Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust (0)

Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust
1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned.

• Peale katku (1710- 1711 . a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt.
  
• 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti järelandmisi: vähendati koormisi mõisa vastu- talupidamised said muutuda jõukamaks. Hariti sööti läinud põlde. Taastati põllumaade pind.
  
• Sajandi lõpp- mõisate külvipinnad laienesid jõudsalt põhiliselt talupõldude arvelt. Rohkem oli mõisapõldusid kui talupõldusid.
  
• Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu)
  
• Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad
  
• Maakasutus- ja maksustusühikuks oli ikka adramaa , kuid arvestati tööjõuliste inimeste arvu
  
• üldiselt mõisapõlde tuli juurde seega ka teokoormist tuli juurde ( teorent valdavas osas)
  

2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)?
Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu (va põhilised tööriistad, tööloomad, lehmad ja viljaseeme)

• Koormused määrasid mõisnikud- lubati kehtestada kindlad koormised aga mitte ületada kehtivaid
  
• keelati talupoegade avalik müük
  
• piirati kodukari ülemmäära
  

3. Milliseid maakorraldustöid tehti Eestis 18 saj vene impeeriumi võimu all olles ja milline oli sellel ajal maamõõdu asutuste süsteem Venemaal?
Venemaa maamõõdu asutuste süsteem:

• 1765 . a Senati Maamõõduekspeditsioon/ 1794. a nimetati see Senati Maamõõdudeparteimanguks- maamõõdutööde üldjuhtimine
  
• Maamõõdukantselei- tegelike maamõõdutööde juhtimine ja teostamine
  
• Loodi ametid: kubermangu maamõõtja (igas kuberm. 1), kubermangu maamõõtja abid (mõnedes kubermangude linnades), maakonna maamõõtja (igas maakonnas üks)
  
• Nende töid kontrollisid kriisikohtud
  
• Kubermangu joonestuskoda- maamõõdutööde tegemiseks
  
• joonestuskodade kantselei ja arhiivid maamõõdudokumentide hoidmiseks
  
• Maamõõduametkond oli justiitsministeeriumi alluvuses maamõõduametkonda kuulusid vanem- ja noormaamõõtjad ning vanem- ja nooremmaamõõtja abid
  

Maakorraldustööd Eestis 18 saj

• Mõisapiiride reguleerimine- mõisamaad tuli koondada ühte massiivi
  
• Koostati mõisate plaanid (1:4000) ja kihelkondade kaardid (1:105 000)
  
• Hinnati maa väärtused- 6 kraadine maahinde skaala
  
• Mitu talu ühendati
  
• eramõisate mõõdistamine ja hindamine
  

4. Millised olulised muutused leidsid aset põllumajanduses 18. saj lõpus ja 19. saj alguses ja milliseid muudatusi tõi see kaasa ühiskonnas ja maasuhetes?

• srenes kaubandusrahalised suhted põllumajanduses- tõusid põllumajandussaaduste hinnad ja seega laienes teravilja müük, arenes viinapõletamine
  
• külvipinna suurenemine talupõldude arvelt- see tõi kaasa talude laostumise ja kogu põllumajanduse seisaku, sest teokoormised olid saavutanud maksimumi , loomakasvatus oli nõrgalt arenenud, ei jätkunud teopäevi ega väetisi, talupojad ei hoolinud töö kvaliteedist
  
• kõrged teokoormised- talupoegade rahutused- 1802 Eestimaa talurahvasteregulatiiv, 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadused
  
• 1802 Eestimaa talurahvasteregulatiiv- õiguse vallasvarale, mille hulka ei kuulunud talu raudvara ; kui talupoeg kõiki kohustusi täidab, ei saa talt talu ära võtta ning võib seda pärandada, keelati koormiste tõstmine ja talumeeste müük
  
• 1804 Liivimaa ja Eestimaa talurahvaseadus keelas talupoegade müümise kinkimise. Talupojad said õiguse maad osta ja oma suva järgi sellega tegutseda- sulaste olkord Liivimaal halvenes, Eestimaal jäi samaks
  
• Prooviti täielikult likvideerida vabadike kiht- anti tükk maad, et nad peaksid mõisas tööd tegema või määrati sulasteks
  
• Kehtestati uus adramaa suurus- suurenes teoorjus
  
• piirati mõisate laienemist talumaade arvelt
  
• maade mõõtmiseks ja hindamiseks ning koormiste määramiseks moodustati Liivimaal 4 revisjonikomisjoni- selgus, et paljudes mõisates oli koormised suuremad kui lubatud- selle vältimiseks hakati maamõõtmisandmeid võltsima
  
• 23. mail 1816 ja 26. märts 1819 uued talurahvaseadused:
  

kaotati pärisorjus (üleminekuaeg 14 a)

talupojad kuulutati isiklikult vabaks, moodustasid vaba talurahvaseisuse

talupojad kuulutati kolme suurde rühma ( peremehed , sulased ja mõisateenijad)

talupojad võisid elukohti vahetada ainult kubermangu piires

talupojad said perekonnanimed

loodi vallad

talupojad kaotasid kõik õigused maale, mõisnik andis selle neile rendile, nomineerimata teorent- talupojad sattusid täielikku majanduslikku sõltuvusse mõisnikust

lubati omada kinnisvara ja sõlmida rendilepinguid mitmes kohas

muudeti varasemad mõisate mõõtmised kehtetuks

pärisorjus asendus teoorjusega
5. Millised olid olulisemad maakasutust iseloomustavad jooned 19. saj II veerandil?

• teravilja ja viina hinnad langesid - võlad suurenesid- tehti uuendusi
  
• Lõuna- Eestis linakasvatus, Põhja-Eestis kartulikasvatus, peenvillakasvatus, põldheinakasvatus- tõid kaasa muutused maaviljelussüsteemis
  
• rakendati parandatud kolmeväljasüsteemi (üks põld talivilja all, teine suvivilja ja kolmas kesa, lina ja kartul või ristik )
  
• loobuti osaliselt võsapõldude kasutamisest
  
• töö mõisapõllul toimus talupoja algeliste töövahenditega ja kurnatud tööloomade abil; koormiste suurendamise kartusel ei muretsenud talupoeg endale karja ja tööriistu
  
• talupojad asutati ümber ülesharimata mõisamaale- haris seda
  

6. Tooge välja 19 saj esimeses toimunud maamõõdutööde iseloomulikud jooned.

• kroonimõisate massiline mõõtmine ja hindamine
  
• maamõõtjate töötasustamine
  
• moodustati omapärane mõõdistamise alusvõrk
  
• plaani valmistati mõõtkavas ¼ küünart = 1300 küünraga, s. o 1: 5200
  
• aasta jooksul pidi maamõõtja mõõdistama vähemalt 20 ruutversta
  
• metsad jagati 150- 200 riia vabamaa ( u 55- 75 ha) suurusteks kvartaliteks
  
• ei nõutud kvartalite (metsamaade) ühtlast suurust ega korrapärast kuju
  
• mõõdistamise käigus tuli lahendada piirivaidlused era- ja kroonimõisate vahel kohapeal
  
• talu maakasvatuspiiride korrastamine- õgvendati külavahe ja põlluteid, aeti kõik piirid sirgeks ning põlluribad kogu ulatuses ühe laiuseks- rangelt geomeetriline maade jaotus
  
• kõik erineva kvaliteediga põlluosad jagati võrdseks arvuks ribadeks ning ühe ja sama põllu ribad paigutati talude numeratsiooni järjekorras
  

7. Milliseid muudatusi maasuhetes tõid kaasa 1849.- 1856 .a talurahvaseadused?

• Need seadused säilitasid mõisniku omandiõiguse nii mõisa- kui talumaale.
  
• mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses.
  
• Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi.
  
• Mõisa. Ja talumaa vahelise piiri õgvendamiseks lubati vahetada maid. Maade vahetus pidi toimuma mõisniku ja talupoegade vabatahtlikult kokkuleppel.
  
• Mõisamaa jäi mõisniku täielikku valdusse, kes võis seda oma äranägemisel kasutada ükskõik milliseks eesmärgiks. Määrati kindlaks mõisamaa minimaalne suurus.
  
• Ka talumaa jäi mõisniku omandiks kuni müügini, kuid mõisik võis seda kasutada vaid rendile andmiseks või müügiks.Eestimaa mõisnikule jäi aga „ vaieldamatu õigus igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks, eesti jaotada talurendimaad, muuta ja vaetada üksikuid talumaatükke, kui ei rikuta rendilepingut ja maa jääb talupoja kasutusse“. See paragrahv võimaldas hiljem asuda talumaade kruntimisele.
  
• Rentiniku õigused maa kasutamisel olid piiratud. Nii võis ta uut põldu üles harida vaid mõisniku nõusolekul, samuti ei tohitnud ta mõisniku nõusolekuta muuta kõlvikute piire ega vahekorda .
  
• talu saaduse- heina, õlgi, sõnnikut, metsa, kive ja muid talus leiduvaid kaevandatavaid materjale võis rentnik müüa vaid mõisniku nõusolekul. Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa.
  
• Talupoeg võis osta ka mõisamaad, kui mitte tervet mõisat, samuti mitte rentida seda.
  
• Määrati kindlaks ka talude minimaalsed ja maksimaalsed suurused.
  
• Taluomanik võis maad müüa või rentida, kuid ta ei tohtinud talu jagada vähemaks minimaalsuurusest.
  
• Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus.
  

8. 1849.- 1856.a talurahvaseadused tõid kaasa maasuhete muutumise, aga milliseid maakorraldustöid tuli seoses sellega teha?

• Mõisaomanikud koostasid talumaade kaardi
  
• talude kruntimine , mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada küla suurust, taluõuede ja põllumaade paiknemist ning üldist konfiguratsiooni, teiste külvikute, eeskätt heina- ja karjamaa asetust.
  
• Kruntimine oli täielikum eramõisates, kus tavaliselt jagati ära kõik kõlvikud talude vahel,
  
• kroonumõisates aga jäid külakarjamaad talude ühisvaldusse ja neid hakati jagama alles hiljem.
  
• talu uue krundi sisse jäi vaid mõni üksik põllulapp või nöörimaa, mida ta enne kasutas.
  
• Kruntimisel lasti sageli muuta talude suurust, loodi uusi talusid.
  
• vahetati kruntimisel ülesharitud talumaid vähemviljakate mõisamaadega.
  
• teaostama pidi talumaade piiristamise. Piirid tuli märkida piiripunktidega
  

Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses?
1849. ja 1856.a talurahvaseadustega likvideeriti balti-saksa mõisnike monopol maale ja loodi tingimused talupoegadele väikemaaomanduste tekkimiseks ning põllumajanduse kiiremaks arenguks.
9. Millised muutused toimusid maasuhetes 19. saj lõpul ja 20. saj alguses?

• 1860.- 70. aastail muutusid kapitalistlikud tootmissuhted põllumajanduses valitsevaks
  
• 1866. a 19. veebr Baltimaade vallakogukondade valitsemise seadusel ehk vallaseadusel vähendas oluliselt mõisaomanike järelvalve ja eestkosteõigust talurahva suhtes
  
• Tekkis vallad
  
• Peaaegu iga mõisa talumaa moodustas omaette valla, seetõttu kujunes kogukondade arv küllalt suureks
  
• Anti 1866. a Liivimaal ja 1869. a Eestimaal kõigisse seisustesse kuuluvatele isikutele, sealhulgas ka talupoegadele õigus osta aadlimõisaid
  
• 1871. a tühistati mõisnike monopoolne veskite pidamise õigus
  
• 1860-ndail aastail hakkasid mõisnikud massiliselt loobuma teorendi kasutamisest
  
• võeti kasutusele masinaid, samuti palgatöölisi, kelle töötootlikkus oli suurem kui teolistel
  
• 1868. a keelati talumaadel teorent
  
• kasutati nn pooleterarenti, kus rentnik pidi kuni poole renditavalt maalt kogutud saagist andma mõisnikele
  
• raharendile üleminekuga ja talude müügiga kadus taludes vajadus sellise hulga sulaste järele ja neist sai mõisa palgatööjõu põhiallikas
  
• mõisatöölistele anti sageli väike maatükk, mille eest vähendati palka
  
• levis ka nn moonameeste kasutamine, kes said oma töötasu moonas ehks natuuras
  
• neile anti ka väike maatükk ning nad võisid pidada lehma ja lambaid
  
• mõisnike maavalduste kõrval hakkas talude ostmise tulemusena üha suuremas ulatuses tekkima talupoja väikemaavaldus
  
• 1865. aastast algas talude väljaostmine
  
• talude kruntimise ja müügi tulemusena muutus mõisa maakasutus tunduvalt
  
• mõisasüda- mõisamaa- pindalaga 960 tiinu jäi mõisnikule
  
• mõisas kasutati palgatöölisi ja uusi põllumajandusmasinaid
  
• talupoegade kasutuses vähem kui pool kogu maast
  
• Eestis kasutas maad vaid osa talupoegadest, suurem osa oli ilma maata
  
• eraomandusse läksid eelkõige suuremad talud , kus olid suuremad sissetulekud, seega ka suuremad võimalused muretseda paremat põllumajandustehnikat, kasutada palgatööjõudu
  
• maa talupoegade vahel oli jagunenud äärmiselt ebaühtlaselt
  

10. Millised maakorralduslikke töid tehti 19. saj lõpul ja 20. saj alguses?

• 1890-ndate aastate algul teostati uus, laiaulatuslikum valdade ühendamine, kusjuures ühendatud valda pidi kuuluma 1000-2000 meeshinge
  
• Moodustati alaliselt tegutsevad asutused- kubermangude joonestuskojad
  
• Eestimaa Kubermangu Joonestuskoda moodustati 1843. a
  
• täpsustati ka maamõõtjate staatust ning suurendati nende ettevalmistust
  
• 1870. a moodustati Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade katastriosakonnad, mille üheks ülesandeks seati maavalduste suuruste, struktuuri ja omandi suhete arvestamine
  
• selleks hakati pidama spetsiaalseid katastriregistreid ehk maade põhiraamatuid
  
• uute maaomandite massiline teke ostutalude näol tingis tekkinud kinnisvarade ja nende õigusliku seisundi üle täpse arvestuse pidamise vajaduse
  
• kinnistud (talud) registreeriti kinnistusregistrites päritolu järgi grupeerituna , arvestades seda, kas talu oli eraldatud eramõisa talu- või mõisamaast või kroonumõisa või kroonumetsa maast
  
• talude kruntimine ja maa ostu- müük
  
• talude kruntimine ja müük nõudis maa mõõtmist ja hindamist, samuti oli maa tulukuse kindlaksmääramine vajalik rendimaksu põhjendamiseks. Kuna maa oli mõisniku omand, oli maamõõtmise korraldamine aadli- ja linnade omavalitsuse õiguseks ja kohustuseks
  
• metsade hindamine
  
• Liivimaal otsustati 1901. a loobuda seni kasutusel olnud, kuid aegunud taalrisüsteemist ja läbi viia uus maade hindamine, mis põhineks maa kvaliteedi ja saagikuse täpsemal arvestusel
  
• hindamise tulemusena tuli kindlaks määrata uus maksustusühik- puhaskasurubla
  
• põllumaa jagati üheksasse klassi, arvestades künnikihi sügavust, maapinna kallet, veerežiimi, mulla lõimist, aluspõhja iseloomu
  
• uus maa hindamine teostati Liivimaal 1901. – 1910 . a . 1911. a kaotas taaler maade maksustusühikuna kehtivuse, uueks maksustusühikuks sai puhaskasurubla
  
• maahindamistööde peaeesmärgiks oli maa tulukuse kindlaksmääramine maksude ja maa hinna põhjendamiseks
  

11. Mõisted:
a) Milline on olnud adramaa suurus erinevatel ajajärkudel?
Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 speetsietaalrit puhastulu .
Alates 1872. aastast mõeldi adramaa all sellist maakasutust, mille pealt tuli aastas maksta 300 rubla renti. Aastal 1901 asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega.
b) Mida tähendab pearahamaks ja kuna see Eestis kehtestati?
Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks , mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal
c) Milline oli maakasutus mosaiikmõisas?
Mosaiikmõisate maa-ala koosnes mõisamaast ning hulgaliselt erinevates piirkondades asuvatest väiketalumaadest. Talupoegade maakasutus koosnes rendi- ja ostutaludest
d) Mida tähendab puhaskasurubla kuna ja milleks seda kasutati?
1/300 adramaad on puhaskasurubla, puhaskasurubla, maa tulukuse hindamise ühik, vastas sellisele maa suurusele, millelt arvati laekuvat aastas 1 rubla kasumit. Kasutati Saaremaal 1766. aasta maarevisjonist aastani 1944
e) Kuna võeti vastu uus Eestimaa talurahvaseadus ja uus Liivimaa talurahvaseadus ja milline oli nende seaduste sisu?

• uus Eestimaa talurahvaseadus 1802. a Talupojad said õiguse vallasvarale, milel hulka ei kuulunud aga talu raudvara.Kui talupoeg talu korralikult majandab ja kõik kohustused täidab, ei tohi talt talu ära võtta ja ta võib selle pärandata lastele. Keelati koormiste tõstmine, samuti taluperemeeste müük. Talupoegade omavaheliste tülide lahendamiseks loodi vallakohtud.
  
• uus Liivimaa talurahvaseadus 1804.a- Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja pantimine maast lahus. Talu suhtes said peremehed pärandatava kasutamisõiguse, samuti omandiõiguse vallasvarale, v. a talu raudvara. Talust võidi välja tõsta vaid loodava vallakohtu otsusel. Talupojad said õiguse maad osta ja sellega oma suva järgi toimida.
  

f) Mida tähendab kvoodimaa?
1849.a. talurahvaseadusega Liivimaa kubermangus eraldati talude maadest mõisnikele 1/5 talude maast
g) Kes oli moonamees? Moonamehed said mõisamaadel töötamise eest töötasu moonas ehk natuuras.