Ajalugu 1. KT (2)

1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal.
Absolutism – piiramatu kuningavõim. Henri IV, Louis XIII, Armand Jean du Plessis Richelieu, Louis XIV ning Louis XVI.
2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus „Riik – see olen mina“?
Louis XIV tegeles ise riigiasjadega – andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus.
3.Kuidas kajastus Versailles ’ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus?
Versailles’ õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu.
4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused.
Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse , saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad . Alles jäi päraparlament, kes mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. Charles I hukati jaanuaris 1649 . Inglismaa kuulutati vabariigiks.Tegelikult kehti Cromwelli diktatuur. Ta saatis parlamendi laiali, võttis lordprotektori tiitli. Cromwell suri, tema poeg loobus võimust.
5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi.
Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda; majanduslik areng kiirenes; parlamendi tähtsus kasvas.
6. Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni.
Kuningas ei saanud peatada seaduste toimet; parlament kogunes regulaarsel; maksude määramise otsustas parlament. 1679 võeti vastu veel üks tähtis seadus – Isikuvabaduse Akt, mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida.
7.Nimeta valgusfilosoofiale iseloomulikke jooni.
Valgustusfilosoofiae on iseloomulik uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus; usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi , pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu.
8.Mida tähendab võimude lahususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust ?
Montesquieu arvates on tähtis on võimude lahususe põhimõte – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Kui ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ühendatud, siis oleks vabadusel lõpp – kohtunik või monarh võiks teha türanlikke seadusi ja saaks endale võtta rõhuja väe ja võimsuse.
9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire ’i ja Rousseau põhiseisukohti.
Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire’i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast.
10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal .
Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa riigi sissetulekust kulutas ta sõjaväele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Friedrich II keelustas oma esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabaduse. Tema valitsusajal uuendati kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika .Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse.
11.Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias .
Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist.
12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist.
13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungi tõttu? Mis oli viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Normannid tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale.
14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskaja lõpust 19. sajandini.
1397 sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooni e. liidu võitluseks Põhja-Saksa vürstiiikide ning Hansa Liiduga. Kõigil kolmel riigil pidi olema ühine valitseja ja ühine välispoliitika; sisepoliitikat ajas igaüks ise. Rootsi, Taani ja Norra läksid kiiresti kaasa reformatsiooniga. Rootsi kuningas G.Vasa oli tugev ja kindlakäeline valitseja, kes tõi riigi välja kriisist ja pankrotiohust. Rootsi jätkas tugevnemist ka tema poegade ajal. 16. saj keskel toimunud Liivi sõjas sai Rootsi endale Põhja-Eesti alad. Rootsi riigi suuraeg oli 17. sajandil. Soome aladel ei jõudnud veel tekkida omaette riiki, enne kui tuli Rootsi vallutus. Soome jäi sajanditeks Rootsi võimu alla, 1809 läks Soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas uusajal oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem, mis püsis 18 sajandi lõpuni. Norra elanikkond koosnes peamiselt talupoegadest ja kaluritest, sotsiaalsed vahed ei olnud suured. 1814 aastal Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhtelise iseseisvuse – päriselt iseseisvus Norra aastal 1905.
15.Kirjelda Bütsantsi riiki. (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm)
Bütsantsi riik paiknes põhiliselt Balkani ps ja Väike- Aasia ps aastatel 395-1453. Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke.
16.Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana.
Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat . Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav.
17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik?
Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile.
18.Miks lagunes Vana-Vene riik?
Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni.
19.Kuidas valitseti Novgorodi?
Linna juhtis rahvakoosolek e. veetše, kus domineerisid jõukad kaupmehed . Veetše valis ka vürsti, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Novgorodi võib vaadelda, kui kaubanduslikku vabariiki.
20.Miks nimetatakse 17. sajandi algust Venemaal segaduste perioodiks ?
Pärast Ivan Julma surma vallandunud võimuvõitlusest väljus võitjana endine opritšnik Boriss Godunov. Tema muidu edukat valitsusaega tumestas 17. sajandi algul kogu Põhja-Euroopat tabanud näljahäda. Puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks, vallandades segaduste aja.
21.Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17. sajandil.
Mihhail Romanovi valitsemise aja jäi Venemaa Lääne-Euroopast äralõigatuks ja see süvendas tema endassesulgumist, Venemaa oli Lääne-Euroopaga võrreldes majanduslikult mahajäänud riik. Peale Mihhaili surma sai Venemaa tsaariks tema poeg Aleksei. Ta oli väga kirikulembene ja vaga, samal ajal aga pani just tema Venemaal aluse absolutismile. Rahva vilets elujärg aga põhjustas tema valitsusajal mitmeid rahutusi. 17. sajandi keskpaigas viidi Venemaal läbi kirikureform. See seisnes selles, et kõrvaldati jumalateenistuse korda vahepealsetel sajanditel tekkinud muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga . 16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene kasakalgad ataman Jermaki juhtimisel kergesti tagasi Siberi khaaniriigi väed ja Uurali-tagused alad hõivati kuni Obijõeni.
22.Nimeta Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal. Peeter I ümberkorraldused: tugevdati sõjaväge; tugevdati majandust; reformiti riigivalitsemist; muudeti halduskorraldust ning juurutati euroopalikku elulaadi.
23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid.
Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi e. assambleesid. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist , õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbimine.
24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II?
1767 kutsuti kokku erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esindajatest esinduskogu, mis Katariina enda kavandi alusel pidi välja töötama uue seadustiku. Vastuolud saadikute seas osutusid aga ületamatuteks ning pooleteise aasta pärast saatis Katariina kogu laiali, ilma et see ainsatki seadust oleks vastu võtnud. Nurjusid ka Katariina katsed talupoegade olukorda parandada, sest mõisnike vastuseis oli väga jäik. Katariina II ajal kehtestati uus haldusseadus, seati sisse linnade omavalitsus , sauti aadlike kohalik omavalitsus. Katariina II valitsemisajal suurenes Venemaa tähtsus Euroopa poliitikas.