Birma (0)

Tõrva Gümnaasium
11.a klass
Birma
Referaat
Kaido Mõts
Tõrva 2010
Sisukord
1.Sissejuhatus................................................................................... 3
2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4
3. Rahvastik ........................................................................................4
4.Ajalugu...........................................................................................4-5
5. Arhitektuur .....................................................................................6
6.Toit.................................................................................................6
7. Soorollid .........................................................................................7
8.Kokkuvõte......................................................................................8
9.Kasutatud allikad........................................................................... 9
1.Sissejuhatus
Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Birma (või Myanmari Liidu, nagu seda praegu ametlikult kutsutakse) riigi nimi on tulnud seal valitseva etnilise rühma- birmalaste järgi. Kuna praeguses režiimis puudub õigusjärgsus ja piiratakse inimõigusi, ei kasutata riiginimetust Myanmar Liit väljaspool riiki. Birma on üks ilus maa Aasias.
2.Asukoht ja geograafia
Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Riigi pindala on 678 034 km². Birma on ümbritsetud Bangladeshiga läänest, India ja Hiinaga põhjast ning Laose ja Taiga idast. Lõunas asuvad Bengali laht ja Andamani meri. Birma keskosas asub Irvadi jõe madalik, mis lõunas laieneb suureks Irvadi deltaks. Enamus põllumaast ja rahvastikust asub Irvadi jõe ääres, jõgi ise on laevatatav umbes tuhande miili ulatuses. Birma on valdavalt mägine maa. Lääneosas järgnevad üksteisele põhjast lõunasse Patkai (kõrgeim tipp Sarameti, 3826 m), Chini ja Arkani ahelik , idas kõrgub Shani mägismaa. Birmalased elavad enamasti riigi keskosas asuvatel madalikel, muud etnilised rühmad enamasti aga mägismaadel. Valitseb troopiline mussoonkliima (vihmane suvi ja kuiv talv).
Birma, tuntud ka Myanmarina
3.Rahvastik
Ametlik rahvaarv 1995. aastal oli 44,74 miljonit inimest, aga tegelikkuses võib rahvaarv ulatuda 41,7 miljonist 47 miljoni inimeseni. Keeleteadlased on tuvastanud 110 erinevat etnolingvilist rühma ning valitsus tunnistab koguni 135 etnilist rühma. Birmalased moodustavad umbes 68% elanikkonnast. Teised peamised etnilised rühmad on šanid (u 4 milj), karenid (kristlased, u 3 milj), arakanid ( moslemid , u 2 milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj). Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa-ala.
4.Ajalugu
Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem- Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044- 1077 ) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057 . aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, šanide riigid kirdes ). Ajutiselt sai mõjukaks Toungoo riik (allutas oma võimule ni Birma kui ka osa Taid ), kuid 17.sajandi alguseks oli Toungoo riik lagunenud.
Birma sisevõitlusesse hakkasid üha enam sekkuma eurooplased. 18.sajandi keskel taasühendas Ava valitseja Alaungpaya (1752-1760) suurema osa Birmat. 19.sajandi alguses oli see Kagu- Aasia suurimaid tsenraliseeritud riike. Kuningas Mindin Min ( 1853 -1878) püüdis teha uuendusi ja sõlmida sidemeid välisriikidega, kuid Inglise-Birma sõdade (1824- 1826 , 1852, 1885) tagajärjel langes Birma järk-järgult inglaste võimkonda ja ta liideti 1886 Briti Indiaga.
Birmalasi sunniti viljelema põhiliselt riisi (monokultuurne majandus). Hakkasid arenema kapitalistlikud suhted ja tekkis rahvuslik kodanlus. Rahvuslikule liikumisele panid aluse 20.sajandi alguses tegutsenud noorte budistide ühingud. Võitlus hoogustus 1930.aastail, vallandus suur talurahva ülestõus (1930-1932) ja streigiti. Rahvuslased rajasid 1930 Dobama Asiayone’i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis tugines koloniaalparlamendi enamusele.
1942 okupeerisid maa jaapanlased , esialgu osa Birma rahvuslasi toetas neid. Pettunud jaapanlaste lubadustes, asutasid rahvuslikud rühmitused kommunistide kaastegevusel 1944 Antifašistliku Rahvavabastusliiga. Aung Sani juhtimisel organiseeris see 1945 Jaapani-vastase ülestõusu ja saavutas 4.jaanuaril 1948 rahvahulkade toetusel Birma iseseisvuse väljakuulutamise. Siseolukorra on muutnud pingeliseks pahempoolsete lahkhelid , reaktsionääride provotseeritud kodusõda valitsuse ja kommunistide vahel (aastast 1948) ning valitsusvägede relvakokkupõrked Kareni, Kachini ja Shani separatistidega.
1962.aastal sõjaväelise riigipöördega loodud Revolutsiooninõukogu kindral Ne Wini juhtimisel valis sotsialistliku orientatsiooni: 1960.aastail riigistati pangad , väliskaubandus, suurettevõtted ja koolid. Hakati teostama maareformi ja looma tööliste ja talupoegade nõukogusid. 1964 keelustati kõik poliitilised parteid peale 1962 loodud Birma Sotsialistliku Programmi Partei.
1948 kuni 1962 toimus vähemusrahvaste ja valitsuse jõudude vahel paju relvastud konflikte. Mõned vähemusrahvuslased sõlmisid valitsusega aastatel 1980-1990 rahulepinguid, kuid mitte kõik.
Sõjalised operatsioonid rahvusvähemuste elualadel ning valitsuse sunniviisilise ümberasustamise ja sunnitöö poliitika on Birmas tekitanud palju põgenikke etnilistes rühmades. Praegu on umbes 300 000 põgenikku Tais, Bangladeshis ja Indias, peamiselt vähemusrahvuslased.
Enne iseseisvumist olid indialased valitsevad linnakeskses äritegevuses. Teise maailmasõja ajal, enne jaapanlaste okupatsiooni lahkus palju indialasi Indiasse . Ka 1950-ndatel aastatel lahkus palju indialasi Birmast, kuna seal kogus hoogu rahvuslik vastandumine ja äritegevust pärssis riigi ärivastane poliitika.
5.Arhitektuur
Arhitektuur peegeldab riigi Budistlikku kolonialistlikku pärandit. Budistide temlite rohkus on iseloomulik Birmale. Budistlik tempel toimib religioosse koolina, kogukonna keskusena, külalistemajana, kohana, kus valitsus ja muud asustused infot levitavad, spordikeskusena, hoolekandeteenuste keskusena neile, kes on vaesed ja haiged, surnukuurina ning muusika ja tantsu keskusena. Samuti teostab tempel ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara rendile andmine. Templid on tähtsad ka linnapiirkondades. Kuigi enamik templeid Kesk-Birmas on birma stiilis, siis templid Shani piirkonnas kipuvad olema silmnähtavalt erinevad, seda stiili nimetatakse shani stiiliks. Templid on tavaliselt ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse pühasid ja ilmalikke asju.
Traditsioonilised hooned on tehtud enamjaolt bambusest. Lamedaks litsutud ja kokku punutud bambuse tükke kasutatakse seite ehitamisel . Põrandad on valmistatud bambuslaudadest või muust puidust. Maja sarastik on valmistatud tugevast ja vastupidavast puidust. Katusekatteid on väga erinevatest materjalidest , sealhulgas õlgkatus, mis on tehtud kas heinast või palmilehtedest. Katuseid kaetakse plaatidega, puidust katusesindlitega või tsingist lehtedega . Maja ees on tavaliselt maapinnast meetrivõrra kõrgemal asuv veranda , koht, kus võõrustatakse külalisi. Maja keskel on pere elamisruum, selle taga on köök, kus hoitakse riisi. Eriti linnapiirkondades on paljud sellised majad asendatud juba tsementhoonetega.
6.Toit
Riis on laiatarbetoiduaine. Vaid mägistes piirkondades tarbitakse vähem riisi, kuna seal on riisi kehv kasvatada. Kasvatatakse ka sorgot, hirssi ja maisi. Riisi kõrvale süüakse salatilehti, puuvilju või köögivilju. Samuti süüakde suppe , karrist kala, liha, krevette või mune. Erinevaid kasvatatud köögivilju ja looduslikke aedvilju süüakse samuti, nagu ka bambuse idusid. Einetes on sageli läätsed, marineeritud toidukastmed ja balachaung (valmistatud preatud krevettidest).
Birmalased söövad traditsiooniliselt hommikuti ja õhtuti, enne pimeduse saabumist. Toit serveeritakse suurel taldrikul või madalal laual, mille ümber leibkonna liikmed mattidel istuvad. Toitu süüakse tavaliselt sõrmede vahelt, kuigi mõnikord kasutatakse ka söögiriistu. Tavaliselt juuakse söögi kõrvale vett ja peale einet järatakse mõni puuvili . Birmalased ei joo ainult teed, vaid söövad ka teelehti kui snäkki. Muud suupistete hulka kuuluvad chapati (India lame leib), praetud putukad ja Hiina saiakesed.
Teekauplusi leiab igast metropolist, linnast ja suurest külast. Need ettevõtted on tähtsad kokkusaamis asukohad. Linnades ja alevites müüakse erinevaid toiduaineid ka kioskites. Suhteliselt vähe pakutakse restoranides birma toitu. Hotellides ja külalistemajas serveeritakse peamiselt india, hiina ja inglise toite.
7.Soorollid
Nii mehed kui naised teevad põllumajandulikku tööd, kui üksikud ülesanded on sageli n.ö. „soo- spetsiifilised ”. Mehed valmistavad maa ette istutamiseks ja külvavad seemne, naised siirdavad riisi seemikuid. Saagikoristus toimub meestel ja naistel koos. Viljapeksu teevad mehed. Kodused tööd on tavaliselt naiste teha. Mehed, muide, võtavad osa toidu valmistamisest. Metall -, puit- ja kiviesemed on tavaliselt meeste valmistatud, kanga kudumine on aga naiste töö. Keraamikat ja vihmavarje võivad teha nii mehed kui naised. Väiksemamahulise turumüügi ja rändmüügiga tegelevad mõlemad sood . Inimeste või kaupade trantsportimisega tegelevad peamiselt mehed. Religioossed spetsialistid ja traditsioonilised ravitsejad on peamiselt mehed, harva on ka naisi.
Traditsioonilises ühiskonnas oli naiste staatus suhteliselt kõrge. Näiteks, kui abielupaar lahutas, siis jagati ühine vara võrdselt, lisaks sai naine tagasi kaasavara ja ka oma äritegevusega (juhul kui tal üldse oli äritegevust) teenitud tasu. Kuid sõjaväeline režiim on kahjustanud naiste staatust ja olukorda. Naised aga mängivad olulist rolli poliitikas, olles režiimi vastu. Suurimad ettevõtted on küll meeste käes, aga palju keskmisi ja väikeettevõtteid on naiste käes.
8.Kokkuvõte
Birma on mägine riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud. Läbi sajandite on Birma aladel toimunud palju sõdu ja tihti on muutunud ka valitseja, tänapäevalgi on Birmas veel sõjaväeline diktatuur, millele püütakse ka vastu hakata. Birmas on paljurahvuseline riik, mistõttu on seal palju eirnevaid keeli. Birma riigiusund on budism . Budda templeid, mis on ümbruskonna keskused, on üle kogu Birma. Sealne peamine toit on riis, kuid süüakse ka puu- ja köögivilju. Varasemas ühiskonnas oli naiste roll ühiskonnas kõrgema staatusega kui praegu, kuna sõjaväeline diktatuur on kahjustanud naiste staatust.
9.Kasutatud allikad
www.everyculture.com
9