Reformatsiooni ülevaade (1)

Reformatsioon
16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud , tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa- paradiis ) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism , mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule , s.o. Jumalale , siis humanistid leidsid , et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. “ Avignoni vangipõli”, kirikulõhe, hussiitide sõjad jm. Sündmused viisid alla paavstivõimu kui institutsiooni autoriteedi. Pealegi valiti 15. saj.-16. saj. alguses paavstideks sageli selleks kõlbmatuid inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma indulgentse, mis oli paljudele tõsiusklikele inimestele vastuvõetamatu. Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks.
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus -usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi pöörduma algkristluse vaimu juurde – paulikaanid, bogomiilid, katarid , lollardid, hussiidid jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest – dominiiklased, frantsisklased jt.
Kaheks tähtsamaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse Jan Husi  ja John Wycliffe’i.
Jan Hus oli Tšehhi radikaalne usujuht , kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid . Kariklased – Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud . Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist .Taboriidid – linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420 . aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Žižka juhtimisel. Jan Žižka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus.
1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga . (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju.
John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva  pühakute kultuse ja  patukustutuskirjade  müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks  piiblit  ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena.
Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad.
Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma .Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük.
Reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Marthin Luther. 1517. aastal naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 ladina keelset teesi patukaristuse kustutamise kohta. Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust.
1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks.
1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Luther pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele.
1530 . aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii . Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus .Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud , hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine . Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja.
1555 .aastal sõlmiti Augsburgi usurahu , millega fikseeriti põhimõte- „kelle maa , selle usk“ mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma:
- katolikud riigid
-protestantlikud riigid
Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi.
Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa , Šotimaa, Holland , Šveits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania , Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene õigeusulised alad arenesid veelgi aeglasemalt rooma katoliiklikest.
Järgnevalt on eelkõige protestantlik maailm valla päästnud mõlemad maailmasõjad, protestantlikes maades on loodud enamus massihävitusrelvi (NSV Liit kui vene õigeusu kiriku mõjupiirkonnas asuv riik välja arvatud, kuigi ka seal valitses sisuliselt kristliku usu reformimise tulemusel tekkinud kommunistlik religioon – “teaduslik kommunism ”). Protestantlikus maailmas asub või on loodud neist pärit kapitalil ka enamus tootmisest , mis on viinud maailma ökoloogilisse kriisi.
Kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut. Järgnevalt näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest, mis on toonud kaasa selle, et enamus teaduse saavutusi leiavad rakendust eelkõige sõjalises vallas või muudel ebanormaalsetel aladel. Oleme tunnistajaiks olukorrale, kus inimene on võtnud ette Jumala kombel elusate organismide kunstliku loomise (alles hiljaaegu jooksis pressist läbi teade, mille kohaselt Suurbritannia valitsuse vastava ala ekspert on soovitanud valitsusel nõustuda inimese kloonimisega teaduslike uuringute eesmärgil) jne.
Hääbus ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega.