100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tundmatu Tuvi
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis. 2
poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele: · Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi · Vanadelt mõtlejatelt on võimalik midagi õppida · Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss)
ari).2.Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine).3.Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Vastavalt osapoolte seisundile:1.Ülimuslikkus vanemad laste suhtes,2.Paremus mehed naiste suhtes,3.Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad vaid üksikud, nemad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni 2.Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest. Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted määratud perekonnaga, riigiga, keelega. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber ja riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba, sest sõbrale ei soovita halba. 3.Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. Sõprus eristub kõigist teistest suhetest, sõbrad on omavahel rohkem kui kodanikud oma isamaaga, nad on üks hing kahes kehas. Enamik suhteid põhinevad
tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering -Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid,lennukid) -Sõja-aastad (1939-45) - sõda ulatuslikum kui esimene maailmasõda -I maailmasõja eelsed aastad - kuldne ajastu, iseloomustab kiire areng ja majanduslik edu -Maailmasõdade-vaheline periood - 20ndate lõpus ülemaailme majanduskriis -II maailmasõja järgne maailm Kultuuriloolne periodiseering -Heaoluühiskonna aeg (1950a-1970) -Tarbimise-keskne ajastu (1970-1980a teine pool) -Üldine optimismi ajastu (1980.-1990. aastate vahetus ja järgnevad aastad kuni 2001) Mis mõjutas 20. sajandit kõige rohkem ja miks need on olulised? - Televisiooni, tehnoloogia, interneti, traadita telekommunikatsiooni areng/teke - info hakkas üha kiiremini ja rohkem liikuma, oli palju kergemini kätte saadavam
vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine..........
maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus tõestus, tõde jne.Filosoofia võtab kasutusele mõisted mille abil me maailmale läheneme. Kreeka keeles phileo- armastus, sophia-tarkus.Ehk vastuste otsimine filosoofilistele küsimustele tähendab pühendumist tarkuse armastusele. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Põhiprobleemid/küsimused on sageli koolkonna spetsiifilised. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. NB! Filosoofiaprobleemid sõltuvad konkreetsest ajastust ja kultuurikeskkonnast (nt probleemid embrüoga, tuumarelva ja kloonimisega). 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia
Lugeda tuleb nö 'suuri tekste' ehk kanoonilise tekste need on selliste mõtlejate tekstid, kes on kõige paremini suutnud esitada universaalseid lahendusi, mis on igas ajastus rakendatavad. Neid tuleb lugeda nii nagu nad üritaksid vastata meie endi probleemidele. Kontekstuaalne ehk ajalooline meetod(Cambridge'i koolkond, 1960ndad, quentin skinner) Nemad leidsid, et Lovejoy jätab välja kaks väga olulist aspekti. Esiteks autori intentsioon ehk kavatsus - peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab, mis on tema eesmärgid. Teiseks, et autori eesmärke mõista, peame tundma ajaloolist konteksti (peab teadma kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid