Reformatsiooni ülevaade (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda. Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi sunniti oma seisukohtadest loobums kuid ta jäi endale kindlaks nind mõisteti surma tuleriidal.

Ajalugu

9

doc

Referaat "Reformaatsioon" ;

vastasseis. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud). Katoliku kirikut peeti liiga rikkaks, vaimulikke harimatuteks ja nende elulaadi liiga ilamlikuks. Ketserlike õpetuste ja liikumiste arenduseks kujunesid katoliku kiriku reformimise taotlused, millest lõpuks kujunes välja reformatsioon e. usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ning tagasipöördumine kritslike põhimõtete range jälgimise juurde. Reformatsioon põhjustas kiriku ja ühiskonna muutust valitsemises, poliitikas ja majanduses. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ­ ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud

Ajalugu

8

doc

Reformatsioon

Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud

Ajalugu

15

doc

Keskaeg III

MADALMAAD · Tähtsad olid Saksamaa­Albrecht Dürer- ja Madalmaad. · Võeti kasutusele õlitehnika­ värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik. PIETER BRUEGHEL VANEM · Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik­ ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon­ ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus­ katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik

Ajalugu

4

docx

Usu reformatsioon

usupuhastus ­ ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon ­ kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL ­ 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg ­ Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I ­ Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V ­ Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529

Ajalugu

2

doc

Saksa reformatsioon

Saksa reformatsiooni algus Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahtiloonud kristliku usutunnistuse ­ luterluse. Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul ­ 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus ­ Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga

Ajalugu

2

doc

Reformatsioon

REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse

Ajalugu

4

doc

Varauusaeg

Sageli oli sihiks algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, kiriku/kloostrite maadevalduste ja kirikumaksude kaotamine ja paavstivõimu vähendamine. TSEHHI: 13. saj lõpul oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik, 15. sajandit iseloomustasid arenenud feodaalsuhted. Talupoegadelt püüti palju väljapressida (feodaalkoormused + kirikuküm- nised). Tekkisid vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel (linnades patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud). Jan Hus oli reformatsiooni juht. Põhjused ­ tsehhi keele kaitsmine, kiriku majanduslik korraldus, kiriku ülemvõim, simoonia. Sündmused ­ Johannes 23 tahtis paavstiks saada ja vajas selleks raha. Selleks lõi suurejoonelise indulgentside müümise süsteemi. See tekitas aga pahameelt. 1412. astus Jan Hus indulgentside müügi vastu. 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu (kirikulõhe kaotamine, paavsti võimu kindlustamine, kirikureformide tegemine, ketserluse väljajuurimine)

Ajalugu

Kommentaarid (1)