Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18.
leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Osapooled: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-ndate aastate lõppu ja 1990ndate algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Mõisted: inimsusvastane kuritegu- raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.
aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
lääne saksamaa.ristida tuleb täiskasvanultZwingli sekt Urlich Zwingli Šveits, madalmaad Peaaegu sama mis luterlus, va armulaudLuterlus Martin Luther Saksamaa, baltimaad Jumalateenistus lihtsam, piibel rahvuskeelesKalvinism Johann Calvin Šveits, madalmaad, põhja-ameerika, šotimaa predestinatsioonAnglikaani kirik.Henry VIII Inglismaa Võib lahutada. Sisult protestant, vormilt katoliiklik 51. Millised muutused leiavad aset inglismaa majanduses 16. Sajandil? Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, olulisemaks muutus manufaktuuritööstus ja kalevitööstuse arengu mõjul suurenes lambakasvatus (tarastamine) 52.Millise tulemusega lõppevad ususõjad Prantsusmaal? Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid Tänu Nantes'i ediktile oli hugenottidel lubatud pmts elada, kuid usupinged jätkusid. Hugenottide jumalateenistused olid lubatud Lõuna-Prantsusmaal. 53. Mis põhjusel oli Saksa keisri võim nõrk oma riigis ning kas reformatsioon tugevndas seda või mitte?
1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim
1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Absolutism piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toim...
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Pidevalt muutuva ja dünaamiliselt strukturiseeritud maailma sündinuna panen mina koos maailmaga iga sekund, päev ja tund oma panuse maailma stabiilsusele ning lineaarsele harmooniale. Ka meie väike Eesti, mis on läbi elanud erinevad okupatsioonid, sõjad, kriisid ja muu, on jäädavalt maamuna peal ning areneb. Et meie maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem, peab igaüks meist panustama osa endast selle eesmärgi nimel. Nukral kombel on meie maailmas levinud suur ebavõrdsus ning paljud meist ei suuda näha seda, sest neile pole antud teist vaatenurka. Unos pro omnibus, omnes pro uno (lad. k. ‘’üks kõigi ja kõik ühe eest) – Kolme Musketäri kuulus moto, mida võiks ka meie maailm meeles pidada. Ideaalis sünnime me kõik võrdsena, kuid võttes arvesse, kui palju inimesi sünnib vaesusesse, kannatab nälga ning sureb noorena, siis ei saa öelda, et võrdsus on jõus. Võr...
sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
19.sajandi 5 alguses oli see Kagu-Aasia suurimaid tsenraliseeritud riike. Kuningas Mindin Min (1853-1878) püüdis teha uuendusi ja sõlmida sidemeid välisriikidega, kuid Inglise- Birma sõdade (1824-1826, 1852, 1885) tagajärjel langes Birma järk-järgult inglaste võimkonda ja ta liideti 1886 Briti Indiaga. Birmalasi sunniti viljelema põhiliselt riisi (monokultuurne majandus). Hakkasid arenema kapitalistlikud suhted ja tekkis rahvuslik kodanlus. Rahvuslikule liikumisele panid aluse 20.sajandi alguses tegutsenud noorte budistide ühingud. Võitlus hoogustus 1930.aastail, vallandus suur talurahva ülestõus (1930-1932) ja streigiti. Rahvuslased rajasid 1930 Dobama Asiayone'i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis
google.com/document/d/1wN7xg4SDRF4991Fbwd6hOj- 6OIcA1Zodapa2A7-38gY/edit?usp=sharing Hiliskeskaeg ● Must surm = katkuepideemia 1347-1349 ● Taud pärit Kesk-Aasiast, mille tõid kaupmehed ● Taudi levitasid rotid ja kandusid inimestele kirpudega ● Euroopas suri ⅓ elanikkonnast ● Paljud nägid jumalikku karistust ja märki viimse kohtupäeva saabumisest ● Elanikkonna arvukus hakkas XIV sajandil tõusma, eriti Itaalias ● Tekkisid kapitalistlikud ettevõtted ● Vasallidest koosnevale sõjaväele hakati eelistama palgasõjaväge, kuna nemad ei jaksanud sõjateenistust tasuga asendada ning olid ustavamad ● Jalavägi täiustus ● Vibukütid ● Tulirelvad XIV sajandil ● Võit 100-aastases sõjas tugevdas kuningavõimu Prantsusmaal ● Inglismaal algas kodusõda kuningatrooni nimel ● Henry VIII Tudor sai trooni ●
tugevdama kuningavöimu. 1503 saadeti laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad; feodaalide kodusöjal ehitatud kindlused löhuti. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda, mis oli erakorraline kuningakohus, mida kuningas kasutas oma poliititliste vaenlaste vastu. Kuningavöimu tugevdamist toetasid nii rahvahulk kui parlament, sest sooviti kodusödade löppemist. MAJANDUSLIK ARENG Inglismaa majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Inglismaa jäi kaubateede sölmpunktiks Atlandi ooleani ning Läänemere vahele. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresöit, tänu sellele laienes ka inimeste silmaring. Tootmise alal muutus oluliseks manufaktuurtööstus, mis haaras erinevaid valdkondi rauasulatamine, klaasi- ja seebitootmine, veeti välja tina ja pliid. Eriti möjutas aga Inglismaa majandust kalevitööstus, mis suurendas järsult nöudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Nüüd hakkas lambakasvatus laienema
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastai...
I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma
Kodusõja tingimustel õnnestus Hispaania kommunistidel võim enda kätte koondada, kes pääsesid ka valitsusse. Parempoolsed nõudsid, et NSV Liit ja ,,ülemaailne kommunism" lõpetaksid osalemise Hispaania kodusõjas. Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi. 12. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest? Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid rõhku kaubandussuhetele teise riikidega, turumajandusele. Riik ei sekkunud majandusse nii, nagu NSV Liidus. 13. Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks? Kuna seal rikuti inimõigusi ja inimesed pidid elama pidevas hirmus. NSV Liidus oli totalitaarne diktatuur kuna lisaks kõigele muule oli seal ka tugev kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimesed pidid elama seal kus riik neil elada käsikis
Palestiinlaste riik kuulutati välja 1988, ees Yassir Arafat. Tegelikku riiki pole. Palestiinlased on väga sõjakad, arvavad, et Iisraeli riik tuleks likvideerida. 1982 sõja käigus tungis Iisrael Lõuna-Liibanoni (kus olid PVO baasid) ja ajas palestiinlased sealt välja. Üks osa Lõuna-Liibanonist (850 km²) on siiani Iisraeli kontrolli all. Selles sõjas NSV Liit ja sotsialistlikud maad toetasid araabia riike, USA ja kapitalistlikud maad toetasid Iisraeli. · 1979 sõlmiti Camp Davidis (USAs) Egiptuse ja Iisraeli vahel rahuleping (Egiptuse president oli Anvar Sadat, Iisraeli peaminister Menachem Begin. Vahendas USA president J. Carter) Lepingu kohaselt sai Egiptus tagasi Siinai poolsaare. Egiptus ja Iisrael sõlmisid ka diplomaatilised suhted. Ülejäänud araabia riigid olid Egiptuse peale väga pahased, et see nende ühisrindest välja astus ja eraldi kokkuleppe sõlmis. Nad leppisid Egiptusega ära alles 1980
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisorjus kaugele keskaega jäänud, valitsevad olid feodaalsuhted. Ida-Euroopas toimus feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine 17 saj-l
linnageograafia olulised küsimused. Ruumist sai koht elamise kaudu. Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Marksistliku linnageograafia järgi on tootmine üldiselt ja linn spetsiifiliselt kasumi ja protsessi osa. Linnade ja nende maakasutuse arend toimub vastavalt kapitalistliku ühiskonna reeglitele, mida soodustab näiteks linnaplaneerimine. Indiviidi mõju linnas on väga väike, kuna kapitalistlikud struktuurid panevad paika ühiskonna põhireeglid. Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960.aastate lõpus. Ruum on ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna strukruurilisi omadusi. Selle lähenemise kohaselt muutub maakasutuse dünaamika linnakeskuse läheduses, kui maast saab ostu-müügi objekt. Keskseteks linnas on sotsiaalsed probleemid, linnaplaneerimine ja ühiskondlikud liikumised. Kritiseeritud ühiskonna liiga strukturaalse käsitlemise tõttu. 1F
isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Külma sõja osapooled (2): USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu
"sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.).
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
· teaostama pidi talumaade piiristamise. Piirid tuli märkida piiripunktidega Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? 1849. ja 1856.a talurahvaseadustega likvideeriti balti-saksa mõisnike monopol maale ja loodi tingimused talupoegadele väikemaaomanduste tekkimiseks ning põllumajanduse kiiremaks arenguks. 9. Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? · 1860.- 70. aastail muutusid kapitalistlikud tootmissuhted põllumajanduses valitsevaks · 1866. a 19. veebr Baltimaade vallakogukondade valitsemise seadusel ehk vallaseadusel vähendas oluliselt mõisaomanike järelvalve ja eestkosteõigust talurahva suhtes · Tekkis vallad · Peaaegu iga mõisa talumaa moodustas omaette valla, seetõttu kujunes kogukondade arv küllalt suureks · Anti 1866. a Liivimaal ja 1869. a Eestimaal kõigisse seisustesse kuuluvatele isikutele,
maailmavaated „ humanism“ ja „ renessanss“ . * Renessanss oli antiikkultuuri taassünd, kuid see oli vastu kiriklikule skolastilisele teadusele. Tänu sellele tehti edusamme loodusteaduste vallas. * Humanism sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalike teadusi. Selle maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte jumal. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust. Majandus * Saksamaa majandus oli kiires arengus kapitalistlikud suhted 15 saj lõp. Ja 16. saj algul. * Inglismaa areng majanduses oli kiire 16.saj. Sellele aitas kaasa laevaehitus ja meresõit. Tootmisel tulid kasuks manufaktuurtööstused, mis haarasid uusi valdkondi. Lisaks mõjutas Inglismaa majandust kalevitööstuse areng. Millest tulenevalt kasvas ka lambakasvatus. Kuid lambakasvatusega kaasnes riigis tarastamine, mille tõttu jäid paljud talupojad tööta. * Madalmaade põhjaprovintsides ( Holland ja Zeeland) olid arenenud oma kaubanduse poolest
dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj
mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades autoritaarsed rezhiimid ning astudes poliitilise ajaloo järgsesse ajastusse. Riikide klassidesse jagamise asemel keskendutakse riikide moderniseerumisele nüüdisaegseks avatud ühiskonnaks. Arusaamad modernisatsioonist 1. 1950.-1960-ndatel = vesterniseerumine; S.M.Lipset: demokraatia eeltingimuseks
Lancasteri(punane roos vapil) ja Yorkide(valge roos vapil) vahel.Troonile sai Tudori dünastia. Henry VII asus tugevdama kuningavõimu: feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine, kodusõja ajal feodaalide ehitatud kindluste lammutamine. Loodi Tähekoda, erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevnemist toetas ka rahvas ja parlament, sest taheti kodusõdade lõppemist. Majanduslik areng. Kiirestiarenevad kapitalistlikud suhted. Manufaktuuritööstus. Kalevitööstuse areng -> lambakasvatuse laienemine. Selleks tehtu oma põldudest karjamaad, talupojad aeti ära oma maadelt. Kõikjale pandi tarastikke, tarastamine. Talupojad osad manufaktuuridesse, enamik pauperiseerus(vaesus), Muutusid kerjusteks jms. Nende vastu võeti vastu karmid abinõud. Henry VIII. 1509-1547 valitses. Saavutas suure võimu. Humanismiideed, renessansskultuur. Esimene naine Katariina, Aragoni printsess. Teine Anne Boleyn
Prantsusmaal 1358 Pariisi läheduses talupoegade ülestõus zakerii (pr. Jacquerie- Jacque oli talupoja tavanimi). Inglismaal 1382 tungisid ülestõusnud Londonisse, juhiks Wat Tyler(tapeti). Ülestõusud suruti maha, mässulisus jäi aga püsima, seega vabastati talupojad pärisorjusest, sõlmides rendilepinguid. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine. Elanikkond hakkas kasvama vaikselt 14.saj lõpul. Edenesid Itaalia linnad. Tekkisid palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted (eriti tekstiilis). Panganduses Firenze Medicite suguvõsa, kes hakkasid 15.saj Firenzes valitsema monarhidena. Feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus. Eelistati palgasõjaväge, kuigi nad polnud usaldusväärsed (äraostetavad). Tähtsaks said Inglise vibukütid, jalavägi täiustus. Kasutusele võeti piigid, hellebardid (kirvetaoline oda). 14.saj tulid kasutusele tulirelvad-püssid, suurtükid. 15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks.
Süüdlased tõmbusid mõneks ajaks kõrvale ja nende asemel tulid riigi etteotsa HKP peasekretär Deng Xioaping [deng tsiaoping] ja Hiina RV esimeheks sai Liu Shaoqi. Samal ajal valmistati ette uut arveteõiendamist. Üha enam tugines Mao armeele. Samal ajal sündis Hiinas oma nn. Kolme maailma teooria : I maailm: valge imperialism USA punane imperialism NSV Liit II maailm: arenenud kapitalistlikud riigid III maailm: arengumaad teooria: arengumaad pidid hakkama maailma poliitikas üha suuremat rolli mängima ja Hiina juhib neid. Hiina sekkus üha rohkem arengumaade sisepoliitikasse. Pahempoolsetele soovitati relvastatud rahvavõitlust, relvadega ka toetati. Page 9 of 1 Kultuurirevolutsioon Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon või ka
ekspansioon ja kolooniavallutused. See oli huvide konfliktid veel hõivamata alade pärast. Tänu sellele suurenes Saksamaa ja Inglismaa vastuolud, sest Saksamaa tundis ennast kolooniatest ilmajäänuna. Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat
5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai Euroopa suurriigiks, Eestis algas Rootsi aeg. Uusaeg oli kapitalismiajastu, kapitalistlikud tootmissuhted kujunesid valitsevaks. Maadeavastused olid Euroopa rahvastele toonud täiendavaid kasumeid, kapitalistlikud suhted said esmalt ülekaalu kaubanduses. Kauplemisest saadud kasum soodustas linnade esiletõusu ja tihedamat läbikäimist eri piirkondade vahel. Ajapikku kujunes välja maailmakaubandus. Kaubandusest akumuleeritavat kasumit kasutati manufaktuuride, hiljem aga vabrikute rajamisel, kaubanduse areng soodustas ka
Sama teksti saatis ta Mainzi ja Madgeburgi peapiiskopile ning paari kuuga levisid teesid üle Euroopa. 17. aprillil 1521 astus Luther riigipäeva ette, kus ta keeldus oma vaadetest taganemast ning 25. mail 1521 Wormsi ediktiga pandi Luther riigivande alla ja kuulutati lindpriiks. 3 Reformatsioon Sveitsis 16. sajandi algul arenesid Sveitsi majanduses jõudsalt kapitalistlikud suhted- tekkisid manufaktuurid ja pangad, hästi olid arenenud käsitöö ja kaubandus. Edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. Kõrgete eluväärtustega ning majanduslikult mõtlevatele inimestele muutusid üha vastumeelsemaks katoliku vaimulike kombelõtvus ja ilmalikud naudingud. Lisaks pidi rahvas kirikule mitmesuguseid makse maksma ning muidki kohustusi kandma, mägede vahel elavad inimesed olid aga harjunud suurema vabadusega
Wilhelm II eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. MAJANDUSARENG. 19. saj. keskel oli Saksamaa veel agraarmaa tasemel, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng. Saksamaa kasutuses olid väga rikkalikud kivisöe (Ruhri ja Saari bassein) ning rauamaagi varud (Ülem-Sileesias ja prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka moodsate tööstusharude - elektrotehnika, keemiatööstuse jt. väljaarendamisele. Nii saavutasid näiteks erakordse võimsuse elektrotehnikas kaks hiigelettevõtet : · ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A
· Esineb 4 tüüpi majandamist: 1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2. Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu. 3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 30. Linnade sisestruktuur ja arengudünaamika (,,lained"). · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul
Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada Aleksander II , Aleksander II poliitika oli vabameelsem ja see andis Balti reformidele uue hoo. Viis ellu palju reforme. Kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara . Seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid ja kultuurielu elavnes. Aleksander III Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel- vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt
väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg. 22. 1929-1933. aasta majanduskriisi iseärasused ja pikaajalisus · algselt hõlmas USA majandust · seejärel haaras kogu kapitalistlikku maailma · kriis kestis 4 aastat · oli ületootmise kriis -toodete varud ei leidnud realiseerimist · kriis hõlmas 2/3 tööstusharude tootmisvõimsusest · kõige pikaajalisem kapitalismi ajaloos · tööstuskriisi põimumine agraarkriisiga, kõik kapitalistlikud riigid haaratud, agraarkriis hõlmas kõiki pm harusid, tööstuses suurettevõtted ei tajunud riigi kui terviku huve, rahvusvaheline turg oli kitsenenud Põllumajandus teravilja tööstus langes kokku. Must neljapäev New Yorki börsi järsk aktsiate langus. 1 000 000 kaotasid töö ja vara. Itaalia- Mussolini lubas taastada 23. Sotsialismileeri kujunemine · kujunes pärast Teist maailmasõda · 1950.a. alguses süsteemis 13 riiki
maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema kapitalistlikud tootmissuhted. 1945 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga Kultuur: Suur Oruro karneval, traditsiooniline folkloori üritus, mille eesmärk on austada indiaanlasi paganlike tantsudega Boliivia kuulsaimat tantsu nimetatakse Caporaleks Naised kannavad seelikutpollera Muusika tegemiseks kasutatakse erinevaid bambusest valmistatud puhkpille, kitarrilaadseid instrumente ja Trumme. Loodus: Maa lääneosas hõlmavad Andide ahelikud ja kuiv Puna kiltmaa, idaosas savannid ja
Moderniseerimisaega iseloom:üleminek olukorrast ning võttis naabermaadest tulnud intresside ja vahendite üle, siis saab merkantilistliku poliitikaga tradist.ühisk tööstuslikule. hea ülevaate. Seda ei saa siiski kasutada rahvusvahelises plaanis kapitalistlikud vaated väikeste muudatustega vastu. Merk -(Smith)Adam Smith oli vabakaubanduse pooldaja (arvas Saksamaa oli suhteliselt mahajäänud ning vajas 1) Linnastumise kõrgem tase urban protektsionistliku majandus poliitikat. Nt saksa et majandus reguleerib end ise). Ta ei pooldanud riigi sekkumist majandusse (merkantilismi korral riik juhtis majandust) poliitikud kaitsesid feodaale
vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. - Natsireziimi sõjatööstuse väljaarendamine. - Hitleri arvates oli Saksa rahva eluruumi vaja laiendada.
a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b) arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret ning maailma jagunemist rikka tsentrumi (tuuma) ja vaese perifeeria vahel;
1. Kogukondlik majandamine ühiselt kasutatakse ja haritakse maad. Saak jaotatakse võrdselt. Ei ole saagi müümisele orienteeritud 2. Poolfeodaalsed haciendad ja latifundiad maaomanikud kasutavad oma suurmajapidamistes poolmuidu kohalike elanike tööjõudu. 3. Minifundiad ja väikefarmid. Orienteeritud kommertstootmisele. 4. Kapitalistlikud istandused. Hästi mehhaniseeritud, palgatud tööjõud. Orienteeritud kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 29.Keskuskohtade teooria Keskuskohtade teooria püüab anda seletuse linnaliste asulate hulgale, suurusele, asukohale ning nende kujunemisele. · Eeldused: Homogeenne, isotroopne piirideta maastik; Liikumine võimalik kõigis suundades, kuid tarbijad liiguvad minimaalselt;
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arend...
I. Lenin pidas vaadeldava ajajärgu kõige tabavamaks iseloomustuseks: nüüd on kõik ,,pea peale pöördunud" ja ,,alles kujunemas". ,,Pea peale oöördunud" oli kogu senine elukorraldus, varises aastasadu püsinud ja valitsevatele klassidele igavesena tundunud feodaalpärisorjuslik kord. Ajalooprotsessi seaduspärasuse raudse jõuga astus ellu, ,,oli kujunemas" uus, kondanlik kord, rikas uutest, veel teravamatest vastuoludest. Fedoaalkorra rüpes kujunema hakanud kapitalistlikud suhted ei saanud endale Venemaal vaba arenemisteed. Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku ümberkujundamise elulisi vajadusi ei rahuldanud ka teised 60-ndate aastate ebajärjekindlad kodanlikud reformid, pealegi taganes tsaarivalitsus neist järgmistel aastakümnetel olulisel määral.
· Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf. Teiste Euroopa maadega oli tihedalt seotud transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. · Majanduses kapitalistlikud suhted. Edu alus on töökus. Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Vastuvõtmatu katoliku kiriku püüded. · Probleemiks oli Sveitsi elus palgasõdurlus kodumaale toodi palju raha, värbajad maksid kantonitele. Kantonitel tuli hoolitseda võõrsil hukkunute leskede ja orbude eest, tekkis meestepuudus. ZWINGLI JA REFORMATSIOON · 16
kummardamine, kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitseja Augsburgi usurahu 1555 pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti rahu, iga vürst määras oma alamate usu, Saksa riikide jagunemine kahte rühma: · katoliiklikud riigid Habsburgide pärusmaad, Loode-Saksamaa · protestantlikud riigid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa Luterlus seadustatud, kuigi usutülid jätkusid. 37.Reformatsioon Inglismaal Inglismaa majanduslik areng 16.saj. arenesid kapitalistlikud suhted suured kaubateed Atlandi ookeanil, Läänemeri oli tähtis ühendustee, Inglismaa nende vahel, hoogustus laevaehitus, arenes meresõit; manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine; kalevitööstuse areng, suurendas nõudmist lambavilla järele, villahindade tõus, lambakasvatuse laiendamine, paljud feodaalid tegid oma põldudest lammaste karjamaad, talupojad aeti maadelt ära, karjamaad piirati
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
kätte) “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
