Kordamisküsimused majandusajaloos (1)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused majandusajaloo (MJRI.03.052) kontrolltööks
Pärnu Kolledži üliõpilastele

Thorstein Vebleni majanduslikud tõekspidamised teose „Jõudeklasside teooria“ põhjal. Veblenil oli veendumus , et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast. Ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust. Seadis kahtluse alla pakkumise ja nõudmise seaduse iseenesest mõistetavad eeldused.
Tähtsamate institutsioonid :
• meisterlikkuse
• vanemate armastuse
• tühise uudishimu
• püüdu enesejaatamisele
• enesearmastusele.

Walt Whitman Rostow ajaloo periodiseering

traditsiooniline ühiskond
tõusuks eelduste loomine
tõus (take-off)
liikumine küpsusele
kõrge massilise tarbimise ühiskond

Hammurabi koodeks ja selle olulisus

vanim teadaolev seadustekogu maailmas, milles on kokku 282 seadust.

Seadused hõlmavad kõiki eluvaldkondi ja kõiki seisusi.
Hammurabi koodeks ja kirjad on esimene õigusalane mälestusmärk mitte ainult Vana- Idamaade , vaid on üldse maailma-ajaloo üks kõige tähtsamaid allikaid.

Cato Vanema traktaat “Põllumajandusest“
Peegelduvad suured muudatused, mis toimusid Itaalia põllumajanduses sellel perioodil. nt milliseid viinamarju kasvatada – kehvemad vajavad vähem hoolt ja tasub ära.
Ta on intensiivse põllumajanduse pooldaja , seejuures ei pea
kõiki kultuure ühtemoodi kasulikeks. Rääkides mõisa mitmesuguste maatükkide tulukusest,
asetab ta esikohale viinamarjakasvatuse, teisele kohale köögiviljakasvatuse, kolmandale – pajuistandused, neljandale – oliivipuu- istandused , viiendale – heinamaa ja alles kuuendale kohale teraviljakasvatuse.

Soloni tähtsaim majanduslik reform oli seisahteia – “koorma maharaputamine”

Võlgade tühistamine vabastas korraga võlaorjad ning kergendas talupoegade

olukorda.

Keelati inimeste müümine võlgade katteks.
Seadus, millega kehtestati vaba pärandamisõigus. (See seadus sanktsioneeris

eraomanduse, lubades tükeldada sugukonna maad. Varem ei tohtinud maa minna väljapoole sugukonda. )

Reformide tulemusena ilmus Atikas sugukondliku maaomandusega seotud talurahva asemele vabade väike- ja keskmaaomanike kiht.
Reformide soodustaval mõjul muutus Atika teraviljakasvatuse piirkonnast maaks , kus põllumajanduses oli peamisel kohal suurt kaubatoodangut andvad aiakultuurid.

Soloni reformide tähtsus seisnes selles, et need vabastasid tee orjanduslike suhete arengule ja panid aluse Ateena demokraatiale.

Vana-- Rooma majanduse olukord kuningate perioodil

majanduslikuks aluseks põllumajandus.
suur osa maast oli kasutatav kollektiivselt – moodustas ühiskondliku põllu
orjus oli patriarhaalse iseloomuga, orje oli vähe
sugukonna üksikud liikmed muutusid patroonideks (hooldaja/kaitsja) –võtsid oma kaitse alla üksikuid isikuid, kes kohustusid olema patroonidele ustavad ja kuulekad
Kuningate perioodi lõpul tekkisid kuninga poolt valitud ametiisikud, kes valitsesid riiki kuninga äraolekul
põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemine ja riikide kujunemine
aristokraati kutsuti patriitsideks
peamiselt põlluharijatest kujunes maakaitsevägi

Columella traktaat põllumajandusliku olukorra kohta

1. sajandil p.Kr
kurdab oma traktaadis orjade halva töö üle
soovitas eriliselt kohelda naisorje, kellel on järeltulijad.
kaugetes piirkondades on kasulikum maa tükeldada väikesteks kruntideks ja anda need rendile
pooldab latifundiumide jaotamist – suured teritooriumid.
oli intensiivse majandamise pooldaja.

Prantsusmaa talupoegade liigitus 11.-15. Sajandil
Pärisori – Serv
Talupoeg – Villaan
Pärisori (Serv)- sõltus isiklikult senjöörist, kelle maa peal ta elas. Serv pidi maksma pearaha , nn. abiellumismaksu juhul, kui serv abiellus vaba naise või teisele senjöörile kuuluva serviga; surnud käe maksu, s.t. pärandusmaksu, sest surnud inimese varandust loeti senjööri varaks. Peale nende võis senjöör piiramatul hulgal nõuda mitmesuguseid makse ja kohustusi.
Villaanid- olid end pärisorjusest vabaks ostnud. Villaan oli küll isiklikult vaba, kui pidi kandma teatud kohustusi, kui jäi elama oma jaosmaale. Villaanide arv suurenes kiiresti 13. sajandil, sest rahapuuduses olevad mõisnikud sundisid talurahvast end vabaks ostma.
Loonusrentnikud- 12.-13. sajandil mindi üle teoorjuselt loonusrendile. Senjööridele osutus kasulikumaks rakendada talupoegadele teoorjuse asemel feodaalrenti ning seetõttu jagati järk-järgult välja kogu põllumaa

Inglismaal 1086. aastal läbi viidud maarevisjoni olemus
Kuninga käsul loendati kõik maatükid elanikud. Loenduse tulemused said rahvasuus
“Viimse kohtupäeva raamatu” nimetuse. Raamat näitas, kuidas jagunes kuninga ja Normandia feodaalide vahel konfiskeeritud maa. Üksikasjalikult oli kirjas, millised maavaldused kuulusid kuningale ning millised vaimulikele ja ilmalikele senjööridele, kui palju oli kellelgi vasalle, mitu talundit(ühik) oli igas mõisas (manoris) ja kui palju oli ühe või teise kategooria talupoegi.
Loendus taotles põhiliselt kahte eesmärki:
• esiteks tahtis kuningas täpselt teada, kui palju oli igal tema vasallil maad, vara
• teiseks püüdis kuningas saada täpseid andmeid maksustamaks rahvast rahamaksuga.

Jean Baptiste Colberti osatähtsus kapitalistliku suurtööstuse arengusse
Prantsusmaal püüdis väliskaubandust arendada finantsminister Jean Baptiste Colbert
Colbert`i aeg oli kapitalistliku suurtööstuse tekkimise ajaks Prantsusmaal
Toetades tööstust:

sekkus Colbert tootmisesse endasse, kirjutades ette saaduste kvaliteeti ja headust, riide mõõtmeid (laiust ja pikkust), värvust ja mustrit
välismaa laevadelt hakati Prantsusmaa sadamates võtma tollimaksu
kaubanduse ja tööstuse huvides kaotas palju sisetolle, ehitas teid ja kanaleid
võttis kasutusele rea abinõusid, mis olid suunatud talupoegade olukorra parandamiseks
asutas kaubandusühinguid
aitas palju kaasa ka kauba- ja sõjalaevastiku arengule
Colbert’i ajal alustati kivisöe kaevandamist ja hakkas arenema metallurgiatööstus. Tema valitsemise ajal kujunes välja neli manufaktuuritüüpi:
a) riigimanufaktuurid – vaiba-, gobelääni- ja laevaehitusmanufaktuuri;
b) kuninglikud manufaktuurid, mis olid valitsuse erilise hoolitsuse all. Neile anti riiklikke tellimusi, sageli oli neil mõne kauba tootmises ainuõigus;
c) privilegeeritud eramanufaktuurid, mis said riigilt maksusoodustusi, samuti ka laene ;
d) privileegideta eramanufaktuurid – nende tegevusse riik ei sekkunud , ei andnud ka laene.

Merkantilistide põhiseisukohad (3)

rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas);
tootmine on rikkuse loomise eeldus;
otseseks rikkuse allikaks on ringlus ;
rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus;
ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti.

Väljendi „ Amsterdam on võrsunud heeringaluudel“ tähendus
Kuna madalmaad tegelesid innukalt heeringapüügiga ning kalalaevu ehitati peamiselt Amsterdamis

Amsterdami ja Zaandami laevatehastes ehitati laevu mitte ainult enda, vaid ka välismaa tellijatele.Kalapüügilaevastikus oli kuni 2000 laeva. 17. sajandi keskpaiku oli laevastik peaaegu kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastikud kokku.

Ida-India kaubakompanii (1602) tegevus ja õigused
Tal oli õigus müntda, sõjaväge pidada, tal olid kindlused, oma kohus ja administratsioon. Esimene AS maksti dividende, algul kaupadega , hiljem rahas. Õigus ka kaubelda ja viia Jaapani sadamasse 2 laeva aastas. (Jaapan oli siis suletud riik)

Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil.
Kuna seal:

säilisid feodaalsed igandid (mineviku jäänus)
säilis poliitiline killustatus, mis süvendas majanduslikku mahajäämust
jäi pärast geograafilisi avastusi kõrvale peamistest kaubateedest
vähe oli manufaktuure, säilis tsunftisüsteem.

Tolliliidu moodustamise tähtsus Saksamaa majandusele
1834. aastal kujunes välja ülesaksamaaline tolliliit . Likvideeriti Tolliliidu liikmete vahel kõik tollipiirid (38 Saksa riigist ühines tolliliitu 18 riiki). Tolliliidu loomine aitas kaasa siseturu laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19. sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted).
Pärast 1848. aasta revolutsiooni asus Saksamaa kapitalistliku arengu teele. See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa agraarmaast industriaalmaaks.

Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised )

kiires tempos arenes rasketööstus
arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus
uued tööstusharud: elektrotehnika , naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus
laienes elektrivalgustusvõrk
indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi
geograafiline asend
puudus feodaalne maavaldus
tsunftisüsteemi puudumine põhjas
töökogemus immigrantidelt
1893. aastal võeti ühes tekstiilivabrikus kasutusele elektrimootor
Õmblusmasin, elektromagnetine telegraaf …
Põletusahjud, paljud asjad võeti peamiselt inglismaalt üle.
Aurumasin – esialgu töös söekaevanduses vee pumpamiseks . Alguses Inglismaal – kiirelt ka teistes.

Partselli mõiste - kääbustalu, 1-2 ha suurune. Peeti seal 0,5 ha suurust majapidamist .

Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul

industrialiseerimine toimus Saksamaal ja USA-s hiljem
uus sisseseade nõudis palju kapitali
tooraine hankimise raskused
olukorda halvenda pikaajaline agraarkriis Euroopas
viljahinnad langesid maailmaturul
Suurbritannia põllumajandussaadustel kõrge omahind
väikefarmerid laostusid
lammaste arv vähenes
hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi
põllumajanduse langus ahendas siseturgu.

Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused

Prantsusmaal olid peaaegu kõik natsionaliseeritud tööstusettevõtted vaid 200 perekonna kontrolli all,
natsionaliseerimine puudutas seega väiksema ringi isikute huve kui Suurbritannias
erinevused olid ka jooksvate probleemide lahendamisel.
Kolhoos ja Sovhoos –põllumajanduslik riigimajand
Metallurgiatööstus

Prantsusmaa kolooniate suurus ja kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajandi lõpul
Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala.
Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud
kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Kolooniad olid rohkem sõjalis-strateegilisteks baasideks.

Prantsusmaa tööstusliku arengu põhjused 1930. Aastateni

Tööstuse areng jätkus ka pärast sõda. 1920. aastateks kujunes Prantsusmaast industriaal-agraarmaa.
Tööstuse tõus kestis kuni 1930. aastani.

Tööstuse tõusu põhjused:

väga kasulikud Versailles ’ rahulepingu tingimused. Prantsusmaa sai tagasi Alsace’i ja Lorraine’i ning okupeeris Saari kivisöebasseini.
Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai endale suurema osa reparatsioonimaksetest. Need maksti välja kuni 1932. Aasta septembrini. Osa reparatsioonimaksetest tasus Saksamaa naturaalsete tarnete, peamiselt kivisöe ja koksina.
Vähendati välislaenudeks antavat kapitali ning rohkem kasutati kapitali tootlikult omas riigis.

Riigieelarve tasakaalustamine Prantsusmaal 1920. aastatel

Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu.
Suurem osa riigi rajatud ja ehitatud ettevõtetest anti üle suurtele firmadele.
Tekkis riigieelarve defitsiit, kuna maksudega ei suudetud tasakaalustada suurenenud väljaminekuid.

Olukorra parandamiseks:

kuni 1924. aastani püüti defitsiiti tasakaalustada riigilaenudega
1924. aastast alates hakati eelarve defitsiiti katma ka inflatsiooni teel. Peagi langes frangi väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg.

1929-1933. aasta majanduskriisi iseärasused ja pikaajalisus

algselt hõlmas USA majandust
seejärel haaras kogu kapitalistlikku maailma
kriis kestis 4 aastat
oli ületootmise kriis -toodete varud ei leidnud realiseerimist
kriis hõlmas 2/3 tööstusharude tootmisvõimsusest
kõige pikaajalisem kapitalismi ajaloos
tööstuskriisi põimumine agraarkriisiga, kõik kapitalistlikud riigid haaratud, agraarkriis hõlmas kõiki pm harusid, tööstuses suurettevõtted ei tajunud riigi kui terviku huve, rahvusvaheline turg oli kitsenenud

Põllumajandus – teravilja tööstus langes kokku.
Must neljapäev – New Yorki börsi järsk aktsiate langus.
1 000 000 kaotasid töö ja vara.
Itaalia- Mussolini lubas taastada

Sotsialismileeri kujunemine

kujunes pärast Teist maailmasõda
1950.a. alguses süsteemis 13 riiki
need riigid allusid Moskva diktaadile (v.a. Jugoslaavia)
riike nimetati rahvademokraatlikeks riikideks
1950.aastast alates sotsialistlikeks riikideks
1945.a. NSV Liidu tööstustoodang sõjaeelsest 91 %, põllumajandus 60 %
peamised ressursid sõjatööstusesse
rahva elatustase madal
1946.-1947 nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias

IMF-i peamised ülesanded
• korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle;
• aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele;
• anda oma liikmesriikidele krediiti;
• formeerida oma valuutareserve vastavalt nende sissemaksu suurusele SDR-i ( Special
Drawing Rights ) määrusega;
• formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest.
Tulemuseks: rekonstruktsiooni rahvusvahelise valuuta loomine. Hoida maailmamajanduse valuuta kursid stabiilsed, leppida kokku sõjajärgse maailmamajanduse … asutused

Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi

Abi anti kolmes vormis:

• tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üldsummast;
• tavaliste laenude vormis, mis tuli USA-le tagastada (9% üldsummast);
• lepinguline abi – 10% summast .
Saadud abi kasutati otstarbekalt. Koos toiduainetega tuli Euroopasse toorainet, tehnikat , rajati uusi tamme (Madalmaades), kuivatati soid (Sardiinias). Eriti kiiresti arenesid tööstuse tulevikuharud:
masinaehitus , keemiatööstus, metallurgia.

Kingstoni valuutasüsteemi laenamise eriõiguste süsteemi ja valuutade ujumise olemus
kuld kaotas oma etaloni, dollar lahutati kullast, riikidel õigus kujundada oma valuutakurssi, spetsiaalne õigus valuuta saamiseks-kunstlikult loodud arveldusühik

Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid

teaduse ja tehnika revolutsioon , mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka

efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.).
• muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele.
• tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine;
• riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu.
• rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm
suureneva tööjaotuse olukorras. Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja
muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained . Viimaseid
ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike
tagasilöökide raskust.

F. Roosevelti uus kurss (1933.a.)
uus kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta.

Roosevelti valitsus kergendas töötute olukorda. Sel eesmärgil
loodi Erakordse Abi Föderaalne Administratsioon.
Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon, mille peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid põllupinda ja karja arvu.
Nii tugevdas Roosevelti valitsus riigi osatähtsust majanduselus, mida tehti turumajandussüsteemi kaitsmiseks.

Aastatel 1939–1941 suurenes sõjatööstuse toodang 50-kordselt.

Nn. Dawesi plaani olemus
1924. aasta augustil võeti Entente ’i riikide Londoni konverentsil vastu uus reparatsioonide plaan nn. Dawesi plaan (USA pankuri nimejärgi). Plaani olemus seisnes selles, et:

Saksamaale anti USA ja osaliselt Suurbritannia krediite majanduse taastamiseks,
tulud taastatud tööstusest, tollidest ja maksudest pidid minema reparatsioonimakseteks Prantsusmaale ja Suurbritanniale

Youngi plaani olemus
1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga. Selle järgi:
• vähendati reparatsioonisummat 20% võrra ja pikendati maksutähtaega 59 aastani,
• kuni 1986. aastani pidi Saksamaa maksma 2 miljardit marka aastas,
• viimase 22 aasta jooksul pidi tasuma Suurbritanniale ja Prantsusmaale nende võlasumma Ameerika Ühendriikidele.
Ka see plaan oli ebareaalne , sest ka Saksamaa majandus sattus kriisi. 1931 . aastal taotles Saksamaa moratooriumi, s.t. maksetähtaegade edasilükkamist. Hitleri võimuletulekuga 1933. Aasta jaanuaris lõpetati igasuguste reparatsioonide maksmine.

Globaliseerumine, selle olemus, head ja halvad tagajärjed

rahvusvahelistel firmadel maailmamajanduses suurem roll
riikide osatähtsus majanduse juhtimisel vähenenud
tekkinud on rahvusvahelised organisatsioonid (IMF, EL, OPEC , WTO)
tootmine arenenud riikidest kandunud ääremaadele
arenenud riigid spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale
vahed arenenud riikide ja arengumaade vahel kasvavad
säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem
ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma

Suurbritannia majandus 20 sajandi lõpul

Skt langes neil 1 %
Ootasid 2012 suurt majandus tõusu.
Ehitussektor vähenes 5 %
Selles kõiges süüdistavad kuningannat. Tema pidustuste eelarveid, arvavad, et vihm tõi kaasa tarbimise vähenemist.
Mõjutab ka Eurotsiooni kriis
Naela kursi langus euro suhtes.
Riigi majandus ikka paraneb , luuakse juurde uusi töökohi ~900 000 uut
Farmid saavad subsiidiume ja vahendeid tootmise ratsionaliseerimiseks. Valitsus on kehtestanud garanteeritud hinnad põllumajandusproduktidele, et stimuleerida tootmist. Omamaine põllumajandus suudab rahuldada ligikaudu 60% riigi vajadustest .
Üle 60% põllumajandustoodangust annab loomakasvatus .

Saksamaa majandus 2010-2012. Aastatel

Saksamaa majandus: Moodustub EL majandusesest ~25 % on maailmas suuruselt 3 kohal suurusest .
Maj. struktuur: I kohal tööstuskaubad ja teenused – Toorainete ja põl. Maj. kaupade osakaal on siiski väike
Olulisedmad harud – autotööstus, keemiatöösus, masinatööstus, elektrotehnika. Keskkonna alased , logistika sektor .
Majanduse kõige tugevamad regioonid asuvad Münhenis, Frakfurt tuntuid majanduslinn. Lähtub sotsiaalse turumaj. Põhimõtetest.
Vaba ja avatud konkurentiga turg, tasakaal ühiskonnas.
2000-2004 arenes aeglustavad tempos – või langemas
Majandus tõusis kuni 2008 ehk siis kuni üldise majanduskriisini.
2010 nagu fööniks tuhast
2011 majanduskasv jätkus 3% kasv.
Tuginev tugevale ekspordile, mis on ikkagi mitmekülgne.
Tööturg: 2005 ulatus töötute arv 5miljonile.
Rahvast 84 000 000 kokku
Väiskaubanduses püsivamaid aastaid 2 kohal, USA järel ja enne Jaapanit,Hiina on tugevalt tunginud sisse.
Peamised partnerid EL riigid
II olulisem välisturg on Aasia ~16 % ja USA ~10%
Ekspordib: autosid, elektrooikat, keemiatööstus. Samas impordib ta ka neid lisaks veel toorained, nafta , gaasi
Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ja pruunsütt ja ka maagaasi, uus suund – tuuleenergia.

Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energiaga.
Aastaks 2050 on vastu võetud veelgi suurem eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50 %-le.

Jaapani majandus 2010-2012. Aastatel

Suurimaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas. Vaid üle 13 % maast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks.
Talu keskmine suurus on 1,5 ha. Talumehed teevad kõvasti tööd ja maa on efektiivselt kasutatud.
Riik ostab kokku põllumajanduslikud saadused ja müüb need ostuhinnast odavama hinnaga.
Jaapan suudab rahuldada 30 % oma toiduainetega oma rahvast
Aedvilju kasvatatakse toitevedelikes
Arenenud loomakasvatus ja sordiaretus
Teraviljadest – riis ja nisu
Arbuusid, pirnid, kartul , valge redis .
Piima ja munade toodang suur.
Metsandus on tähtis, suur taastamine 50% ,
Söök - Kala II kohal. 6,7 milj. tonni aastas Kalakasvatus eraldi 1,5 milj. tonni, 15 % maailmast
Elektrit imporditakse.
Jaapanis 18 tuumajaama

Töötleval tööstusel ka suur osa – moorsõidukid ja varuosad .

Konspektis mul kirjas, et küsib töös – küsimustes neid polnud.
Põhiküsimus
Turumajandus
Käsumajandus
Tootmisfaktoreid kontrollib
Erasektor - igaüks kontrollib ja otsustab milliseid otsuseid ta ise teeb.
nii maad, tööd, kapitali omab ja kontrollib ainult riik
Tootmisotsuseid teeb
nn nähtamatu käsi, ehk siis toodetakse seda mida vaja.
otsuseid teeb riik, toodab kõiki asju, tootmine pannakse paika plaanide järgi
Jaotus otsuseid teeb
Nn nähtamatu käsi, põhjustab ebavõrdsust, kes suudab see teeb rohkem
Ideaal variandis püüab jagada võrdselt
Hind määratakse
Turu nõudluse ja pakkumise suhtena
Riik – oma suva järgi
Riigi osa
Passiivne – tagab korra, kehtestab reegelid – minimaalne vahele sekkumine.
Domineeriv, peamine, põhiline, kontrollib pmts kõiki tootmiseks olulisi faktoreid
Töös 3 vaja
Thomas Hobbes ja tema lepingute teooria:

lepingute sõlmimine on õigluse alus, sest sellises olukorras ei saa olla ülekohut, kuna hirm, mis seda ülekohut põhjustab, on kadunud.
vahetamise juures on tähtis lepinguliste asjade väärtuslik võrdsus ja
jaotamise juures kasumi võrdsus jagamisel
lepinguliste asjade väärtus on määratud lepingu osapoolte eneste tahte järgi ja seega on õiglane väärtus see, millega nad nõus on
inimestel on oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõud, mis tagaks ühise huvi
tuleb anda kogu jõud ja võim ühele inimesele või inimeste kogule.
riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus

Hindade revolutsiooni kasulikkus?
Hansa Liit iseseisvaks poliitiliseks jõuks
tegevuse eesmärk seisnes selles, et saavutada oma liikmetele majanduslikke privileege Hansa kaubanduse piirkonnas.
Tarastamine – võeti talupoegadelt maa ära.
Samuraid , talupojad, käsitöölised, kaupmehed
Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.
Majanduses seostatakse seda mõistet vabakaubandusest tulenevate nähtustega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

L2nny Õppematerjali autor

põllumajandus riis valuuta suurbritannia senjöör turg kaubanduse tooraine colbert saksamaa majandus senjööri teravilja ringlus reform tööstusel agraarkriis

Sarnased õppematerjalid

doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu

Majandus

doc

1929. aasta majanduskriis ehk Suur depressioon

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..........................

Uurimistöö

doc

Lähiajalugu, konspekt

TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa ri

Ajalugu

docx

Suurbritannia majandus 20.-21. sajandil

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult kiire kasv (eriti keemia- ja elektri

Majandus

docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kr

Ajalugu

doc

Maailm peale I maailmasõda - õppematerjal

Maailm peale I maailmasõda: · I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muutus väikeseks riigiks. Tekkisid ka

Ajalugu

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192  Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna;

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve ar

Ajalugu

Rohkem sarnaseid