Vastus leiad õppematerjalist: Nõukogude Liit 1928-1939

Nõukogude Liit 1928-1939 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks toimus kollektiviseerimine?
Millest tingitud?
Mida neile vastaksite?
Miks vallandati nn kahjurite paljastamise kampaania NSV Liidus?
Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest?
Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks?

Kordamiseks
Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit

NSV Liit ja Suur Depressioon . Kommenteerige! (F lk 137 → )
NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati
suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks.
Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis inflatsioon .

Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang.
1928. aastal, enne kriisi puhkemist võttis Stalin vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisi kohta. Plaan viidi ellu parteiaparaadi ja ametnikkonna abil, toetudes relvajõule. See tähendas tagasipöördumist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse. Kolhoosi omandiks muutus nii talupoegade, nende tööloomad, tööriistad. Miks toimus kollektiviseerimine? Et talurahvalt kergelt vajalikke toiduaineid kätte saada, iga üksiktalupojaga tegelemine oleks aeganõudev, töömahukam. Kollektiviseerimine oli talupoegade jaoks väga ränk, sest eelkõige pidi täitma riigi poolt antud norme ja endale sai jätta vaid ülejäägi. Sellised kolhoosid, mis andsid riigile vaid ülejäägi, kuulutati kulaklikuks. Samuti ei võinud talupojad avaldada vastupanu, sest nemad saadeti kas vangilaagritesse või asumisele. kulakuiks tehti kuni 15% talurahvast, koos kulakukäsilastega isegi kuni 20%

1932-1933. a nälg Ukrainas ja mujal. Millest tingitud? Hinnang.
Ukraina talupojad ei tahtnud astuda kolhoosidesse, seega Nõukogude võim korjas vastu talve talupoegadelt vilja ära, mis põhjustas massilise nälga suremise . Kuna inimesed pidid plaanimajanduse tõttu loovutama suurema osa oma viljast riigile, ei jäänud inimestele endale eriti midagi kätte ja seetõttu tekkis ka nälg. Terved piirkonnad surid otsekui välja ning esines ka kannibalismi. Riik oleks võinud tegutseda ka paremini, kuid olukorra päästmiseks rakendati majanduslikke meetmete asemel veel karmimat terrorit. Tulemus - tookord suri nälga 6-7 miljonit inimest.

Miks hakati kollektiviseerimise käigus hävitama/represseerima jõukamat talurahvast?
Talurahva jõukam kiht tuli hävitada, sest rikkaid kuulati alati rohkem ja neid usuti . Seega tuli kõik võimalik teha, et neid keegi kuulda ei võtaks. Sunniviisiline kollektiviseerimine polnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega riigi majanduslike võimalustega ja kuna jõukam talurahvas hakkas kollektiviseerimisele vastu oli seega vaja nad kõrvaldada.
Elati pideva terrori all, ning kardeti, et neid võidakse saata vangilaagritesse.Kardeti, et satutakse repressioonide alla või saavad mõne karistuse, või isegi surma.

Kuuldes massirepressioonidest NSV Liidus küsivad välismaalased sageli, miks ei kutsunud inimesed politseid/miilitsat appi. Mida neile vastaksite?

Miks vallandati nn kahjurite paljastamise kampaania NSV Liidus?

NSV Liidus tekkis näljahäda.Näljahäda kanti kahjurluse arvele ning samas see oli hea põhjus nn vaenuliku elemendi ehk „liiga tarkade“ hävitamine. Kahjuriteks kuulutati spetsialistid . Neid arreteeriti, sunniti andma ülestunnistusi , lasti seejärel maha või saadeti vangilaagritesse.
Nende asemele pidid tulema kiires korras väljaõppesaanud proletaarse päritoluga insenerid , kellel olid võõrad väärtused ning ei olnud korralikku üldhariduski.

Plaanimajandus NSV Liidus (F lk 146 → )

Plaanimajandus tekkis näljahäda tõttu.Kolhoosidelt ei võetud enam nende toodangut vastavalt riigi vajadusele, vaid koostati plaan, mille järgi nad pidid andma riigile teatud koguse vilja, liha, piima jmns igalt põllumajandusliku maa hektarilt. Ülejäägid võis talupoeg jagada kolhoosnike vahel vastavalt töötatudpäevadele.
Kolhoosnikel võis olla majapidamine ning lubati müüa oma toodangut kolhoositurul. Kaardisüsteem tühistati.Hinnad määras kindlaks riik. Teine viisaastakuplaan nägi ette masinaehitusettevõtete rajamist . Ühele ostjale kehtisid müüdava kaubakoguse piirnormid.Linnas maksti töö eest mingitki palka, , kolhoosides töödati peaaegu tasuta. Seati sisse passid ja sissekirjutused.
Nüüd võis Nõukogude kodanik elada seal, kus võimud lubasid.Kolhoosniked passi ei saanud, olid nn sunnismaised.võim võis anda neile passi ja lubada neil linna kolida . Haridus -ja kasvatussüsteem olid võimude täieliku kontrolli all.Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organistasioonidesse.Nõukogude Liidu ülimaks eesmärgiks jäi endiselt maailmarevolutisooni läbiviimine.

NSV Liidu liiduvabariigid. Loetelust ära tunda.

Massirepressioonid NSV Liidus (tunnis kasutatud lisamaterjalid!)
Stalin lasi tappa oma poliitilised konkurendid 1934. aastal kui sai teada, et oleks valimistel saanud palju vastuhääli. Alguses kavatses hävitada vaid need, kes olid kunagi olnud või võisid tulevikus olla tema vastu. Lõputute ülekuulamiste käigus kasutati arreteeritute suhtes nii psüühilist kui ka füüsilist terrorit, kuni nende vastupanu murti ja nad kirjutasid alla kõigele, mida neilt nõuti. Ühelgil protsessil ei esitatud süüaluste kohta süüd tõendavaid dokumente, ainult nende eneste ja väidetatavate kaasosaliste tunnistused. Süüaluseid ähvardati, et kui nad süüd ei tunnista, rakendatakse nende perekondade suhtes terrorit. 1936 algas „suur terror “. Kohtuprotsess 16 riigitegelase üle. Aasta hiljem mõisteti kohut 17 juhtiva riigitegelase üle. 1938. aastal protsess 21 riigitegelase üle. Enamjuhul süüdistati neid spionaažis, Stalini kõrvaldamise kavandamise eest. Enamik mõisteti surma

NSV Liidu ja Hitleri-aegse Saksamaa sarnased jooned ja erinevused

Majanduses

Majanduses: NSVL kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine riigi ehk parteilis-riikliku bürokraatiaaparaadi kätte. Endised mõisnikud, kapitalistid, jõukad talupojad, väike ettevõtjad, aadlikud , vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes olid saanud hariduse ENNE revolutsiooni hävitati või saadeti GULAGi. Alguses olid toidutalongid, peale näljahäda need tühistati ning muudeti pisut
Kolhooside kohustusi, inimesed said osta toiduaineid ja muidu vajalikke kaupu need olid aga väga kallid. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad, inimesed võisid müüa, kuid neil oli piir mida ületada ei tohtinud. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlik parteiaparaat oli riigiaparaadiga ühte sulatatud, Valitsus ei asunud hävitama suur- ja väike ettevõtjaid kui klassi ega asendama neid konto kontoriametnike ja proletaarlastega. Ei toimunud kollektiviseerimist, kuid talupojad keda kontrollis põllumajandusministeerium, külvasid seda mida kästi ning müüüsid saaki etteantud hindadega, kes rikkus seda neid karistati raha trahviga või vara konfiskeerimisega ning kinnipidamisega koonduslaagris

Sisepoliitikas

NSVL-s hävitati inimesi, kes olid liiga targad või klassi- või rahvusliku päritolu tõttu kahtlaseks peetud, ajalehed, raadio, filmi- ja teatri kunst kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Haridus ja kasvatussüsteem, lasteaiast ülikoolini oli täielikult võimude kontrolli all. Hävitati raamatuid mis olid NSVL kahjulikud või laimavad.
Kultuuriga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse organisatsioonidesse. NSVL toimus alates 8 eluaastast laste ideoloogiline kasvatamine laste- ja noorsoo - organisatsioonides. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlike laste- ja noorsoo-organisatsioonide süsteem, alates 6 eluaastast.Kaotati tööpuudus, mõlemas. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored.

sisevaenlasteks juudid ja sakslastele liigivõõrad, nende hulka arvati algul kommunistid ja sotsiaaldemokraadid, hiljem kõik kes polnud võimudele meeltmööda

ideoloogias

Nii NSVL kui Hirleri- aegse Saksamaa valitsemise korraks oli diktaktuur . NSVL poliitiline ideoloogia oli sotsialism . Saksamaal poliitiliseks ideoloogiaks natsionalism

Välispoliitikas

NSVL maailmarevolutsiooni teostamine oli ülim eesmärk, maailma muutmine ühtseks Nõukogude vabariikide föderatsiooniks, ühtseks sotsialismileeriks. Väliselt olid mõlemate vaenlased kõik teised riigid (sellegipoolest võisid nad vahel eemaldada mingi riigi vaenlaste nimekirjast ning isegi sõbralikud olla) Mõlemad põlgasid Lääne riike, Mõlemad taotlesid ülemaailmset võimu,

NSV Liit ja Hispaania kodusõda

Hispaanias kasvas välja verine kodusõda, mis muutus kiiresti rahvusvaheliseks. NSV Liidust hakkasid vabariiklaste poolele saabuma relvad, sõjaväespetsialistid ning vabatahtlikud. Kommunistlik propaganda kuulutas Hispaania sõja „sõjaks ülemaailmse fasismiga“. Kodusõja tingimustel õnnestus Hispaania kommunistidel võim enda kätte koondada, kes pääsesid ka valitsusse. Parempoolsed nõudsid, et NSV Liit ja „ülemaailne kommunism “ lõpetaksid osalemise Hispaania kodusõjas. Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi .

Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest?

Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid rõhku kaubandussuhetele teise riikidega, turumajandusele. Riik ei sekkunud majandusse nii, nagu NSV Liidus.

Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks?

Kuna seal rikuti inimõigusi ja inimesed pidid elama pidevas hirmus . NSV Liidus oli totalitaarne diktatuur kuna lisaks kõigele muule oli seal ka tugev kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimesed pidid elama seal kus riik neil elada käsikis. Tegid tööd põhimõtteliselt tasuta. Rikkamad tembeldati Gulakuteks ja vange saadeti Siberi aladele tööd tegema. Kus inimesed surid nälga ja külma ning raske töö tagajärjel.

Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja rahvusvahelised konverentsid

1922. genova konverents. Sooviti tõmmata majandusuhetesse ka Nõukogude Venemaa. Plaan nurjus sest välisriigid ei jõudnud kokkuleppele Nõukogude Venemaaga.
Venemaa sõlmis hoopis Rapallo lepingu saksamaaga. Selle kohaselt hakata Saksamaale müüma strateegiliselt olulist toorainet.

Kominterni tegevus (F 84-86)

Komintern ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid. Läbi selle ühenduse sai kontrollida teiste maade kommunistlike parteide tegevust. Eesmärk oli maailmarevolutsiooni õhutamine.

MRP

23 augustil 1939. aastal allkirjastasid Moskvasse saabunud Saksa välisminister Ribbentrop ja tema Nõukogude ametivend V. Molotov mittekallaletungipakti, mille kehtivus oli 10 aastat. MRP sisaldas ka salajast lisaprotokolli Poola jagamise ning NSV Liidu ja Saksamaa nn riiklike huvisfääride kindlaksmääramise kohta. Saksamaa oli huvitatud Poola Ida osast.NSV Liit – Soomest, Eestist,Lätist, Bessaraabiast

Isikud:

Stalin

Stalin oli N. Liidu diktaator, kes viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma

Trotski

Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik . Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik . Välismaale saadeti, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu.

Kirov

Nõukogude Liidu poliitik, ÜK(B)P Leningradi Oblastikomitee 1. sekretär ja ÜK(B)P Keskkomitee sekretär. Oli Stalinist isegi populaarsem ja sellepärast ta tapeti , mis andis Stalinile hea ettekäände Suure Terrori alustamiseks.

Mõisted:

Kulak

Nimetati neid, kes kasutasid palgalist tööjõudu. Nimetati ka neid, kes üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid liigkasuvõtmise ja kauba vahendamisega. Jõukas talupoegade kiht

Kolhoos

ehk ühsimajand oli NSV Liidus põllumajandusega tegelev majand

bolševik

Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad

tsensuur

on ajakirjanduse, teoste, saadete eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse poolt,eesmärgina piirata vajaliku informatsiooni jõudmist inimesteni

natsionaliseerimine

Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad

Kollektiviseerimine

Kolhooside rajamine

GULAG / GULag

gulag juhtis kogu tootmissüsteemi ja jälgis, et vangid teeksid tööd ja asunikud ei põgeneks elukohast

Küüditamine

inimeste vägivaldne ümberpaigutamine.

Deporteerimine

küüditamine

repressioonid

on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus

Adamsoni õpikust lk 78-89
Rahvusvahelistest suhetest tuletate meelde eelmise kontrolltöö materjali.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raudo Õppematerjali autor

1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige!
2. Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang.
3. 1932-1933. a nälg Ukrainas ja mujal. Millest tingitud? Hinnang.
4. Miks hakati kollektiviseerimise käigus hävitama/represseerima jõukamat talurahvast?
5. Miks vallandati nn kahjurite paljastamise kampaania NSV Liidus?
6. Plaanimajandus NSV Liidus
7. Massirepressioonid NSV Liidus
8. NSV Liidu ja Hitleri-aegse Saksamaa sarnased jooned ja erinevused
a) majanduses
b) sisepoliitikas
c) ideoloogias
d) välispoliitikas
9. NSV Liit ja Hispaania kodusõda
10. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest?
11. Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks?
12. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja rahvusvahelised konverentsid
13. Kominterni tegevus
14. MRP
15. Isikud:
a) Stalin
b) Trotski
c) Kirov
16. Mõisted:
a) kulak
b) kolhoos
c) bolševik
d) tsensuur
e) natsionaliseerimine
f) kollektiviseerimine
g) GULAG/ GULag
h) Küüditamine
i) Deporteerimine
j) repressioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

4) Keelati turul toiduainetega kauplemine 4) Toiduainetega kauplemine lubatud 5) Osa sotsiaalseid teenuseid oli tasuta 5) Kõige eest tuli maksta. ( korteri üür, transport, saun, teater ) Nepile ülemineku tagajärjed: 1) Taastati nelja-viie aastaga põllumajanduse ja tööstuse sõjaeelne tase. 2) Taastus sõjakommunismi ajal hävitatud jõukate talupoegade kiht. 7. NSV Liidu moodustamine. Kodusõja lõppedes oli endise venekeisririigi territooriumil 4 Nõukogude Vabariiki: 1) Vene Föderatiivne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 2) Ukraina NSV 3) Valgevene NSV 4) Taga-Kaukaasia FNSV 1922.a. ühendati Vabariigid üheks riigiks. Ühinemine ei olnud vabatahtlik. Liidu Vabariikide otsustada ei jäänud sisuliselt midagi- kõik käsud tulid Moskvast. 1936. a. jaotati Taga- Kaukaasia FNSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani NSV-ks. Industrialiseerimine kollektiviseerimine

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

· 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks.

Maailmasõjad

doc

Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin ,Mussolini)

1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad

Ajalugu

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. 1923 A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs

Ajalugu

doc

Kommunistlik Venemaa

Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia, Armeenia ja Aserbaizaani NSV-deks. (NSV Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki, Tadziki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega. 2 KODUSÕDA VENEMAAL Sõda algas mais 1918

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

mereväekokkuleppele) ning lennuvägi. Likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936), loodi liidusuhted Itaaliaga (1936) ja tegutseti ühiselt Hispaanias. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939). NSV Liiduga sõlmitud Molotov - Ribbentropi paktiga (23.august 1939) võeti suund “suurele sõjale”. 4. Nõukogude Venemaa/ NSV Liit: sise- ja välispoliitika, majanduspoliitika: a) sõjakommunismile omased jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest. b) nepi iseloomulikud jooned, hinnang

Ajalugu

docx

Diktatuuri kujunemine

keelatud. Seistes silmitsis rahulolematusega, pidid kommunistid majanduspoliitikat muutma nin loodi uus majanduspoliitika(NEP), kuid peale Lenini surma algas Stalini võimuletulek. Üksteise järgi hakkas Stalin oma konkurente välja sööma ning aastal 1927 suutis ta Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada ja Stalin oli saanud ainuvõimu.  Fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku õpetuse põhisisu ja Saksamaa,Itaalia ja Nõukogude Liidu (välispoliitilised) eesmärgid Fašistid:Ideoloogia põhines Mussolini artiklil „Encyklopedia Italianas”, kuhu oli sõnastatud fašismi alused; kõrgeimaks väärtuseks oli armastus riigi vastu ehk üksikisiku huvid olid allutatud riigi huvidele; poliitiline elu oli riigis allutatud fašistlikule erakonnale ja selle juhile(Mussolinile); eesmärgiks oli poliitilise süsteemi muutmine ja täidesaatva võimu suurendamine; majandus oli

Ajalugu

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid