Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. (0)

Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipi did. Protei nid. Nuklei nhapped. 
1. Tead mõisteid:  
a. anorgaanilised ühendid​-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite al a. 
b. orgaanilised ühendid-​süsinikku sisaldavad ühendid, mil est organismid 
peamiselt koosnevad. 
c. biomolekulid​-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, 
valgud , lipi did, nuklei nhapped. 
d. makroelemendid​-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, 
nt süsinik,  vesinik , lämmastik, hapnik,  fosfor  ja väävel. 
e.  mikroelemendid ​-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, 
kui on elu seisukohalt si ski hädavajalik. 
2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. 
a. süsinik - moodustab süsinikühendeid 
b. vesinik​ - vesinikuaatomid osalevad  vesiniksidemete  moodustamises 
c. hapnik​ - 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks 
d. lämmastik​ -  sisaldub aminohapetes, osaleb ensüümimises 
e. fosfor ​- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises enegriakandjas 
ATP-s 
f. väävel ​- sageli tähtis rol  organismides keemilisi reaktsioone tegevates 
ensüümides 
3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. 
a.  kaltsium ​ - tagab luude ja hammaste tugevuse, osaleb vere hüübimisel ja 
lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulk organismis 
b.  Naatrium  ja  Kaalium  ​- tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad 
rakkudele laengu, reguleerivad närvi mpulsside teket ja edasikandumist ning 
reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja 
c.  fluor ​ - vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist 
hambakudedesse. Fluor kaitseb ka hambaemaili, takistades  suus   suhkrute  
muutumist orgaanilisteks hapeteks 
d.  jood ​ - osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ning valkude 
sünteesis. Joodi puudus põhjustab kilpnäärme haigust struumat 
e.  magneesium ​ - osaleb nuklei nhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib 
südamelihaste tööd 
f. raud​ - kuulub vere punaliblede koostisesse ja tal on väga oluline rol  
organismile vajaliku hapniku sidumisel. 
4. Tead, mil  ised  süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks 
elemendiks  ?(3-4). 
a. iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet  
b. süsinikaatom saab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid 
c. süsinikul on võime moodustada  pikki  ahelaid, mil e külge saavad li tuda teised 
aatomid  
d. süsinikuahel võib ol a sirge, haruneb või rõngakujuline 
5. Miks on vesi elu esinemise  eelduseks  ? (3) 
a. veekeskond tagab rakkude keemiliste reaktsioonide toimumise 
b. vesi on väga hea lahusti 
c. Tagab raku siserõhu 
6. Tead mõisteid: 
a.  polaarsus ​-nõrga positi vse ja negati vse laengu esinemine ühe molekuli sees. 
b.  vesiniksidemed ​-positi vse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise 
molekuli koostisesse kuuluva negati vse osalaenguga aatomitega; nendele 
sidemetele põhinevad ka vee erilised omadused. 
c.  pindpinevus ​-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele. 
d. hüdrofiilsus​-ainete omadus vees lahustuda. 
e. hüdrofoobsus​-ainete omadus vees mitte lahustuda. 
f. hüdrolüüs​-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine 
veemolekulide toimel. 
7. Mil es seisneb vee polaarsus? 
Elektronid on negati vse laenguga. Hapnikuaatom tõmbab elektrone enda poole 
tugevamalt ja saab seetõttu nõrga neg laengu, vesinikuaatomid saavad aga sel e 
tulemusena nõrga pos laengu. 
8. Mil ised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) 
a. vesi on rakkude  sisekeskkond  ja täidab rakuvahe ruumi 
b. vesi osaleb keemilistes reaktsioonides 
c. vesi transpordib aineid (hapnik,  toitained ) 
d. vesi tagab raku siserõhu 
e. vesi reguleerib soojust ( palavik , jahutab) 
f. vesi on vajalik organismide paljunemiseks 
g. vesi on fotosünteesi lähteaine 
9. Mis on süsivesikud, mil est nad koosnevad ? 
Süsivesikud ehk  sahhariidid ​ on süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad 
orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaal ikas. 
10. Mõisted 
a.  monosahhariidid  ​- lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 
2-7 süsinikuaatomit. 
b. polüsahhariidid ​- süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast 
lihtsuhkrust. 
c.  oligosahhariidid  ​- ehk disahhari did - on orgaanilised ühendid, mil e  molekul  
sisaldab suhteliselt väikese arvu (2–10) monosahhari didele (lihtsuhkrutele) 
vastavaid lülisid. 
d.  fruktoos ​ ​ehk puuviljasuhkur ​- paljudes taimedes  leiduv   lihtsuhkur . 
e. glükoos ​- kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaal ikas ja 
erinevate sünteesiprotsesside lähtaine. 
f.  laktoos ​ ​ehk  piimasuhkur  ​- kaheosaline li tsuhkur, mida leidub peamiselt 
pi mas. 
g. tärklis ​- paljudest osadest koosnev li tsuhkur, mis on taimede varuaineks. 
h. glükogeen ​- paljudest osadest koosnev li tsuhkur , mis on loomade 
varuaineks. 
i.
tselluloos  ​- paljudest osadest koosnev li tsuhkur, taimede rakukestade 
peamine  komponent . 
j.
kitiin  ​- paljudest osadest koosnev li tsuhkur, seente rakukestade peamine 
komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. 
11. Oskad omavahel võrrelda monosahhari de, oligosahhari de ja polüsahhari de. St. 
mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhari di juurde loodusest. (Vt. 
vihiku tabelit)nagu wtf see tabel ja moisted ei lahe kokku ju 
 
Monosahhari did 
oligosahhari did 
polüsahhari d 
koosneb 3-6 süsinikust 
koosneb 2-10 
koosneb mitmest 
 
süsinikaatomit 
tuhandest 
süsinikuaatomist 
glükoos, fruktoos,  riboos , 
laktoos, maltoos, 
tärklis, glükogeen, 
desoksüriboos 
sahharoos  
tsel uloos,  kiti  n 
 
12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. 
a. energiaal ikas ja varu aine (nt tärklis kartulimugulastes, glükogeen  maksas ) 
b. ehitusmaterjal (tsel uloos taimedel, kiti nkest  putukatel ) 
c. kaitse (kiti nkest putukatel) 
d. lähteaine (glükoosist tekib tärklis) 
13. Mis on lipi did ? Mil ised erilised omadused neil on ? 
Lipiidid ​ on hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritoli molekulide 
klass. 
Lipiidide omadused 
a. hüdrofoobsed 
b. kül altki lihtsad orgaanilised molekulid 
c. tavaliselt koosnevad süsinikust, veisinikust, hapnikust 
d.  tahked , vedelad, vahad 
14. Mil isest kahest osast koosneb rasva molekul ? (vt. vihik või lk. 38) 
a. Rasva molekul koosneb glütseroolist ja rasvhapetest 
15. Mil ine erinevus on kül astunud/kül astumata rasvhapetel ? +näited. 
 
Kül astunud  rasvhapped  
kül astumata rasvhapped 
sisaldavad oma molekulis ainult 
molekulides esinevad ka kaksiksidemed 
üksiksidemeid 
peamiselt  loomsed   rasvad  (toatemp 
peamiselt taimsed rasvad (toatemp 
tahked) 
vedelad ehk õlid) 
 
16. Mis on  transrasvhapped  ja kuidas neid saadakse ? Miks on nad tervisele kahjulikud ? 
Transrasvhapped​ on kül astumata rasvhapped, mis käituvad organismis nagu 
kül astunud rasvhapped, mis tekivad osalisel hüdrogeenimisel. Osalisel 
hüdrogeenimisel muudab rasvhapete struktuuri ni , et neid on raskem seedida ja need 
püsivad vereringes pikemat aega. need suurendavad südame- veresoonkonna  
haiguste riski 
17. Nim. põhjused, miks on  kolesterool  hea ?  
Kolesterool on hea, sest seda on vaja hormoonide (ka suguhormoonide) ja D-vitami ni 
sünteesimiseks, samuti ka rasvade seedimiseks ja vajalike  sapphapete  
sünteesimiseks. 
18. Selgita HDL ja LDL näitel, miks on  suitsetamine  kahjulik ?(lk. 39) 
Suitsetamine on südame-veresoonkonna haiguste põhjustaja, sest suitsetades 
suureneb LDL (ei vi  ära kolesterooli) ja väheneb HDL (vi vad kolesterooli ära ka 
arterite vereseintelt) valkude hulk. 
19. Mil est on moodustunud fosfolipi did? Miks on nad rakkudes tähtsad ? 
Fosfolipiidid ​ moodustuvad fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest, mis on 
rakumembraani peamised koostisosad. Nad on rakkudes tähtsad, sest nad on 
ideaalsed sel eks, et moodustada vesilahuses membraane. 
20. Lipi dide ülesanded organismis+näited. 
a. varuaine (loomadel rasvad, taimedel õlidena seemnetes ja viljades) 
b. energiaal ikas (lipi did on kõige energiarikkamad toitained 1g=9,3kcal) 
c. lahusti (tal etuvad mürgised ained, lahustab rasvlahustavaid vitami ne) 
d. ehitusmaterjal (fosfolipi didest koosnevad rakumembraanid) 
e. kaitse (lipi did koonduvad siseorganite ümber) 
f. signaalmolekulid (suudavad läbida rakumembraane) 
g. lähteaine (sünteesitakse organismile  omased  rasvad) 
21. Mida nim. valkudeks ? Mil est nad koosnevad? 
a. Valgud​ on orgaanilised molekulid, mida  rakud  valmistavad aminohapetest 
b. Valgud koosnevad aminohapetest 
 
22. Kes annab juhised valkude sünteesiks ? 
Valkude sünteesiks annavad juhiseid  geenid  
23. Tead amnohappe ehitust (vt. vihik või õpik lk. 43). Mis määrab ära aminohappe 
keemilised omadused ? 
 
24. Kuidas tekib pepti dside ? 
Peptiidside​ tekib kahe aminohappe ühinemisel. 
25. Kui palju on organismis asendamatuid  aminohappeid  ? Nimeta need. 
Organismis on asendamatuid  aminohapped  8. 
a. isoleutsi n 
b. leutsi n 
c. lüsi n 
d. metioni n 
e. fenüülalani n 
f. treoni n 
g. trüptofaan 
h. vali n 
26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. 
a. esimest järku struktuur (primaar) ​on valgu aminohappeline järjestus, seda 
hoiavad pepti dsidemed 
b. teist järku struktuur​ ​(sekundaar)​ on  keerdumine  või voltumine (nõrgad 
sidemed) 
c. kolmandat järku struktuur (tertsiaar)​ on  gloobul  
d.  neljandat  järku struktuur (kvaternaar) ​kui ühinevad mitu gloobulit. 
27. Mis on  denaturatsioon  ja  renaturatsioon  ? Näited. 
a. denaturatsioon ​- valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri  lagunemine  välise 
teguri, näiteks temp, happe, aluse või mehaanilise mõjutamise toimel 
primaarstruktuuriks. (muna keetmisel muutub muna valkude struktuur 
pöördumatult) 
b. renaturatsioon​ -  Renaturatsioon on  denaturatsiooni  pöördprotsess. 
Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) 
ruumiliste struktuuride ja bioloogilise akti vsuse taastumine. 
28. Mõisted:  
a. ensüüm​ - valk, mis reguleerib rakkudes keemiliste reaktsioonide ki rust 
b. katalüsaator​ - reaktsioone ki rendavad ained 
c.  substraat  ​- ühend, mil e muundumist ensüüm katalüüsib 
29. Kuidas tagatakse ensüümide toime vaid kindlale reaktsioonile ? 
Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad 
ained sobivad vastava ensüümi struktuuri nagu võti lukuauku. 
30. Mis mõjutavad reaktsioonide ki rust ? (2). 
a. temperatuur 
b. keskkonna happelisus 
31. Valkude ül. organismides+näited. 
a. ensüümid​ - reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide ki rust. Inimese süljes 
olev amülaas  lagundab  tärklise glükoosimolekulideks 
b. ehitus ​- valgulise ehitusega on lindude ja loomade suled, vil , sõrad, kabjad, 
küünised, inimese juuksed 
c. transport ​- rakumembraani koostisesse kuuluvate valkude vahendusel toimub 
ainete spetsi filine transport rakku ja rakust välja 
d.  retseptorid  ​- rakumembraanis esineb lisaks transpordivalkudele ka 
retseptorvalke, mis vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel 
e. kaitse​ - kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustavad veres 
kaitsevalgud 
f. organismi  regulaatorid ​ - osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks 
kasvuhormoon , mida toodab ajuripats, ja insuli n 
g. liikumine ​-  lihasrakud  on valdavalt täidetud lihasvalkudega, mil el on 
kokkutõmbumise- ehk kontraktsioonivõime 
h. energia​ - valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid 
erandjuhul 
i.
varuaine​ - valke kasutavad toiduks arenevad organismid 
32. Tead mõisteid 
a.  nukleiinhapped  ​- nukleoti didest koosnevad suured biomolekulid, mis 
sisaldavad raku tegevusjuhiseid; nuklei nhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. 
b. DNA(desoksüribonukleiinhape) - ​molekulid, mil e ülesandeks on säilitada 
pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. 
c. RNA( ribonukleiinhape ) ​- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise 
eest (aga on ka muude ülesannetega RNA-molekule), ül DNA-s oleva info 
kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine. 
d.  nukleotiidid  ​- nuklei nhapete  ahelate  elementaarosad, mis koosnevad 
fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 
e. mRNA ​- RNA-molekulid, mis kopeerivad ja toodavad geneetilise info 
rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees. 
f. tRNA ​- RNA-molekulid, mis toodavad mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi 
õiged aminohapped, mil est sünteesitakse vajalik valk. 
g. rRNA​ (vt.lk. 56, mil ise kujuga nad on) - koos valkudega ribosoomide 
koostisesse kuuluv RNA. 
h. komplementaarsusprintsiip​ - nukleoti dide üksteisele vastavus 
i.
geenid ​- DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi. 
33. Kes ja mis aastal  avastasid  DNA ? 
DNA biheeliksi avastasid  James Watson ja Francis Crick 1953  
34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 
 
 
DNA 
RNA 
lühendi tähenuds 
desoksüribonuklei nhape 
ribonuklei nhape 
koostises olev suhkur 
desoksüriboos 
riboos 
lämmastikalused 
adeni n, guani n, tsütosi n,  adeni n, guani n, tsütosi n, 
tümi n (A, G, C, T)  
uratsi l (A, G, C, U) 
peamine suhkur 
pikk kaksikahelaline 
lühemad üksikahelad 
spiraal  ehk diheeliks 
kus leidub 
tsütoplasmas, 
rakutuumas , 
kloroplastis, rakutuumas 
tsütoplasmas 
peamine ülesanne 
säilitab ja annab edasi 
DNAs oleva info 
pärilikku infot rakus 
kopeerimine ja valikku 
kohta toimetamine 
 
35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades 
komplementaarsusprintsi pi.  
DNA: A=T, G=C 
RNA: A=U, T=A, C=G, G=C 
36. Mõisted 
a.  kiudained ​ - seedumatu osa  taimsest  toidust, mis on hädavajalik teiste ainete 
seedimiseks 
b.  vitamiinid ​  - orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, 
kuid ise sünteesida ei suuda. 
c.  mineraalained  ​- organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud 
toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik 
d. energia ​- keha võime teha tööd 
37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 
Inimene peab keskmiselt saama päevas 2000  kcal  energiat. 
38. Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipi dide ja protei nide lagunemisel 
organismis? 
a. 1g süsivesikuid = 4kcal 
b. 1g protei ne = 4kcal 
c. 1g rasvu = 9 kcal  
39. Mil  iseid  toitaineid vajab inimene suurtes ja mil iseid väikestes  kogustes ? 
a. Suures vajab inimene vett, süsivesikuid, rasvu, kiudaineid ja valke 
b. Väikestes kogustes vajab inimene mineraale, vitami ne 
40. Mil iseid tagajärgi toob kaasa toidu ebavõrdne  jaotumine  maailmas? 
Toidu ebavõrdne jaotumine maailmas toob kaasa nälga suremisi ja ka ülekaalulisust 
ning rasvumist.