Ausa
mängu
mõistmine
kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele,
miks ta spordib.
Kas
eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist
kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on
substants , kes pürgib eneseületuseni.
Tõelise
sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja
isiksuse kujundamine, loomulikult ka
treeningute väliselt. Tasa ja
targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks
enesusk, sihikindlus ja ausus.
Sport on
iseloomuomadus või isegi
eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda
eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja
järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu
vahelise harmoonia kehastusega.
(
http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/ )
1.
Aus mäng ( fair play)Mis
on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule
märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt
konkurentide austamine?
Rahvusvahelise
Spordi- ja Kehakultuuri Nõukogu (ICSPI) Ausa Mängu Deklaratsiooni
kohaselt on aus mäng käitumisviis, mis põhineb
endast lugupidamisel ja hõlmab ausust ning
lugupidamist nii meeskonnakaaslaste kui ka
vastaste suhtes.
Peale selle ka kohtuniku otsuste vaieldamatut aktsepteerimist. Aus
mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, vaid ka
treenerite, ametnike ja teiste spordiga seotud isikute
panus sporti.
Mõiste
”sport” muutub mõtte
tuks hetkest, kui hakatakse kahtlema
ausa mängu
vajalikkuses , hoolimata võistluse tasemest või sellest,
kas tegu on amatööride või professionaalidega.
Aus
mäng väljendub:
• reeglitest
lugupidamine,
• kohtunikest
ja nende otsustest lugupidamine,
• vastastest
lugupidamine,
• anda
igaühele võrdne võimalus osaleda,
• säilitada
enesevalitsemine.
2.
ReeglidSport
ilma reegliteta on võimatu ning reeglite sage
rikkumine lõhub
sporti. Iga sportlase huvides on reeglite järgimine ja neid, kes
reeglitest kinni ei pea, peab karistama. Antiikmängudel olid
karistused reeglite rikkumisel ja petmisel väga
karmid – atleete
karistati reeglite rikkumise ja
petmise puhul piitsutamisega (Harris
1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98).
Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda.
Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel spordialadel nagu näiteks iluuisutamine , võimlemine ja vettehüpped, kus kohtunik võib rikkuda erapooletuse põhimõtet ja eelistada võistlejat ühest riigist, riikide grupist, kontinendilt või etnilisest grupist. Erapooletu reeglite haldamine on kõigi kohtunike esmane kohus.
Reeglid treeningul. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad neist on kõlblikkus ja reeglid medikamentoossete ja farmakoloogiliste abivahendite kasutamise kohta.
3.Keelatud
ained
Tänapäeval
võimaldab tehnika ja meditsiini areng sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid. Levinud pettuse liik
on näiteks keelatud ainete kasutamine, mis aitab sportlase võimekust
tõsta.
Kas
dopingu kasutamine on eetiline või mitte? Kui
sportlane on teadlik dopingu võtmise riskidest ning ta
vabatahtlikult otsustab toniseerivaid aineid kasutada, on see tema
isiklik valik. Kuid
tekib küsimus, kas selline käitumine oleks teiste sportlaste suhtes
aus.Kui
reeglid kohustavad sportlast dopingut mitte kasutama, tuleb seda
pidada normiks ning sellele vastavalt toimida.
Dopingu
mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope
(ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti
traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust . Sel
ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks
sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel
koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema
tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt
defineerida.
Üldkasutatavaks
ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK)
sõnastust:
Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee
meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja
kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine.
Sportlastel on
keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel
määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid , mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade
föderatsioonide (liitude) poolt.
( http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=192 )
Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ning
rahvusvahelised organisatsioonid , kes omavad vastavaid volitusi.
Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid kasutama
dopinguaineid ja keelatud meetodeid, karistatakse rahvusvaheliste
organisatsioonide ja Eesti riigi seaduste alusel.
Millised
siis ikkagi on keelatud ained ja meetodid, mida sportlased ei tohiks
kasutada? Päris ühest nimekirja selle kohta koostada ei saa -
farmaatsiatööstus areneb paratamatult nii kiiresti ja jõudsalt, et
dopingukontrolli teostavad organisatsioonid on neist sammu võrra maas . Seepärast on kasutusel termin „ja nendega sarnased ained“
ROK-i meditsiinikomisjoni ja Maailma Antidopingu Agentuuri ( WADA )
poolt kinnitatud dopinguainete klasside ja meetodite nimistu, mida
pidevalt täiendatakse, leiab www. olympic .org ja www.wada-ama.org.
Keelatud
ained on:
Stimulaatorid- ained, mis oluliselt tõstavad kesknärvisüsteemi aktiivsust, suurendavad motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust, vähendavad väsimust. Kahjulikud kõrvaltoimed: vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus , ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin , kofeiin , kokaiin , efedriin.
- Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus , tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime.
- Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisandite puhul (efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang).
- Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade ainevahetusele ja säilitades organismi glükogeenivarusid. Suured doosid kutsuvad esile rahutuse, lihavärina, närvilisuse ja maohäired. Kofeiini leidub jookides ja valuvaigistites. Piirväärtus on 12 mikrogrammi milliliitris (5-6 tassi kohv 1-2 tunni jooksul).
Narkootilised ained- kasutusel valu vaigistamiseks. Kõrvalmõju: hingamishäired, iiveldus , oksendamine , konsentratsioonivõime langus, tasakaalu ja koordinatsioonivõime häirumine, sõltuvuse teke.
Anaboolse toimega ained- kasutatakse valgu ainevahetuse mõjutamiseks ning need avalduvad lihasmassi ja- jõu kasvus . Androgeense (mehestava) ja anaboolse (ülesehitava) toimega on testosteroon .
Kõrvalmõjud:
- Meestel :
- akne
- suureneb agressiivsus
- impotentsus pikaajalise kasutamise järel
- neerukahjustus
- südamelihase kahjustus
- Naistel :
- menstruatsioonitsükli häired
- sekundaarsete sugutunnuste muutumine
- karvade kasv
- hääle madaldumine
- agressiivsus
- Noorukitel :
- raskekujuline akne näol ja kehal
- kasvuhäired
Diureetikumid on ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise. Spordis kasutatakse neid kaalu vähendamiseks ja dopinguainete sisalduse varjamiseks. Ainete kasutamine koos suure koguse vedeliku tarbimisega lahjendab uriini, mistõttu dopingukontrollil oleks probleeme keelatud ainete avastamisega. Diureetikumide kahjulikud kõrvalmõjud on dehüdratsioon, pearinglus, lihaskrambid, peavalu, iiveldus.
Peptiidhormoonid ja nende analoogid
Kahjulikud
kõrvaltoimed:
Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained
organismile tekitada, aineid leidub loomulikul kujul ka organismis.
Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud.
Kooriongonadotropiin ( hCG )
2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH )
3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide )
4. Kasvuhormoon ( hGH )
5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-)
…ja kõik vastavad “vabastajad faktorid ” (liberiinid) ja nende analoogid
6. Erütropoietiin (EPO)
7. Insuliin (isuliini on lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks)
Keelatud meetodid:
Hapniku transpordi parandamine ja veredoping.
Veredopinguks
nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja
nendega sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks
puudub meditsiiniline näidustus.
Farmakoloogiline, keemiline ja
füüsikaline manipulatsioon on ainete ja meetodite kasutamine, mis
muudavad, üritavad muuta või mis eeldatavalt muudavad
märkimisväärselt dopingukontrolliks võetavate uriinproovide
terviklikkust ja kehtivust.
Geenidoping on geenide, geeni
elementide ja/või rakkude mitteterapeutiline kasutamine eesmärgiga
parandada sportlase saavutusvõimet.
4.Ausa
mängu teooria rakendamine praktikas
Kogu
oma elu kestel tunneme ära selle, mis on hea, kuid alati me ei vii
seda täide; me teame
mida
peaksime tegema, kuid me ei tee seda. Sport ei ole selles suhtes muust elust erinev.
Selleks
et sportliku vaimsuse juurde kuuluvaid väärtusi täielikult
teostada, peab läbima kolm
protsessi
ja mitmeid alaprotsesse. Esiteks peame valima mida me väärtustame,
st valima
erinevate
alternatiivide seast kõige tähtsama. Teiseks peame valitud väärtust
kõrgelt
hindama ,
olles oma valiku üle rõõmsad ja kinnitades oma valikut avalikult. Kolmandaks
peame
oma valikuga midagi tegema, mitte vaid üks kord, vaid korduvalt läbi
kogu oma
sportliku
karjääri.
Mõningate
sportlaste ja treenerite jaoks on olümpismi väärtused küll teada
ja tuntud, neist
räägitakse
ja nende üle arutletakse, kuid need ei ole “ toimivad ” kuna nende
järgi ei tegutseta.
Näiteks
sportmängus tehtud veale kättemaksuks omapoolse vea mittetegemine
võib olla küll
väljaöeldud
väärtus, kuid kui sportlane tasub kätte talle tehtud vea eest või
koguni asetab
oma
kättemaksu mängus esikohale , on kättemaksuks vea mittetegemine kui
väärtus
mittetoimiv.
Üks
tugevamaid jõude väärtuste toimimise vastu on teiste halb eeskuju.
Kui sportlased
usuvad,
et enamus kaasvõistlejaid on kättemaksuhimulised, kasutavad
dopingut,
ähvardavad
konkurente ja kohtunikke või kiidavad heaks ebaseaduslikke autasusid , on raske
rakendada
vastupidiseid väärtusi. Nendest võidakse koguni täiesti lahti
ütelda, kuna “kõik
käituvad
nii” või “sa pead tegema nii, et võita”. Selline moraali
puudumine ja selle
õigustamise
surve võib olla väga tugev, kuid see ei määra siiski seda, mis on
spordis
tegelikult
õige ja vale, hea ja halb.
5.Ausa
mängu idee levikule kaasaaitamine
Ausa
mängu ideed peavad toetama igakülgselt kõik spordis osalejad. Ausa
mängu ideede
teavitamise
kaudu peaksid kõik mõistma, et sportlaslikkus ja ausus on ka
tänapäeval
olulisimaks
spordi elemendiks. Ausa mängu sõnumi levitamisel on oluline kõigi
sporditegevustesse
kaasatute koostöö:
Sportlased:
-
tegema koostööd võistkonnakaaslastega, treeneritega, kohtunikega
ja konkurentidega;
kohelda
neid austusega;
-
mõistma, et ilma vastasteta ei oleks võistlust;
-
pürgima täiuslikkuse poole, tunda rõõmu ja täiustada oma oskusi,
seejuures tunnustades
oma piire ;
-
mitte püüdma saavutada eelist vastase üle ebaausate võtetega;
-
tundma reegleid ja võistlema kirjapandud reeglite järgi ja vaimus ;
-
arvestama, et kohtunikud on võistlusel sportlasele reeglite
tõlgitsemiseks; nende otsuseid
tuleb
tunnustada;
-
mitte kasutama labast kõnepruuki või solvama vastaseid, treenereid,
kohtunikke ja
pealtvaatajaid.
Õpetajad:
-
õpetama lapsi tundma uhkust omaenda ja teiste saavutuste ja
pingutuste üle;
-
julgustama kõigi osalemist, hoolimata oskuste tasemest;
- aitama lastel mõista sportlaslikkuse tähendust;
- pidama meeles, et mitte kõiki lapsi ei köida ühtemoodi sportlikud
tegevused – ärge
kunagi
sundige lapsi osalema ;
-
tagama liikumiskoha, mänguplatsi ja varustuse ohutuse;
-
olema eeskujuks omaenese käitumisega;
-
õpetama, et vägivalla kasutamine pole vastuvõetav;
-
tegema õpilastele selgeks, et mängu- või käitumisstiil, mille
tunnistajateks ta mõne
sportlase
puhul on, ei ole tingimata õiglane või sportlaslik.
Treenerid :
-
olema eeskujuks sportlastele ja pealtvaatajatele;
-
õpetama sportlaslikkuse väärtusi, toimima nende järgi ja ootama
ka teistelt sama;
-
mitte kunagi vaidlema kohtunikega ja teiste treeneritega sportlaste
või pealtvaatajate ees;
-
säilitama ja järgima kirjapandud reegleid ja tegema noomitusi
reeglite vastu eksinutele;
-
austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende
erinevat võimete taset;
-
kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema
distsiplineeritud ja
ausad;
-
mitte soodustama suhtumist - “võit iga hinna eest”.
Kohtunikud:
-
säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega;
-
olema teadlikud mängureeglitest;
-
kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks;
-
määrama karistusi sportlastele ja treeneritele;
-
säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks.
Lapsevanemad:
-
väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud
spordivägivallast;
-
mitte kunagi sundima last osalema spordis;
mitte
kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust;
-
mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise
kaudu;
-
olema teadlik, kes juhendab teie last – Kas treener on omandanud piisavad oskused,
teadmised
vigastuste vältimisest ja lapse arengust?
-
osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis – Kas treener
kohtleb lapsi õiglaselt?
-
rääkima oma lapsega – Kas talle meeldib oma võistkond ja
spordiala? Kas ta õpib, et
liikumisrõõmu
tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad?
-
nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest
ka teisi vanemaid;
- vahetama kanalit, kui sport muutub TV-s vägivaldseks; selgitama
lapsele, et kaklus,
halvasti
kohtlemine ja sõimamine ei ole spordis vastuvõetavad;
-
kiitma heaks ja toetama ausa mängu ideid, mida levitavad kohalikud,
maakondlikud ja
üleriigilised
spordiorganisatsioonid ja teised institutsioonid .
Meedia:
-
kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone;
-
mõistma hukka spordis esineva vägivalla, ebaeetilised strateegiad,
“head vead”, sõimu ja
dopingu
kasutamise;
-
toetama kohtunike tööd;
-
toonitama ausat mängu, mitte tegema vägivallast spordis uudist.
Pealtvaatajad:
-
mitte naeruvääristama sportlasi;
- ergutama õiglast ja ausat võistlust;
-
näitama üles austust kohtunike otsuste vastu;
-
mõistma hukka vägivalla ilmingud;
-
säilitama väärika käitumise.
Spordijuhid:
- edendama programme , mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste
täiustamist;
-
kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele , sõltuvalt
east ,
soost, kehakasvust ja oskuste tasemest;
-
tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse;
-
lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu
teemad;
-
näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on
vastuvõetamatud;
-
looma ausa mängu auhinna ;
-
mõistma hukka igasuguse vägivalla, reklaamides oma spordiareeni kui
ausa mängu
piirkonda.
Teised
osapooled:
-
sponsorina nõudma, et järgitaks ausa mängu printsiipe ;
-
reklaamiandjana hoiduma kiusatusest kasutada toodete reklaamimisel
teemasid või pilte,
mis
näitavad vägivalda spordis;
-
meditsiinitöötajana teavitama spordivägivalla tõsistest
tagajärgedest ja väljendama oma
muret
avalikult;
-
spordikorraldajatena olema avalikult vägivalla vastu spordis;
-
valitud riigitegelasena väljendama oma muret vägivallapuhangute
vastu spordis ja
rääkima
avalikkuses ausast mängust;
-
avaliku elu tegelasena liitma oma kõnedesse ausa mängu teemasid.
Kasutatud
kirjandus:
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=918
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/doping_ja_sport.ht m
http://www.sportmed.ee:8080/www?id=249
Kõik kommentaarid