Murdeiga 12-16 aastat (2)

Mina sain loosiga endale referaadi teemaks lapse murdeea tutvustamise. Nii, et ma siis üritan selles kajastada kõiki muutusi, mis toimuvad inimese kehas seoses murdeeaga . Murdeiga on periood, mis kestab 12-nendast elusaastast 16-nenda eluaastani. See on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg.
Murdeea psüühilised probleemid ja eneseotsing.
Murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt. Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile suurema ärritatavuse, mis on ka üheks põhjuseks pidevale agressiivsusele ning tülidele. Murdeealise füüsilise ja psüühilise palge vahel valitsev märkimisväärne disharmoonia projitseerub ka välismaailmale, mida noor tajub konfliktse ja pingelisena. Teadvuse ja eneseteadvuse tõusnud tase võimaldab murdeeas noorel märgata mõningaid tegelikkuse vastuolusid, mida ei märka väike laps. Ent neid vastuolusid lahendama ja isegi lõpuni mõistma pole ta veel suuteline. Tema iseseisvuse taotlusel ei ole kindlat suunda. Teda ei rahulda enam hooldatava lapse passiivne roll, kuid ta pole veel küps selleks, et täita täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine.
 Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta määratleda oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus. Ta õpib otsustama, millised impulsid , vajadused ja rollid on tema jaoks kõige kohasemad ja efektiivsemad. Kõik Ego poolt selekteeritud iseloomu omadused on kokku kogutud  Ego poolt ühe isiku psühhosotsiaalse identiteedi vormimiseks. Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem segaduse pärast oma rolli määratlemisel. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet , murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad , et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis vastupanu.
Murdeea kõige tähtsamaks väljakutseks on juhtivate väärtuste selekteerimine. Seda on murdeealine ka enne teinud, kuid nüüd tuleb tal väärtused paigutada uude skeemi. Sellisel segasel perioodil tunneb murdeealine tihtilugu, et kõige targem on pugeda lapsikuse maski taha, see on meeldivaks alternatiiviks. Tema käitumine on ettearvamatu ja vastuoluline
Varajane murdeiga
Varajane murdeiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. See on aeg, mil kõik sisemised ,,tormid´´ on kõige tormilisemad ja pinged kõige pingelisemad. Varajases murdeeas hakkab laps igati muutuma . Laps muutub füüsiliselt ning tema keha omandab teised vormid. Sellised muudatused koos kaasnevate kõrvaldefektidega (nt vistrikud , pikad jäsemed jne) tekitavad stressi. Samuti muutub laps tunnetuslikult, hakates omandama täiskasvanu võimeid ja oskusi. Seeläbi tunnevad nad suuremat muret ühiskondlike probleemide, reeglite ja õiguste pärast. Ka toimuvad sotsiaalsed muutused. Suureneb soov olla samaealiste seltkonnas ning tahetakse võita populaarsust. Tekivad küsimused: ,,Kas ma meeldin inimestele?´´, ,,Kas ma olen teistest liiga erinev?´´ jne. Sel perioodil tekkivad suuremad mured on seotud just vastassugupoole- ja sõpradega (tahetakse kampa kuuluda ). Laps võib olla kriitiline ka kodus. Paljud noorukid veedavad suurema osa ajast kodust eemal, eelistavades kodule kooli ja sõpru. Oma vanemate küsimusi panevad nad pahaks.
Näiteks: Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp kärarikkaid sõpru koju kaasa võtta. Noored hõivavad tihti ka elutoa, lösutades tundide kaupa teleka ees. Mingil hetkel teevad nad röövretke külmkapi juurde ja hävitavad suurema osa selle sisust. Lõpuks saab emal mõõt täis. Ta ütleb, et poisid võivad tulla külla vaid kord nädalas, süüa vaid seda, mida neile pakutakse ja kogu kamp peab mahtuma ainult poja tuppa . “Kuule muti, sa ole üldse vait. Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme,” jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab.
Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel – isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina.
Viha talitsemise probleemid murdeeas
Igaüks vihastab, kui arvab , et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada.
Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada. Ameerika arst Ross Campbell eristab ebameeldivate tunnete avaldamisel kuut küpsuse astet ja nimetab seda järjestust viharedeliks.

Parim viis ärrituse väljendamiseks on napisõnaline ja meeldiv teada andmine pahameelest ja selle põhjusest otse ärritajale või pahameele tekitajale.

Astme võrra madalamal on käitumine, kus viha on suunatud pahameele tekitajale, kuid selle väljendamiseks kasutatakse kõvemat häält kui tavaliselt.

Veidi algelisem lahendus on vihahoog, kus kedagi veel tahtlikult ei solvata.

Sammuke halvemuse poole on äge vihahoog, kus vihastaja suudab säilitada mingisuguse enesekontrolli .

Üsna vähe küps inimene satub raevu ja kaotab enesevalitsuse. Ta võib rünnata teisi ja lõhkuda asju.

Halvim viis viha väljendamiseks on agressiivne käitumine.
Kõige sagedasemad vihaallikad on järgmised: teda koheldakse kui last, teda ei võeta tõsiselt, vanuselised ja muud piirangud, liiga palju kohustusi, kavaler või tüdruksõber jättis maha jne. Aga viga võib olla ka vanemas. Mõistlik vanem on näiteks selline: annab ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne.
Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud, riietus, huvialad ja tal tekivad ebatavalised, kahtlasena tunduvad sõbrad, ei tähenda see veel seda, et lapsest saab kaabakas või kurjategija. Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust.
Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud)
Murdeiga toob muutused
Murdeiga ehk puberteet on periood, mis lahutab lapsepõlve täiskasvanueast. Just selles vanuses saab lapsest täiskasvanu.
Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja segadust , aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada. Murdeeas muutuvad nii keha, tunded kui ka suhted. Keha hakkab inimest vaikselt ette valmistama selleks, et temast saab tulevikus lapsevanem. Murdeeas on kombeks tunda muret oma välimuse ja kehaehituse pärast, sest sageli on just meedia mõjutustel tekkinud kujutelm ideaalsest kehast. Oma keha tundmine ja iluideaalidest mittehoolimine loovad positiivse kehapildi ja see tagab enesega rahulolu: “Olen parim sellisena, nagu olen”.
Murdeiga võib alata väga erineval ajal, kaheksandast 16. eluaastani. Näiteks rinnad hakkavad kasvama keskmiselt 11-aastaselt, mõnel aga juba üheksaselt. Kiire kasv algab tüdrukutel keskmiselt 12-aastaselt, kuid mõnikord ka alles 14-15-aastaselt.
Murdeiga toob kaasa igasuguseid muutusi nii su keha sisemuses kui ka välimuses – sa kasvad ja arened hoogsalt ning iga päev toob uusi üllatusi. Murdeiga on igale tüdrukule nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paras proovikivi, sest muutused ei toimu mitte ainult kehas, vaid ka meeltes ja mõtlemises.
Hormoonid tegutsevad
Alates murdeeast hakkavad ajuripatsist verre nõristuma hormoonid – “ keemilised saadikud”, mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele käsu hakata senisest enam tootma naissuguhormoone (östrogeeni ja kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga.
Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu.
Naissuguhormoonide toimel toimuvad järgmised muutused:
· keha võtab naiselikumad vormid;
· arenevad rinnad ja suguelundid ;
· kaenla alla ja häbemekingule ilmuvad karvad ;
· toimub kiire kasv (nn kasvuspurt);
· tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid ;
· nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e akne ;
· hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi.
Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas , munasarjad ja munajuhad . Kõik need elundid on sul olemas juba sündides, tööle hakkavad need aga alles murdeeas hormoonide toimel.
Murdeea esimesed märgid
Esimeseks muredeea alguse tunnuseks on rindade kasv ja see algab keskmiselt 11-aastaselt: nibud ja nibuväli muutuvad tumedamaks ja kummuvad ettepoole , rind hakkab kasvama ning koos sellega arenevad rinna sees piimanäärmed.
Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv, mis algab keskmiselt 11-aastaselt, ja seejärel kaenlaaluste karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu.
Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12-aastaselt. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähedab, et jalad ja käed võivad venida palju kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas on väga loomulik võtta kaalus juurde, sest keha peab võtma naiselikumad kehavormid puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneva rasvkoe arvelt.
Umbes 12-aastaselt hakkavad nii tüdrukutel kui ka poistel võimsamalt tööle naha higi- ja rasunäärmed ning tekivad vistrikud e akne. Akne teket soodustavad paratamatult meessuguhormoonide toime, naha suurenenud rasueritus ja nahal elavad bakterid. Akne raviks pöördu julgesti nahaarsti vastuvõtule.
Ma kasvan!
Pärast kümnendat eluaastat avastab enamik tüdrukuid, et nad kasvavad väga kiiresti ning on peagi omavanustest poistest peajagu pikemad .
Märgiks, et puberteediiga hakkab saabuma, on kõigepealt kasvus väljaveninud kiitsakas keha. Põhjus on lihtne – keha jaotab rasvkude umber ning kasvab kõigepealt pikkusesse, kõige kiiremini kasvavad luud . Üsna pea märkab tüdruk et ta figuur hakkab muutuma naiselikumaks, kasvavad puusad ja arenevad rinnad. Samuti hakkavad kaenlaaukudes ning bikiinipiirkonnas, käsivartel ja jalgadel kasvama karvad.
Kõik need sündmused leiavad aset seetõttu, et teismelise keha toodab eri hormoone: kasvuhormoone ja suguhormoone .
Hormoonid on keemilised ained, mis kontrollivad ja tasakaalustavad kogu organismi arengut, kuid oma mõju on neil ka psüühikale. Ilmaasjata ei öelda tujuka teismelise kohta, et “tema hormoonid möllavad”. Pulbitsevad hormoonid võivad tekitada kiiret tujumuutust, närvilisust, äkilisi tundepuhanguid ja üldse kiirelt vahelduvaid emotsioone.
Suguhormoonid aitavad kaasa suguelundite arengule ning suguküpsuse saabumisele. Suguhormoonide tegevuse tulemusena algab ka menstruatsioon – üks esimesi tõsisemaid murdeeaga kaasnevaid muutusi, mis näitab, et tüdrukust hakkab saama naine.
Nüüd on vaja kiiresti iseenda ja oma kehaga sõbraks saada, sest su keha annab igast küljest tunda, et ta kavatseb kasvada. Esmalt märkad, et kõhule ja puusadele koguneb senisest rohkem rasvkudet , rindadele tekivad kühmud.
Keha tegutseb
Seoses murdeea saabumisega käitub senisest erinevalt kogu organism. Higistatakse rohkem.
Higistamine on aga loomulik toiming, see jahutab keha, eritab jääkaineid ja säilitab püsiva kehatemperatuuri. Kergesti tekib higi sportimisel , kiirel kõnnil või jooksmisel, trepist ülesminekul, aga ka siis, kui viibid väga soojas toas või on õues väga palav ilm. Ka stress võib põhjustada higistamist.
Lisaks higinäärmetele asuvad murdeealistel senisest tõhusamalt tegutsema rasunäärmed. Rasu ülesanne on nahka kaitsta. Kui seda toodetakse suurtes kogustes (nagu murdeeas tavaks), võib rasu ummistada nahapoorid ning nahale tekib tumeda täpikesena rasukorgike ehk komedoon .
Vistrikud ehk akne, , kujutavadki endast rasunäärme põletikku. Bakterid tungivad pooridessse, musta täpikese ümber tekib punetus , koht on valulik ja peagi tekib ka kollakas mädakorgike. Kehal on kohti, kuhu vinnid armastavad kõige enam tekkida. Need kohad on nägu, eriti otsaesine, nina ümbrus ja lõug, aga ka rind ja selg.
Nüüd on eriti oluline pöörata tähelepanu keha hügieenile üldiselt, naha eest hoolitsemisele ja ka õige ning just sulle sobiva higistamisvastase toote leidmisele.
 
Rinnad – armsalt salajane
Rindade arengu käivitavad taaskord suguhormoonid. Umbes 10-11-aastasel tüdrukul muutuvad nibud senisest natuke tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, ning nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole. Tiheneb ka nibu ise, nibuvälja ümber võivad ilmuda mõned karvad.
Rinnanibu alla koguneb rasvkude ning arenema hakkavad piimanäärmed, millest väljuvad piimajuhad, mis avanevad nibu pinnal asuvate augukestena.
Tagantpoolt toetab rindu suur rinnalihas. Veidi lihaskiude on piimanäärme sagarike ümber ja nibuväljas, see annab võimaluse külmast, erutusest või ärritusest kokku tõmbuda.
Kasvades võivad su rinnad olla eri suurusega – tavaliselt ongi nii, et üks rind kasvab ja areneb kiiremini kui teine ning selles pole midagi ebanormaalset ega muretsemisväärset. Ka hiljem, kui rinnad on naise-eluks valmis, võib nende kuju ja suurus omavahel natuke erineda. See on aga silmale enamasti märkamatu ning igale inimkehale omane ebaproportsionaalsus.
Tüdrukuna sündinud
Tüdrukul on sündides olemas kõik munaraku alged ja elu jooksul uusi munarakke juurde ei teki. Murdeeast alates valmib iga kuu munasarjas üks munarakk . Seda nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni). Paralleelselt munasarjades toodetava östrogeeni toimel pakseneb emaka limaskest . Munarakk, inimkeha suurim rakk , on eluvõimeline veel umbes ööpäeva jooksul pärast ovulatsiooni. Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja juhib emaka poole. Alates ovulatsioonist hakkab munasarjas tekkiv kollaskeha tootma kollaskehahormooni. Kui munarakk ei viljastu (naine pole vahekorras!), lõpeb kollaskehahormooni tootmine ja see vallandab uue menstruatsiooni. Hukkunud munarakk väljub koos emaka limaskestaga emakast – seda nimetataksegi menstruatsiooniks (kõnekeeles ka menss, menses, päevad, külalised, kuupuhastus jne). Emaka limaskest hakkab nüüd uuesti paksenema, et olla valmis uue küpse munaraku vastuvõtuks. Ja ring algab jälle otsast!
Kui aga munarakk viljastub ja emakas hakkab arenema rasedus, siis toodavad munasarjad jätkuvalt kollaskehahormooni ja menstruatsiooni oodatud ajal ei järgne.
Menstruatsioonid algavad 10.-16. eluaasta vahel (keskmiselt 12–13-aastaselt) ja lõpevad 50. eluaasta paiku.
Esimesed menstruatsioonid võivad olla ebaregulaarsed, ka mõnekuuliste vahedega. Menstruatsioonid muutuvad korrapärasemaks paari aasta möödudes. Menstruaaltsükkel on periood alates menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani, tavaliselt on see 21-35 (keskmiselt 28) päeva. Vereeritus kestab kuni seitse päeva. Menstruaalvere hulka on raske hinnata ja eri naistel kõigub see üsnagi suurtes piirides, kuid tavaliselt eritub 50-80 ml verd päevas. Menstruatsioonide algamiseks on vajalik, et kehakaal oleks vähemalt 46-47 kg.
Umbes aasta enne esimest menstruatsiooni hakkab tupest naissuguhormoonide toime tõttu erituma valgevoolust – see on loomulik limane eritis , mis niisutab ja kaitseb tuppe. Tõenäoliselt on ka su rinnad hakanud kasvama ning ilmunud karvad kaenla alla ja häbemekingule. Rindade arengust esimese menstruatsioonini kulub umbes kaks aastat. Kasvuspurdi algusest kuni menstruatsioonide algamiseni kulub keskmiselt aasta. Füüsilised muutused murdeeas (poisid)
Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal . Mehetunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud.
Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem?
See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.
Mehelikku küpsemist soodustavad:
Sport ja liikumine mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest piisav ja tasakaalustatud toit.
Mis on puberteedi tunnused?
Sugulisest küpsemisest annab märku terve rida muutusi: Sa sirgud pikemaks ja tugevamaks. Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks Sinu suguelundid ( suguti ja munandid) kasvavad suuremaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest.
Sinu kätele, jalgadele , kubeme piirkonda, munandikotile, näole ja kehale kasvavad karvad. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa umbes aastaga. Näo ja keha lõplik karvakasv kujuneb aastate jooksul. Rinnanibud ja rind võivad suureneda ja mõne aja vältel tundlikud olla. Liigesed võivad valulikud olla. Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad ilmuda vistrikud (vt. akne) ja mustad täpid.
Muudatused kehal jätkuvad, kuni oled täielikult välja arenenud. Need on silmaga märgatavad muutused, mida märkad ise ja märkavad ka teised. Samal ajal võib märgata uusi tundeid, seletamatut ärevust ja erutust. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised
Mis hormoonid puberteedieas möllama hakkavad?
Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste arengu eest.
Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid , millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise.
Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus.
Kokkuvõte
Arvan, et murdeiga on inimese arengu juures ülimalt tähtis, selles eas kujuneb välja inimese maailmavaade ja väärtushinnangud. See on ka periood, mil inimene on ilmselt kõige vastuvõtlikum välismaailmast tulnud infole ja ka ohtudele, seda perioodi iseloomustavad vabameelsus, katsetamisind jms. Enamus inimesi väljub sellest perioodist ikkagi juba väljakujunenud indiviidina. Murdeea saab kokku võtta ühe sõnaga- selleks on ENESEOTSING.