Doping (0)

Doping
Referaat


Juhendaja :



Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on doping? 3
Doping on ohtlik. 3
Dopinguainete klassid 4
Keelatud ainete klassid 4
Keelatud meetotid 7
Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7
Vaikus meilgi 9
Veredoping 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus
Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub  dopingu kasutamine.
Dopingud on rikkunud viimasel ajal üsna palju meeliülendavaid spordisündmusi- olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi.  Ent kardetavasti on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa. Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille avastamiseks peavad dopinguuurijad olema lausa detektiivid.
Näiteks kurvastas mind väga Salt Lake City olümpiamängude suured dopinguskandaalid, millesse kahjuks kaasati ka süütu eestlanna Kristina Šmigun. Sportlasele on alusetud süüdistused väga rängad ning mõjuvad nii psühholoogiale kui sooritusvõimele vägagi pärssivalt. Kristina ei suutnud end koguda, teine näide suusatamise vallast on Vincent Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid  ometi suutis ta võita medaleid ning aidata Prantsusmaa teatemeeskonda vägagi edukalt Oberstorfi MM-il 2005.a.
Mõned arvavad , et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks.
Mis on doping?
1967. aastal on “Doping” Euroopa Nõukogu poolt defineeritud järgmiselt :
Doping on manipulatsioon terve indiviidi organismiga, või selle indiviidi poolt kasutatav- ükskõik millisel viisil- aine, mis ei ole organismi poolt toodetud, või füsioloogiline substants manustatuna ebatavalises koguses või ebatavalisel viisil, kindla eesmärgiga kunstlikult või ebaausalt mõjutada esinemistulemust nende indiviidide puhul, kes osalevad võistlusspordis.
Kuna kaasajal on “DOPINGU” täpne defineerimine küllalt keeruline, siis üldkasutatavamaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt toodud mõistet:
Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee Meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate ainete ja meetodite kasutamine.

Doping on ohtlik

Seda eriti noores eas ja naissportlastele. USA-s, kus sportimine on au sees, tahavad paljud noored näha välja tugevatena ning kasutavad selleks anaboolseid steroide. Kuna ametlikult pole neid lihtne saada, kasutatakse musta turu teenuseid. Samal maal on olemas ka nn steroidide kliinikud, kus steroidide kasutajaile antakse meditsiinilist nõu ning selgitatakse ohtusid. ROK-i meditsiinikomisjoni otsusest võib lugeda, et väikestes doosides anaboolsete steroidide kasutamine aitab sportlastel taastuda ja vältida ülekoormus-sündroomi teket. See tähendaks anaboolsete steroidide kasutamist arvuti kontrolli all.
Tippspordis on kõige ohtlikumaks dopingurühmaks muidugi stimulaatorid, mille kasutamisel kaob sportlasel objektiivne ülevaade oma võimetest. Nende kasutajate hulgas on ka enim ohvreid.
DOPINGUAINETE KLASSID
ROK meditsiinikomisjoni poolt kinnitatud dopingainete klasside ja meetodite nimistu seisuga 01.09.2001.
KEELATUD AINETE KLASSID
a) stimulaatorid
b) narkootikumid
c) anaboolse toimega ained
d) diureetikumid
e) peptiid –ja glükoproteiinhormoonid , nende analoogid ja mimeetikud
Keelatud on tarvitada kõiki aineid mis kuuluvad ülaltoodud klassidesse, vaatamata sellele, et kõikide ainete nimetused ei ole äratoodud näidisnimekirjas. Seetõttu on kasutusele võetud termin-“ ja nendega sarnased ained “ . See termin iseloomustab ravimeid, mis on seotud vastavate aineklassidega oma farmakoloogilise toime