Vastus leiad õppematerjalist: Külm sõda

Külm sõda (1)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millega selgitada sakslaste suurt edu sõja alguskuudel?
Millal ja miks hakkas sakslaste hoog idaringel raugema?
Kes kirjutasid alla Atlandi hartale?
Millised olid selle tähtsamad punktid?
Mis oli holokaust ?
Miks otsustati kõik Euroopa juudid hävitada?

2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos.
(1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes.
3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada.

Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.

Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. ( muust maailmast)

Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi . Ühendriikidel oli tuumapomm .

Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste riikide sõdisid ( neid toetades jne )

Spionaaz

Kultuuride vastasseis

Majanduslik võitlus

Võidujooks kosmoses

Rivaliteet spordis – kasutati palju dopingut, et saada paremaid tulemusi.
4. Külma sõja kriisid – oskad kirjeldada ning analüüsida.
Berliini blokaad – 1948. Nõukogude liit lõikas Lääne-Berlini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest) lootes nii linna endaga liita. USA suutis neid siiski varustada ja NSV Liit sunniti blokaadi lõpetama. See oli külma sõja algus.
Ungari 1956 meeldeavaldus poola toetuseks, mis kasvas üle vastuhakuks. See toimus rahva ja politsei/julgeolekuüksuste vahel. Sellega aga ei suudetud toime tulla ja NSV Liidule tehti järeleandmisi. Peale seda surus NSV Liit jõuga ülestõusu maha. Paljud inimesed põgenesid Ungarist.
Suessi kriis Egiptuses toimus riigipööre ning uus valitsus riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. Tekkis konflikt lääneriikidega. ÜRO , eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama.
Berliini müür moskva jaoks oli alandav , et idasakslased läbi berliini läände valgusid. Selle takistamiseks rajati Berliini müür. Okastraadid ja vahitornid.
Kuuba kriis Castro asus võimule ning tahtis Kuubale rajada rakette mis oleks võinud hävitada tuumalöögiga suurema osa USA’st. Rakettide paigaldamine sai aga ameeriklastele teatavaks. USA president kuulukas välja kontrolljoone merel ja teavitas kõiki. Maailm seisis tuumasõja äärel . Lõpuks andis Moskva järele ning sõda suudeti ära hoida.
Vietnami sõda USA suurim läbikukkumine kogu külma sõja jooksul. Vietnamoli jagunenud kaheks. Mõlemat toetasid erinevad riigid. USA vietkongide vastu. Tapeti naisi, lapsi, vanureid. Hakati nõudma sõja lõpetamist, sest asi läks väga käest ära. Pariisi rahulepingu alusel ameeriklased lahkusid, kuid kodusõda käis edasi. Kehtestati kommunistlik reziim.
Praha kevad 1968. tsehhoslovakkia rahvas ei olnud rahul riigi presidendiga. Ta sunniti tagasi astuma ja valiti uus juhtkond , eesotsas Dudcek. Peale seda kaotati tsensuut ja ideoloogiline järelvalve . Kõik oli vägivallatu ja optimistlik. NSV Liit sellega aga rahul ei olnud ja saatis tankid Prahasse. Valati verd. Selle lõpul saadi aru, et nõukogude reziim ei muutu mõistlikumaks.
Afganistani sõda 1979 NSV Liit oli huvitatud Afganistanist ning riigis valitsevat segadust kasutati ära. Taheti saada maa täielikult oma kontrolli alla. Tungiti üle Afganistani piiri. NSV Liit saatis sinna üle 50 000 mehe. USA tõttas aga appi Afganistanile ning asi hakkas NSV Liidule üle jõu käima. Sinna kaasati ka Eesti mehed. Üle 15 000 mehe suri. Ka kohalikud surid või pidid välja kolima. NSV Liit oli haavatav
Korea sõda - 1950. P-Korea tungis kallale L-Koreale ning vallutas suurema osa sellest. ÜRO vägede kindral maandas oma näed P-korea üksuste tagalas. Nii ei saanud vastased oma tagalasse tagasi. Kahe aasta pärast sõlmiti vaherahu mis kestab siiani.
5. Külma sõja mõiste ja kujunemine.
Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale Teist Maailmasõda .
Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:

Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.

Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
Osapooled:

NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Jugoslaavia, Albaania ), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas.
USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.)

Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-ndate aastate lõppu ja 1990ndate algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.
Mõisted:
inimsusvastane kuritegu -
raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.
Trumani doktriin – seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Selle kuulutas välja president Harry Truman.
Marshalli plaan – Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele.
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949. (NSV Liit asutas selle, vastukaaluks Marshalli plaanile)
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955a. ( Nõukogude Liit )
Võidurelvastumine- vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises
Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil
Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat.
Vietkong – punapartisan
Brežnevi doktriin – Breznev kuulutas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus.
Mida kujutab endast lend-lease’i seadus?
1941 aasta märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt. tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist.
Miks tungis Saksamaa kallale NSV Liidule (22 juuni 1941)
Tekkisid lahkhelid . Tungis kallale, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra.
Millega selgitada sakslaste suurt edu sõja alguskuudel?
Stalin ei valmistunud tõrjumiseks ja saksa tabas neid ootamatult. Teda küll hoiatati aga ta ei uskunud.
Millal ja miks hakkas sakslaste hoog idaringel raugema?
Sept lõpus. Liikumine muutus vaevalisemaks ( läbipääsmatud teed, nad olid ilm talvevarustuseta). Punaarmee oli tugevnenud.
Kes kirjutasid alla Atlandi hartale? Millised olid selle tähtsamad punktid?
Roosevelt ja Churchill . (USA ja Suurbritannia )
Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus .
Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.
Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele.
Stalingradi - sakslaste kontrolli all, nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi. Kestsid 2 kuud. Lõppes veeb 1943 sakslaste kapituleerumisega
El- Alameini – Briti väed läksid pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi.
Midway –ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle
Teherani konverents – lääneriigid tegid Stalinile järeleandmisi, tunnustades NSV Lidu piire.
Jalta konverents – asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organistatsioon
Potsdami konverents – kiideti heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine sõitjatele antud territooriumidelt.
Mis oli holokaust ? Kas see puudutas ainult juute ?
Holokaust oli juutide massiline tööstuslik hävitamine. See puudutas veel mustlaseid ja slaavlaseid.
Miks otsustati kõik Euroopa juudid hävitada?
Tuleviku maailmas ei olnud juutidele kohta. (nii räägiti)

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 32 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristinpedosk Õppematerjali autor

1.Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos.
2.Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada.
3.Külma sõja kriisid – oskad kirjeldada ning analüüsida.
4. Külma sõja mõiste ja kujunemine.
5.Mida kujutab endast lend-lease’i seadus?
6.Miks tungis Saksamaa kallale NSV Liidule (22 juuni 1941)

7.raudne eesriie - nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.
8.Trumani doktriin – seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Selle kuulutas välja president Harry Truman.
9.Marshalli plaan – Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele.
10.NATO
11.VMN
12.VLO
13.Võidurelvastumine
........

NATO VMN VLO võidurelvastumine Truman Marshall raudne eesriie ajalugu külm sõda kriisid

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu

odt

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).

Ajalugu

docx

Sõjajärgne maailm

suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

doc

Külm sõda

likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti

Ajalugu

docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu

doc

Euroopa 1900-1990

Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa vs Sb, Prantsusmaa (Kiirelt arenev Saksamaa soovis Euroopas juhtpositsiooni ja maad oli võtmas veendumus, et selleks tuleb Prantsusmaa hävitada) Balkanil põrkusid Venemaa ja Austria Ungari huvid · Sõja ohtu alahinnati suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks · Sõja ajendiks saab Austria Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit

Ajalugu

Rohkem sarnaseid