Absolutism ja parlamentarism (2)

Uusaja perioodid:1) varauusaeg , 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453- Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492-Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism.
Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses- kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisorjus kaugele keskaega jäänud, valitsevad olid feodaalsuhted . Ida-Euroopas toimus feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine 17 saj-l.*19 saj kujunes välja industriaalühiskond-masintootmine, linnastumine , sellega seotud uus elulaad vaimuelus: esialgu jätkus usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17 saj Inglismaal. Selle kõrval tekkis uus ilmalik ideoloogia- valgustus , mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, rõhutas ka hariduse levitamist.*Rahvuslik liikumine-Suurim kultuurialane ja ühiskondlik liikumine- algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks.*Üha suurema tähenduse omandas teadus, hakkas kujunema määravaks tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia -valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng.
Absolutismi tunnused: *ainuisikuline võim *tugev keskvõim:pürgimine ühtsuse poole * alaline sõjavägi *tugev ametnikkond Eeldused: *Rahvusriik oluline *kindlad riigipiirid *rahvuskeel-eripära *Filosoofide toetus-Kuningas valitseb ja rahvas toetab teda Näited: Prantsusmaa, Venemaa, Preisimaa
Louis XIII: (valitses 1610 - 1643 ) Tegelik võim oli Richelieni käes(valitses 1624 -1642) ümberkorraldused:*duellide keelustamine*maksude tasumine kuninga heaks*1614 generaalstaatide laialisaatmine*lammutati protestandi kirik *Pr akadeemia asutamine 1635* alamaadel viidi riigiteenistusse*tühistati hugenottide õigused valitsusaja isel.jooned: *kahe peaga monarhia*kujuneb välja absolutism *Pr sõjaline võimsus tugevnes*pr osavõtt 30 a sõjast *kultuuriline tõus Louis XIV:(valitses 1643- 1715 ) Tegelik võim Mazarini käes(1643-1661) ümberkorraldused:* absolutism tugevneb *tugevnev interdantide võim * Versaille ehitamine, õukonna sinna toomine *pannakse alus õukonnakultuurile valitsusaja isel. jooned: *absolutismi kõrgaeg *merkantelistlik maj poliitika *sõdade ajastu *Pr diplomaatia õitseaeg *Pr-Euroopa mandri juhtuv riik Louis XV (1715- 1774 ) tegelik võim Philippe käes *maksude tõus*kasvavad õukonnakulud isel jooned:*naistesajand* pärast meid tulgu v veeuputus*finantspankrotid LouisXVI (1774-1792) tegelik võim J.Turgoti käes *maksude tõstmine *teravilja kaubandus lastakse vabaks, see toob kaasa leivapuuduse *absolutismi lõpp kardinal Richelieu- kõrvaldas generaalstaadid , seejärel valitses üksi, andis välja seadusi ning määras makse-alus absolutismile oli loodud. Rajas pr akadeemia kardinal Mazarin - Oli pr esimene minister tema ajal lõpetati 30 a sõda.Kuninga ja kardinale vastase võimu purustaja. J.-B. Colbert- Oli rahandusminister. Tema juhtimisel tõusis pr lühikese ajaga maailma juhtuvaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks. Suurenes kodumaine tarbimine, teedevõrgu areng, kolonisatsioon. Louis XIV- Kujunes välja absoluutne monarhia, vallutas palju riike. Pani paika õukonna etiketi , lasi ehitada Versaille lossi.
Kuulsaid naisi prantsuse õukonnas:Pompadour-Oli Louis XV armuke ,korraldas teatrietendusi,vastuvõtte,koondas õukonda teadlasi,kirjanikke,kunstnikke.Kasutas oma mõju kindralite,riigisekretäride ja teiste ametnike määramiseks,välispoliitika juhtimiseks ja esimese daami positsiooni saavutamiseks seltskonnas.Marie Antoinette -Louis XVI naine,tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele,lõbustustele,see oli üks osa ,mis viis riigikassa tühjenemiseni
Merkantilism-Esimene uusaja maj. teooria,mille tekkimisele aitas kaasa juba 15.sajandist ilmet hakanud võtma turumuajandus,oli merkantilisim.Nende õpetus peegeldas eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus.Lähtusid arusaamast,et jõukuse mõõduks on raha,peamiseks raha hankimise mooduseks aktiivne kaubandusbilanss ,valitses seisukoht,et riik saab rikkaks siis,kui võimalikult palju saadusi välismaale vedada,siis voolab riiki raha,mille eest saab osta uusi kaupu.Seda staadiumi on nim.,monetaarseks.Hilisemal etapil arvati,et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,soodustati manufakt. loomist ja käsitöönduse edendamist,hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,püüti vältida inflatsiooni.Tuntuim Jean- Baptiste Colbert.Füsiokraatia-Valgustusideoloogid rõhutasid ,et inimühisk. peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta,mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses.Väitsid ,et rikkus tuleb juurde põllumajandusest.Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj.elava organismina,terve majandus on tasakaalus,maj aluseks põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot.
Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid- Seisuste esindus. Intendandid -Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Fronde ’-Võimude vastu tegutsemine.Esimesel etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu. Versailles -Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim kohtuasutus,ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude seadusandlike aktide reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur-
Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade meerid jne,nad kutsuti kokku ,et kehtestada üldine maamaks ,et saada nõusolekut.
Muutused sõjanduses-Palgaarmee teke:Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata,samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge,loodi üksnes sõja ajaks,isemajandav. Jaotusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse,välismaalasi.Struktuur-Peamiseks väeliigiks jalavägi,lahingus jagati sõjavägi kolmeks,jalaväelastel külmrelvad kui ka tulirelvad ,olid ka ratsavägi ja suurtükivägi.Alaline armee -Vajati ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku krra tagamiseks,seega loobuti eraettevõtjatest ja hakati ise sõjaväge korraldama ,vabatahtlike ning ka sundvärbamine,sõdur kaotas sideme tsiviileluga.Ülesehitus-Jalavägi varustatud piikide ja musketitega,hiljem võeti kasutusele tääg.Ratsavägi jagunes kolmeks,pärast 30a sõja lõppu hakkas nende tähtsus vähenemal.Loodi ka sõjaväe tsentraalne olev juhtimisaparaat ning ühtlustati sõjaväeelu:kehtestati normkoosseisud,vormiriietus,määrustikud,autasud,unifitseeriti ja standardiseeriti relvastus,juurutati magasinisüsteem.Strateegia ja Taktika :Taktika-õpetus sellest,kuidas võita lahing ning strateegia õpetus sellest,kuidas võita sõda.Valitsevaks muutus joontaktika ja kurnamisstrateegia.Lahingus otsustavaks jalaväerünnak.Jagunes tsentrumiks ja tiivadeks.Ülim saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine lahinguteta. Ohvitserkond - Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid -Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele.Vauban-Prantsuse silmapaistvaim sõjaväeinsener,suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati,riiklik relvatehas,võeti kasutusele tääk ja rauast laadimisvarras,asutati eriline sõjaväeinseneride korpus. Friedrich II-Armee kasvas 2,5 korda,juurutas armees range distsipliini,ohvitseride piiramatu võim sõdurite üle,sõjavägi mobiilseks,loodi väli ja ratsasuurtükivägi.
Venemaa 17.saj: 1)Segaduste aeg-Ivan IV suri 1584.a,troonile sai tema poeg Fjodor , kes oma vaimse seisundi tõttu polnud võimeline riiki juhtima .Loodi regentnõukogu,kuhu kuulusid ühelt poolt vana feodaalse kõrgaadli esindajad,teisalt aga Ivan IV aegsed uued riigimehed, liidriks sai Boriss Godunov .Ebaõnnestus panna troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri ,sest 1591.a tuli Uglitsist Dmitri surmateade.Levis kuuldus,et ta mõrvasid Godunovi agendid või siis mõrvas ta end ise haigusloo ajal noaga mängides. 1598 suri tsaar Fjodor ning riiki valitses Boriss Godunov.Ta toetas tavalisi mõisnikke,kes tõstsid talupoegade andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevitš surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti .Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva .1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine- Bojaaride Duuma -riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17. sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks.Prikaasid-moodustasid riigi administratiivaparaadi põhiosa,tekkisid 16.saj. Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22,aga vastavalt vajadustele loodi neid juurde,17.saj keskpaigaks oli neid juba üle 40.Nende asutamisel puudus kindel süsteem,olid loodud eri valitsemisharude järgi.Djakid-kujunesid seoses prikaaside tegevusega,ametnikkondadest tähtsaim,pärinesid tavaliselt aadlike seast.Vojevoodkonnad-loodi kohaliku halduse tsentraliseerimiseks,moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga.Maakogu-tekkis 16.saj.Esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a.seoses Moskva ülestõusuga,et rahustada rahvast.Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat. 1649 võttis kogu vastu „Maakogu seadustiku“,mis tegi järelandmisi eeskätt aadlikele. Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform -põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda .
Peeter I ja tema reformid : Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682-1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu. Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli oma õuekohus millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. paleepöörete ajajärk: Peeter I loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas asjaolu, et mitme venemaa valitseja trooniletõus oli õiguslikult küsitav, eriti veel seetõttu et pojaga konflikti sattunud imperaator kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Õukonnagrupeeringute omavahelise võitlusega kaasnesid paleepöörded, kuhu sageli sekkus kaardivägi. kooliharidus 18 saj- *1714 a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist *sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi(esimene oli 1701 Moskvas Navigatsioonikool)* 1712 asutati moskvas Insenerikool ja 1721 kool alamdjakkide (riigiametnike) ettevalmistamiseks.* Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine * Tähiseks kõrgema hariduse edendamisel oli Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1724a.* ülikooliõpetus käivitus 1747 a *1755 asutati Moskva ülikool kus oli kolm teaduskonda : filosoofia, arsti ja õigusteaduskond.
Rootsi 17-18saj-Gustav II Adolf-Suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi,tugevdas kuningavõimu.Kristiina-Halvenes Rootsi majanduslik olukord,sisepoliitikale kujunes tugev opositsioon .Karl XI-Kuningavõim tugevnes,riiginõukogu tähtsus vähenes ja kuningas otsustas edaspidi ainuisikuliselt kõik riigiasjad.Karl XII-valitses vormiliselt riiki ka Põhjasõja aastatel,Rootsi muutus Euroopa suurriigist teisejärguliseks riigiks. Haridus -Rajati palju ülikoole,kiiresti arenesid teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega.Poliitilised parteid vabadusteajal:Mütsidepartei-orienteerusid Venemaale,peamiseks toeks oli väike-ja teenistusaadel(ohvitserid,ametnikud)Kübaratepartei-Prantsusmaale toetuv ,põhijõu moodustasid aadliaristokraatia ning kodanlased privilegeeritud kaubakompaniidest.
Puritanism -kalvinismi erikuju . Puritaanid olid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Ümarpead- puritaanid hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses ,moes meestesoeng.Nendeks kutsuti ka kodusõjas parlamendi poolel võitlevaid.Kavalerid-ümarpeade vastasleer.Presbüterlased-koguduse vanemad. Independendid -arvasid et kogudused peavad olema sõltumatud. Levellerid -uue ideoloogilise ja poliitilise suuna liikumine.Tõelised levellerid-1647.a kujunenud vasakpoolne suund.Digerid-nad asusid omavoliliselt jäätmaid kaevama,äärmuslik liikumine.