Külm sõda (0)

Külm sõda
Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a.
Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990- date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.
Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda . Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu.
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J. Stalin veebruaris ; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis)
Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL -meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva - meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes
Raudne eesriie – mõtteline joon, mis eraldas kahte maailma: Ida-Euroopat ja Lääne-Euroopat
Külma sõja osapooled : NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia , Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Jugoslaavia, Albaania ), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja- Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas ( Kuuba ) ja Aafrikas.
Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus.
Külma sõja osapooled (2): USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.
Kõigile neile olid iseloomulikud: Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi , mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).
Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.
Trumani doktriin : See oli USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas.
Marshalli plaan (1948-1952) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi ( 16 riigile 13 miljardit ). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine , kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome ja Hispaaniale ei pakutud .
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN): Loodi 1949.a . peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega.
NATO asutamine 1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal , Taani, Norra, Island , Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania ).
Kriisid ja sõjad külma sõja ajal
Berliini blokaad 1948-49
Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist.
Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma . Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud.
Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
Korea sõda 1950-1953
Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist . Põhja- Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim . Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee , mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur .
USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini , millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda.
1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu .
Korea sõja tulemused: Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim , mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.
Berliini ülestõus 1953
1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord . Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest.
Poola sündmused 1956.a.
1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat. Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat.
Ungari ülestõus 1956.a.
1956.a. oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris. Põhjuseks Ungari demokratiseerimise püüdlused 1956.a. oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, puhkesid Budapesti tänavatel lahingud.Nimetati ametisse uus Ungari valitsus kom. partei tegelase Imre Nagyga.Moskva otsustas seepeale Ungari sõjaliselt okupeerida. 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Imre Nagy juhitud valitsus teatas Ungari väljaastumisest VLO-st ja palus ÜRO-d tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Lääneriigid aga vaatasid Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt.Nõukogude väeüksused hõivasid kogu Ungari. Imre Nagy üle mõisteti kohut ja poodi üles. Nõukogude meelseks ja lojaalseks juhiks sai Janos Kadar.
Ungari ülestõus lõppes NSV Liidu sõjalise võiduga, kuigi Kadar ei taastanud Ungaris enam partei endist joont täielikult.
Suessi kriis 1956.a.
Egiptuse valitsus eesotsas Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega . 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. Suessi kriisi käigus võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. NSV Liit ähvardas kasutada Nasseri reziimi toetuseks koguni tuumarelva. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael.
Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a.
1959 .a. toimus Kuubal revolutsioon , mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid , mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA
Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.
Kariibi kriisi tulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima.

Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal.
1968. jaan.-s tagandas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri Novotny. 1968. aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Erinevalt Ungarist Prahas ülestõusu ei toimunud, kuid ikkagi viisid NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist Tšehhoslovakkiasse oma väed.
Praha tänavatele ilmusid vene tankid ja jõuga suruti Praha kevad maha. Mässuline Tšehhoslovakkia kom.partei juhtkond tagandati ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Uueks parteiliidriks sai G. Husak.
Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus st, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks.
Poola kriis 1980-1981
1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki. Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse „ Solidaarsus “, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist .31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste palka ning tagati neile paremad töötingimused. Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski , kes kehtestas 13. dets. 1981 Poolas sõjaseisukorra. Arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati selle tegevus. Tegevust jätkati illegaalselt põranda all.