Luud, lihased, hingamine, Viitamin D (0)

Kordamine KT-ks
Vitamiin D3
Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga , kalaga ning taimse toiduga.
Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused:

• Hapniku olemasolu
  
• Toit, jook
  
• Teatud temperatuur (-50 - +40)
  
• Valguse olemasolu
  

Organismi põhifunktsioonid:

Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega

Ainevahetus
Assimilatsioon – omastamine , mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees
Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine

Liikumine

Paljunemine

Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine
Sisekeskkonda moodustavad : veri , rakkudevaheline vedelik, rakusisene vedelik
Sisekeskkonna näitajad, mis peavad olema stabiilsed:

• Keha sisemuse temperatuur (u. 37°C)
  
• Vererõhk (max ehk süstoolne 120 mmHg, min ehk distoolne 60-70 mmHg)
  
• Ca sisaldus veres (2,3-2,5 mmol)
  
• Glükoosi sisaldus veres (3,3-6,1 mmol/l)
  
• pH 7,37-7,43. Kui pH atsidoosiga ( hingamine kiireneb), kui pH > 7,43, on tegemist alkaloosiga (hüperventileerib, suudab hinge kauemini kinni pidada).
  
• Osmootne rõhk – tekitatud aineosakeste poolt, põhiliselt Na+ ning Cl-.
  

Norm Posm - 745 kPa

• Onkootne rõhk – valkude poolt tekitatud osmootne rõhk.
  

Norm Ponk - 25-30 mmHg
Organismi talitluse põhiprintsiibid :

• Homöostaasi hoidmine kesknärvisüsteemi ning sisesekretoorse süsteemi abil
  
• Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts . lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel.
  

Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas.
Luud ja lihased
Luude funktsioonid:

• Skelett on tugiaparaadiks
  
• Kaitsefunktsioon ( kolju kaitseb peaaju , lülisammas seljaaju , vaagnaluu osaliselt seedeelundeid, enamasti erituselundeid)
  
• Bioloogiline funktsioon –luud osalevad mineraalainete vahetuses, luud on Ca depooks.
  

.
Vanemas eas muutuvad luu
Luud koosnevad luukoest, mis sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% org. aineid ja 22% anorgaanilisi, millest rohkem Ca-soolasid d hapramaks, sest väheneb Ca-soolade hulk
Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate rakkude aktiivsus.
Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud
Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure
Hõrenemine sõltub:

Kehaehitusest (peen skelett soodustab)

Füüsilisest aktiivsusest

Geenidest
Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi:
punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine
kollane - toitainete rasvarikas varu
Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides)
Kuju poolest jagunevad luud 4-ks:

• Toruluud
  
• Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud)
  
• Lühikesed luud (labakäed, -jalad)
  
• Segatüüpi (näokolju)
  

Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub.
1. eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas ( eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale ( rahhiit )
Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad:

Pärilikkus

Toitumine

Kilpnäärmehormoon

Suguhormoonid

Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar

Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool

Kõrvalkilpnäärmehormoon (PTH-paratüreoidhormoon)
Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel
Kui Ca sisaldus langeb alla normi, siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt toodetud PTH produktsioon ning PTH mõjul hakkab Ca minema luudest verre. PTH aktiveerib osteoklastide tegevust, vähendab Ca eritumist neerukanalites ning mõjutab vitamiin D3. Nimelt muudetakse vit D3 maksas ja neerudes aktiivseks kaltsitriooliks, mille mõjul suureneb Ca imendumine peensoolest verre. Efektide summana normaliseerub kaltsiumitase veres.
Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine :

• Kasvuhormooni liigproduktsioon - kui toimub kasvueas, tekib hiidkasv ehk gigantism . Kui liigprodukts. toimub PÄRAST lõplikku luustumist, tekib akromegaalia – ebaproportsionaalsed kehaosad ehk akronid (nina, lõug ,labakäed ja -jalad, huuled)
  
• Varane suguküpsus ( hüpotaalamuse ja hüpofüüsi vaheline mõju on liiga tugevalt väljendunud)
  
• Kilpnäärme ületalitlus
  

Kasvu ja luustumisprotsesse aeglustavad

• Kilpnäärme alatalitlus lapseeas . Põhjustab kretinismi – kääbuskasv, vaimne alaareng
  
• Hüpofüüsi eessagara alatalitlus (kasvuhormooni puudulik produkts.)
  
• Sugunäärmete alatalitlus –pidurdub luustumisprotsess, kasv jätkub
  
• Puudulik toitumine –vit-de, min.ainete, valkude vaegus
  
• Rahhiit (vähene UV-kiirgus või puudulik toitumine, ei teki kolesterooli seega ka D3 vit-i) – lõgeme kauemaks avatuks jäämine, X või O jalad, kanarind
  

Lapse ealised iseärasused
1.Veri
Hemopoees ehk vereloome algab lootel 19. päeval mesoblastilise perioodiga. 6.-8.nädala jooksul asendub see hepaatilise perioodiga, kus vereloome toimub maksas (tekivad erütrotsüüdid). Alates 3ndast kuust algab vereloome ka lümfisõlmedes, põrnas ning tüümuses. 4.-6 lootekuu jooksul kestab müeloidne ehk luuüdiperiood. Emakasisese ehk intrauteriinse perioodi 3 viimasel kuul on põhiliseks vereloome elundiks luuüdi.
Looteeas ületab erütropoeesi intensiivsus täiskasvanu 3-5 korda. Vastsündinutel on erütrotsüütide sisaldus veres märgatavalt kõrgem, kui täiskasvanutel. Seda põhjustab platsenta kokkutõmme sündimisel – lapse vereringesüsteemi lisandub täiendavalt verd, sh erütrotsüüte. Kõrge punaliblede sisalduse tõttu on lapsel ka hemoglobiinisisaldus, hematokrit ning vere viskoossus kõrgemad. Punaliblede, Hb ning hematokriti sisaldus langeb järsult 10. Elunädalal pärast sündi, siis hakkab jälle tõusma.
Leukopoees (leukotsüütide teke) ei erine lapseeas eriti täiskasvanu omast, see on individuaalselt muutlik. Esimestel elupäevadel suureneb järsult granulotsüütide arv, seejärel see langeb, ning püsib madalal tasemel kuni 4.aastani.
Vere hüübimine on vastsündinuil aeglasem , sest hüübimisfaktorite tase on 30-60% täiskasvanu omast.
2.Vereringesüsteemi iseäarasused
Loote hapnikuga varustamine toimub ema vereringest nabaväädi kaudu, iseseisvalt kopsu- ehk väike vereringe ei funktsioneeri. Süda ei ole jaotunud paremaks venoosseks ning vasakuks arteriaalseks pooleks, ning kodade vahel on ovaalakna vahel otseühendus.Aort ning kopsuarter on ühendatud Botallo juha kaudu. Süda on ümmargune, vatsakeste ja kodade paksus ühesugune. Südame kasv ja areng toimub 18-20 eluaastani.
Pärast sündi algab iseseisev hingamine, ühendus ema vereringega kaob. Hakkab toimuma vere rikastamine O2-ga ning CO2 äraandmine. Ovaalakna ees olev klapp katab kodadevahelise ühendusava. Algab Botallo juha ahenemine ning 6-11 elunädalaks kasvab see lõplikult kinni. Kui nimetatud ühendused jäävad avatuks, on tegemist raske patoloogiaga – vere ja kudede hapnikuga varustamine on puudulik, kannatab lapse areng pärast kõndimahakkamist.
Esimesel 3.aastal on väga kiire südame löögisagedus (sümpaatilise närvisüsteemi toonus ), hiljem südame kokkutõmmete sagedus väheneb (parasümpaatilise ns-i toonus).
3.Hingamissüsteemi iseärasused

• Ehituslikud
  

Lapsel – kitsas ninaõõs , õrn ja veresoonterikas limaskest , imik ei oska läbi suu hingata , nina kõrvalkoopad on puudulikult arenenud (põletikud harva). Neelumandlid nähtavad 9.-10.elukuul, Eustachi- ehk kuulmetõri ühendab keskkõrva trummiõõnt neeluga, mis on lühike ja lai. Kõri valendik on kitsas (lämbumisoht), samuti kitsad trahhea ja bronhid. Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil.

• Funktsionaalsed
  

11.lootenädalal ilmnevad pausidega esimesed hingamisliigutused, 9. looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi.
Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine.
Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb. Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis , esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis)
Düspnoe – hingeldus . Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb.
4.Seedeelundkonna iseärasused

• Suus
  

Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast , 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad.

• Maos
  

Mao seinas: serooskest, lihaskest , limaskest. Limaskest kõige seesmine , sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret.
Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h. 1-aastasel on mao maht 250 ml, 3-aastasel 600 ml, 10-12 aastasel 1,5 l, täiskasvanul 3 l.
HCl teke kujuneb alles 2,5-4 aastaselt, imikul on happesus tingitud ainult piimhappest. Maosisalduse pH alaneb – imikul u 4-5,8, täiskasvanul 1-2,0. Imikul lõhustatakse seedekulglas ja maos ainult piimarasvu.

• Peensooles
  

.. toimub lõplik toitainete lõhustamine. Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt. Valkude lõhustamise lõpp-produktiks on aminohapped, mis imenduvad verre.
Esimestel elukuudel on puudulik tärklise seedimine, sest kõhunäärme amülaasi (seedeensüüm, mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm , lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora !
Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui veekadu liiga suur (kõhulahtisuse korral).
5.Termoregulatsiooni iseärasused
Põhiline soojustekke koht – lihased. Soojusteke ja äraandmise intensiivsust reguleeritakse hüpotaalamuse piirkonnas. Lastel pole termoreg.keskused täielikult välja kujunenud, seetõttu sõltub nende kehatemp. väliskeskkonnast. Kuni 1-aastasel lapsel on puudulik higistamise ja higi aurumise teel soojuse ära andmine.
Piloromotoorne refleks (nn kananahk ) tekib alles 1,5 – 3 aastasena. Kuni 10-aastani on külmataluvus väiksem,kuid 11-14 aastased taluvad külma täiskasvanust paremini.
Laste areng
Vastsündinute refleksid:

• Imemisrefleks
  
• Köharefleks
  
• Pupillirefleks
  

Esimesed koordineeritud liigutused: kisa ja hingamine.
Refleksid, mis seoses kesknärvisüsteemi arenguga mõne nädalaga kustuvad:

• Roomamisrefleks
  
• Haaramisrefleks (ei kao – nõrgeneb)
  
• Sammu- ehk käimisrefleks
  
• Embamisrefleks
  
• Nukusilmade efekt - vertikaalasendisse tõstmisel avab laps nagu mängunukk silmad.
  

Esimesel elunädalal – lühiajaline pinge kaelalihastes, teisel nädalal - liigutab pead külgsuunas. Alles 1.kuu lõpuks suudab laps oma pead paar sek püsti hoida. Teisel elukuul pöörab laps pead heli suunas, tõstab pead ning hoiab seda vertikaalasendis mõned minutid , naeratab, saab haarata ühe käega teist kätt. 3-4.elukuul hoiab pead vabalt vert .asendis, tõstab rindkere toetudes küünarnukkidele,saab haarata rippuvaid asju (mängib kätega, siputab energiliselt). 5-6.elukuul saab istuda ilma toeta, hoiab mõne sek ise asju käes, pistab neid suhu , püüab maailma tundma õppida! 7ndal kuul sageli õppivad roomamist. 7-8 kuuselt tõuseb toe abil püsti, 9ndal proovib seista ilma toeta, 10ndal seisab, 11-12 kuuene õpib käima!
6.eluaastal toimub liigutusmeele arengus murre, oskab teha põhilisi harjutusi.
Kõne areng
Hakkab silpidega häälitsema 6-7ndal elukuul samas kuulab täiskasvanuid. 8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni , luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani.
Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon.
Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras):

• Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras
  
• Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras
  
• Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras
  

Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest:

• Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja
  
• Parema ajupoolkera piirkonnad hakkavad täitma juba teisi funkts-e