Uusaeg (0)

Uusaeg -15.-16.saj. itaalia humanistid , eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost.
Humanism -maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega.
Algas
Lõppes
1453-Konstantinoopoli vallutamine (viimane antiikaja riik)
1492- Ameerika avastamine
1640- Inglise kodanike revolutsioon
1517-luterlikureformatsioon käivitumine
1789-Suur prantsuse revolutsioon
1914- I maailmasõda.
19.saj II pool-20.saj. algus
Uusajale iseloomulik:
a)MAJANDUSES- koloniseerimine , kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal-ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted.
b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus , hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile.
c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia , parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.
Absolutismi tunnused:
*jagamatu riigivõim
*valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja
*kogu võim koondunud 1 isiku kätte
*erkantelistlik majanduspoliitika
*alalise armee loomine(sõjaväekohustus)
2. Puritanism -kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.saj.
HenryVIIIalgatatud reformatsioon . Anglikaani krik tunnistati ametlikuks, katoliiklikuks jäid Iirimaa ja osa Šotimaast. Püssirohuvandenõu- katoliiklaste vastupanu, kui 5.nov.1605 üritas Guy Fawkes parlamendi õhku lasta.
Puritanism- usulise ja poliitilise opositsiooni erikuju Inglismaal.
Puritaan-Protestant, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist. Kuninganna Elizabethi ajal(1558- 1603 ) tehti järeleandmisi, ettemääratuse õpetus. Sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kunungavõimuga-emigreeruti Madalmaadesse, Šveitsi või Saksamaale, agakiusamine-P.-Am, rajati kolooniad.
Puritanism
Tekke põhjused
Kellele toetus
Iseoomulikud j.
inimtüübid
Erinevad voolud
a)Inglismaa maj. areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris.
b)jätk supuhastusele
*töölised
* lihtrahvas
*põlluharijad
* kaupmehed
* manufaktuuride om.
*käsitöölised
*Predestinatsioon
*Keegi ei saavuta õndsust enda teadmata ja vastutahtmist
*tuleb järgida oma kutsumust-töö ülistamine/kultus
Töökas ja edasi-püüdlev
*kokkuhoidlik/ kitsi
*rõhutatult usklik
*Sünge-ei talunud elurõõmu,pidas naermist,lõbutsemist ebasobilikuks.Kõik mis viitas kerge-meelsusele oli patt
presbüterlased
Independenid
Koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad, bresbüterid, kes valiksid kogu-duse vaimulikud , kelle seni oli piiskop määranu
Kogutused peavad olema sõltumatud ja iseseisvad! Piisab , kui iga kogukond eraldi tegutseb.
Independenid- juhtiv poliitiline suund, toetajaskond olid ohvitserid.
„Ettepanekute peatükid“- konstitutsiooniprojekt, mis käsitles ka tuleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke.
*kellel pole varandust pole riigis ka huvisid.
Majandus:
*monopolide kaotamine
*südametunnistuse vabadus
*parlamendi laiali saatmine
*uus kord valimiste läbi viimises
Levellerid – rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine ( usuvabadus , isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);“Rahva kokkulepe“-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus.
Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine
*talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende senistest taludest ära ajada.
*Liburne nõudis tarastatud kogukonnamaade tagastamist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms
Tõeliste levellerite liikumine-kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara.
Digerid – levellerite alamliik , mille rajajaks oli Gerrard Wintanley; digerid plaanisid luua kehvikute koloonia , mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele; rõhutati liikumise rahulikku iseloomu, vägivallast hoidumist ning teiste omandiõiguse rikkumatust.
Francis Bacon
*pooldas kuninga parlamendi kooslust
*tegi palju eksperimente( tibu külmutamine)
*väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment
*rõhutas ettevõtlikust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole , liigkasuvõtmist ja kolooniaid.
Thomas Hobbes(1588-1679)
*kaitses absolutistlikku kuningavõimu
*inimene ei ole loomulikult halb, kuid teda on vaja valitseda
*parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani
*absoulutistliku kuninbavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine (tähtsaimad vajadused)
*revolutsioon on kuritegu
*eitas isikuvabadust
*jumalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt , tema olemus on raaramatu
* religioon - inimese hirmu ja rumaluse saadus , vajalik korrahoidmiseks ühiskonnas
John Locke
*kõrgeim võim parlamendile!
*võimude lahusus, täitesaatev võim sõjaväel ja kuningal on vaid “föderatiivne” e. välispoliitiline võim.
*et ainsad seadused, mis inimest peaks piirama, on loodusseadused – kuid et kaost vältida, peaks olema ka mingi valitus , mis loob reegleid ja seaduseid.
*liberalismi esiisa
*rõhutas üksikisiku vabadust
*igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks
Valgustus
Valgustusajastu kujunemise eeldused:
*teaduse areng
* maadeavastused
*loodusteaduste kiire areng
Valgustuse all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud , teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned:
1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism , mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.
2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale.
3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.
4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.
Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda , kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku.
Prantsusmaa
Rene Descartes (( 1596 - 1650 )
*mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus
*pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise.
*“Ma mõtlen, järelikult olen olemas“
Voltaire (Francois Marie Arouet (1694-1778)
*uskus teadmiste jõudu
*“purustage koletis“, „Kui jumalat ei oleks tuleks ta välja mõelda“
*loodusõigus, loodusseadustest lähtumine
*trüki, sõna ja isikuvabadus, omand
*valgustatud absolutism - valitseja liit filosoofidega.
Charles Montsquiege
*võimude lahususe teooria- võimu tueb jagada
*inimeste ja riikidevaheline omapära tuleb geo. Paiknemisest
*seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahus.
Rousseau ( 1712 -1778)
*vabariik on ideaalne riigikord
*võrdsuse väärtustamine
*loodus lähedus, inimese areng ei ole elu kergendanud, ka lastekasvatuses peab loodusest lähtuma.
*andis oma lapsed(7) lastekodusse, arvates, et ei suuda neile head elu tagada
Entsüklopeedia-teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Denis Diderot (1713- 1784 ). 1751 ilnus I köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle esimesd 2 köidet määrati hävitamisele ning entsüklopeedia keelati. Diderot jätkas illegaalslt ja 1772a. Ilmus 28 köiteline teos, millele hiljem lisandus 5 köidet.
*ühiskonna ja teaduse probleemide käsitlemine, andes samas hävitavat hinnangut feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele ideedele
*koondas oma aja eesrindlikke inimesi, kes poleks muidu kokku saanud.
SAKSA VALGUSTUS
Ühiskonna moraalset parandamist taotleti inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik  (absoluutne) võim.
Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses . Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos.
      *Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg v. Herder (1744- 1803 ). Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta oli kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Hiljem töötas Herder Saksamaa ühes tähtsamas kultuurikeskuses Weimaris kirikupeana, tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega.
Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki nimetas ta masinavärgiks ning avaldas mõtet, et rahvale on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Põhiülesandeks pidas Herder rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus . Esikohale kasvatuses seadis ta püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. Vastandina sellele rõhutas Herder võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Sõdadele vastandas ta töö: “Viljapea on relv mõõga vastu”.
Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu.
Prantsuse
Sarnasused
Saksa
*vaenulikkus kiriku vastu
*usu eitamine
*suuremad erimeelsused filosoofide vahel
*teaduse arendamine
*inimmõistuse väärtust.
*töö meeldivaks muutmine
*puudus vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine
*rahvuse tähtsustamine