis kattub valdavas osas rakendusgeneetikaga. Punane (meditsiiniline) Roheline (taimed) Sinine (vesi) Valge (tööstus) Bioinformaatika 5. Mikroobne toit 6. Inimese kasvuhormoon inimese kasvuhormoon (ingl. Human growth hormone)- Inimese normaalseks kasvuks vajalik signaalne polüpeptiid hüpofüüsist. Inimese mõnede kääbuskasvutüüpide korral on vastav geen defektne. 7. Molekulaarsed tšaperonid molekulaarsed tšaperonid (ingl. Molecular chaperones)- Valgud, mis on abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuuride mittekovalentsel assambleerimisel/deassambleerimisel ja
Seega toimib glükagoon vere suhkrusisaldust tõstvalt. Glükogenolüüs maksas hoiab vere glükoosisisalduse vajalikul tasemel. Neerupealise adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagundamist ja vere suhkrutaseme tõusu. Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad monosahhariidide kiiret imendumist peensooles pärast söömist ning glükogenolüüsi maksas, samuti võivad nad kiirendada insuliini molukulide lagundamist. Kõik need protsessid viivad samuti vere suhkrutaseme tõusule. Hüpofüüsi kasvuhormoon suurendab vere glükoosisisaldust, vähendab kudede insuliinisidumisvõimet ja suurendab vabade rasvhapete kontsentratsiooni veres. Kasvuhormoon muudab pankrease B-rakud vastuvõtlikumaks insuliini sünteesi stiimulite suhtes 66) Mineraalainete (Na, K, Ca, Mg, P, Cl, mikroelemendid Fe, Cu, Mn, I, Zn, Se), vee ja vitamiinide A, D, E, K, C, B 1,2,3,6,12 ülesanded organismis. Mineraalained on vajalikud: 1) osmootse rõhu ja pH säilitamiseks, 2) luukoe ehitamisel,
Hormoonid tegutsevad Alates murdeeast hakkavad ajuripatsist verre nõristuma hormoonid " keemilised saadikud", mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele käsu hakata senisest enam tootma naissuguhormoone (östrogeeni ja kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga. Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu. Naissuguhormoonide toimel toimuvad järgmised muutused: · keha võtab naiselikumad vormid; · arenevad rinnad ja suguelundid; · kaenla alla ja häbemekingule ilmuvad karvad; · toimub kiire kasv (nn kasvuspurt); · tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid; · nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e akne; · hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi.
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab
a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stimuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni
meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele
HORMOONIDE ABIL ORGANISMI MÕJUTAMINE * Sisenõrenäärmed- näärmed, mis toodavad hormoone. * Hormoonid- 1)Mõjuvad väga väikestes kogustes. 2)Mõjuvad kindlatele rakkudele. 3)Liiguvad verega. 4)Mõjuvad aeglasemalt/ pikema ajaliselt. * Humoraalne regulatsioon- Organismi mõjutamine hormoonide kaudu SISENÕRENÄÄRMED ÕPIK LEHEKÜLG 115! Munasarjad- östrogeen, progesteroon Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- insuliin, glükagoon Kilpnääre- türoksiin Hüpofüüs ehk ajuripats- Kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Neerupealis- adremaliin Munandid- Testosteroon Hüpotaalamus- reguleerib ajuripatsi kaudu kogu sisenõresüsteemi. TAGASISIDEREGULATSIOON Tekkinud muutust püütakse kõrvaldada. Sellist kõrvalekalde likvideerimise tagasisideregulatsiooni nimetatakse negatiivseks tagasisideks. Mäningaid protsesse (nt sünnitus, oksendamine) reguleeritakse ka positiivse tagasiside mehhanismi (võimendatakse kõrvalekallet) abil.
43. Millised on kloonitud DNA-de kasutusalad tänapäeval? Geenide kloonimise abil saab luua suurt hulka geenide või DNA lõikude koopiaid. Seda kasutatakse Geenianalüüsiks a)geeni funktsiooni välja selgitamine b)geeni omaduste hindamine (nt suurus, kudede jaotus), c) jälgida mutatsioonide toimet geeni toimimisele biofarmatseutikaks ehk inimesele vajalike valkude süntees, nt insuliin või kasvuhormoon geeniteraapiaks geneetiliste haiguste ravimiseks 44. DNA sekveneerimise põhimõte. DNA sekveneerimine ehk järjestusanalüüs on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine DNA, RNA või valkude molekulides. See annab tulemuseks märkidest koosneva tõlgenduse, mida nimetatakse sekventsiks, ja kirjeldab suuremat osa sekveneeritud molekulist. See on tänapäeva bioteaduses üks olulisemaid tehnikaid. 45
Kõrvalkilpnäärmed Kõhunääre- (insuliin- glükoosi liikumine vereringesse) Munasarjad- menstruatsioonitsükkel, rasedus Munandid- suguhormoonid Rasv- ja vesilahustuvad hormoonid Steroidhormoonid Rasv lahustuvad Suudavad läbida membraane Akriveerivad geene Testosteroon, östrogeen Pepiidhormoonid Vees lahustuvad Ei läbi membraane Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli Insuliin, kasvuhormoon 3.7 Närvisüsteemihaigused Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused. Kesknärvisüsteemi haigused jagatakse kolmeks 1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus
aminorühm ja see muutub ammoniaagiks VALKUDE TRANSAMINEERIMINE selle käigus maks suudab ühtedest aminohapetest teisi valmistada ja niimoodi ta siis asendamatutest suudab ise valmistada asendatavaid aineid (kasutab nendes kudedes kus vaja). SISESEKRETOORNE FUNKTSIOON seisneb somatomediinide sünteesis. Somatomediinid tekivad maksas kasvuhormooni(GH) mõjul uued hormoonid somatomediinid, mis mõjutavad luudes kõhrerakkude teket. Seega kasvuhormoon ise otse kasvu ei mõjuta vaid teeb seda somatomediinide vahendusel. KOLESTEROOLI SÜNTEES kolesterool omakorda on lähteaineks organismis steroidhormoonidele (nt. suguhormoonid, neerupealiste koorehormoonid ja kaltsitriool). Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket)
regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insulin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. · Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV:
• GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin • lehm kes toodab insuliini Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutusalad. nt kasutatakse transgeenseid pärme rekombinantsete valkude tootmiseks (bhepatiidi vaktsiin) ja juustu tootmiseks ensüüme.Viiruseid kasutatakse geeniteraapias. Bakterid toodavad erinevaid valke haiguste raviks (insuliin, inimese kasvuhormoon, vere hüübimis faktorid). DNA kloneerimiseks kasutatakse baktereid. Saab kasutada keskkonna tehnoloogias, saaste eemaldamine. Mis on nokaut hiir? Nokout organism- organism kellel on teatud geen maha surutud. Geeneetiliselt muundatud hiir, kus teadlased on välja lülitanud olemasoleva geeni, seda asendades või segades seda mingi teise DNAga. Ühe geeni välja lülitamisega saab uurida seda, mida see geen tavaliselt teeb.
· käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd
Isas- vs emasgonaad: Wolffi juha - mesodermi päritolu; erituselundkonna keskne komponent; emastel degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad Isas- vs emasgonaad: Mülleri juha - algselt olemas nii isas- kui emasindiviididel, isastel degenereerub, emastel moodustab munajuhad, emaka, emakakaela, tupe ülemise osa Isas- vs emasgonaad: genitaalköbrukesed - XX-kliitor, XY-peenis Postembrüonaalne areng Kasvamine (kuidas toimub; kasvuhormoon ja selle roll) üks võtmetähtsusega protsesse organismi arengus; võib toimuda rakkude proliferatsiooni, rakkude suurenemise ja ekstratsellulaarse materjali hulga suurenemise kaudu; lisaks aitab kasvamist reguleerida apoptoos. Kasvuhormoon stimuleerib kasvu, käivitades nt maksas insulin like growth factor 1 tootmise, mis toimib mitmete kudede jaoks lokaalse signaalina, suurendades rakkude ellujäämist, kasvu ja proliferatsiooni. Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? moondega
sündi. Seemendatatakse tavaliselt teisel östruse perioodil. 50. Laktatsioon Laktatsioon - Piima produktsioon piimanäärmete talitluse tulemusena Piimanäärme areng Sünnijärgselt kasvavad piimanäärmed sama kiirusega nagu ülejäänud keha – isomeetriline kasv. Lehmadel 3 kuuselt kuni 1 aastaselt – udar kasvab 2-4x kiiremini kui ülejäänud keha – allomeetriline kasv. Viimajuhadesüsteem – moodustumine algab puberteedi ajal (stim. prolaktiin, kasvuhormoon, östrogeen vahelduvalt progesterooniga), täielik väljaareng esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga Alveolaarne näärmekude – moodustub esmastiinuse ajal (stim progesteroon, prolaktiin, platsentaarne laktogeen, neerupealise koore hormoonid) Piimanäärmed arenevad paarilistena. Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara. Piima moodustamist stimuleerivad prolaktiin, adrenokortikaalhormoonid ja platsentaarne laktogeen
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest · Osteotsüüdid · Osteklastid Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud, rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu · Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele Ca2+- ja fosfaaditasakaal
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
