1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Euroopa ühendamise üks algatajaid oli 1948-1952 Prantsusmaa välisministriks olnud Robert Schuman (1886-1963), kes koos tööstur Jean Monnet`ga (1888-1979) koostas nn Schumani plaani. See plaan avaldati 9.mail 1950, mida tänapäeval tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäevana. Antud plaaniga tehti ettepanek kontrollida ühiselt sõjatööstuse tähtsamaid tooraineid- söe ja terase tootmist. Sellega loodeti tulevikus Euroopas sõdu vältida. Saksamaa Liitvabariigi kantsler Konrad Adenauer (1876-1967) mõistis Schumani plaani tähtsust Euroopa rahule ning nõustus sellega. Kui ideega ühinesid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg, allkirjastasid kuus riiki järgmisel aastal Pariisis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (1952) asutamislepingu. Lisaks söe ja terase tootmise reguleerimisele ja kontrollile loodeti sellega lepitada kahte vana vaenlast, Saksamaa Liitvabariiki ja Prantsusmaad. Euroopa Ühenduse kujunemine:
Kui käskkirja eelnõu koostaja pole nõus arvestama kooskõlastajate ettepanekuid, esitab ta oma poolse seisukoha samuti kirjaliku eriarvamusena. Otsuse eriarvamuste arvestamise või mittearvestamise kohta eeb käskkirja allakirjutaja. Dokumendi elektroonilisel kooskõlastamisel vormisatakse nõusolek dokumendi metaandmetes. 6. Allkiri- käskkirja allkirjastab juht vastavalt oma pädevusele (minister ja kantsler, peadirektor, personalidirektor). Allkirjastamise pädevust selgitatakse asjaajamiskorras. Paberkandjal käskkiri allkirjastatakse tindisulepeaga, ei ole soovitav ksutada musta tinti. 7. Kuupäev- kirjutatakse samaaegselt allkirjga dokumendile või selle märgib dokumendile registreerija pärast dokumendi allakirjutamist. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga ja aastaarv neljakohalise numbriga
Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka
ja kriminaalõigust ning -menetlust (salajase uurimise kord) ning riigi administratiivsüsteemi 8 (riigikeel, kirjalike dokumentide tegemise kord). Ühise joonena CCC on jällegi allika väljaandja maa keele prantsuse keele esmakordne kasutus seadustiku koostamisel mis käesoleval juhul ametlikult legaliseeris prantsuse keele riiklikuks õigusemõistmise ja asjaajamiskeeleks. Seadustiku koostas kantsler Guillaume Poyet. Seetõttu on seadustik Prantsusmaale oluline prantsuse keele arengu ja Prantsusmaa ühendamise valguses, mis CCC puhul sellisena ei kajastu. Ka Ordonnance de Villers-Cotterets leglaliseeris sarnase joonena nagu seda tegid nii CCC, kui ka Nueva Recopilacion piinamise. Prantsusmaal oli piinamine tunnistuste saamiseks normeeritud erinevatesse etappidesse kehtisid mõisted ,,ettevalmistav
(Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav. Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus
Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni? Lääne-Saksamaa poliitika 1970. algul – o Hakati normaliseerima suhteid Ida-Saksamaa, NSV Liidu ja ka teiste sotsialismimaadega. o 1970. aastal sõlmiti NSVL ja Poolaga nn idalepingud, mis tunnistasid SDV idapiiriks Oder- Neisse jõge. o Poolat külastas ka tolleaegne Saksamaa kantsler Willy Brandt, kes läks ajalukku Varssavi Geto mälestusmärgi ees põlvitamisega. o 1972. aastal tunnustati Ida-Saksamaad. o Aasta hiljem külastas Brežnev tolleaegset SDV pealinna, Bonni, et allkirjastada mitmeid koostöölepinguid majanduse ja kultuuri vallas, mis tõid endaga kaasa ootamatult kiire kaubavahetuskasvu. Pingelõdvendus – o Algatati 1960. aastate lõpul Ameerika tolleaegse presidendi R
· Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Mõnikord kuulub valitsusse ka mõni nn portfellita minister. Temal pole ministeeriumi, vaid ainult väike büroo. Portfellita ministri ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingid valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline. Vältimaks segadust ja liga järske kursimuutusi ministeeriumides pärast valitsusparteide vahetumist, kasutab osa Euroopa riike ministeeriumi kantsleri ametikohta. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik. Tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär erineb ministrist, kuigi riigikantselei juhtimine sarnaneb ministeeriumi juhtimisega. Ta ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, riigisekretär
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu raamatuid anti välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Rahvakoolid
(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) käsikirjade kogumine Avastused, teaduste areng Dante ,,Jumaliku Käsikirjade ja kunstiteoste komöödia" kommentaar taasleidmine kui esimene rooma 4 kirjanduse ajalugu Medicite koduõpetaja õpetas antiikkirjandust Coluccio Salutati (13311406) Firenze ülikoolis Firenze kantsler tõlkis palju kreeka k-st ühendas studia humanitatis avaldas tekstiväljaandeid (vaimne tegevus) ja vita activa (ühiskondlik Medicite pere Firenzes tegevus) vrd Cicero Cosimo de' Medici suur eraraamatukogu (üle (13891464) 800 käsikirja, lad. k.) Piero di Cosimo de' Medici ,,De laboribus Herculis" (14161469) > Manuél Chrysolorás Lorenzo de' Medici (14491492)
½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn
mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ilma ministeeriumite ministreid nimetatakse portfellita ministriteks. Praeguse seaduse järgi võib Eestis olla kuni 15 ministrit. Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi, peaminister annab üksikküsimuste otsustamiseks korraldusi, minister määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondadeks. Ministeeriumi struktuuriüksuste (talituste, büroode) tööd juhib kantsler, tema äraolekul asekantsler. Valitsuse juures asub riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Vabariigi Valitsus: 1. viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2. suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3. korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmise; 4
38.Ministeeriumid, nende ülesanded ja juhtimine. Vastavalt PS §94 moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks ministeeriumid, keda juhib minister. Üks minister võib juhtida mitut ministeeriumit, mitu ministrit ei saa juhtida ühte ministeeriumit. Minister levinud teoreetilise tõlgitsuse kohaselt teostab eelkõige poliitilist juhtimist, milles teda abistab poliitiline abiminister. Ministeeriumi igapäevast tehnilist ja organisatoortset tegevust juhib ja korraldab apoliitne kantsler ministri suuniste kohaselt. Vaieldakse selle üle, kas ministeeriumid kuuluvad Vabariigi Valitusega ühtsesse riigiasutuste süsteemi, või on nad haldusorganitena lahutatud Vabariigi Valitsusest kui poliitilist võimu teostavast täidesaatvast riigivõimu asutusest. 39.Kohus kui õigust mõistev riigiasutus. Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust
1603. aasta märtsis suri Inglismaa kauaaegne kuninganna Elizabeth I. Oma viimses tahtes oli ta nimetanud järglaseks James I, kellega tema läbisaamine oli tal olnud küllaltki hea, vaatamata sellele, et ta oli lasknud Jamesi ema hukata. Siiski leidus troonile ka teisi pretendente, kellest tõsiseltvõetavaim oli Arabella Stuart, Jamesi nõbu. Ent Elizabethi-aegne Inglismaa ülikkond pooldas Jamesi, kellest oli teada, et ta on küllaltki mõistlik ja kogemustega valitseja. Nii kuulutas kantsler Robert Cecil Jamesi Inglismaa kuningaks ning too asus koos suure saatjaskonnaga 1603. aasta suvel Londoni poole teele. Jamesi trooniletõus osutus üsnagi probleemituks, sest Cecili kildkond hoolitses selle eest, et poliitilised vastased mingitki võimalust ei saaks. Nii fabritseeriti süüasi Elizabethi- aegsele riigimehele ja maadeavastajale Walter Raleigh'le, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks.
Õiguskantsler täidab Eestis ombudsmani (vahemees) rolli. 4. Kord aastas peab ta esinema Riigikogu ees aruandega ja ülevaatega õiguslikust olukorrast Eestis. Vabariigi Valitsus 1. Talle kuulub kõrgem täitev võim Eestis. 2. Ta on kollegiaalne organ, st, et otsuseid võtavad vastu hääletades. 3. Istungid toimuvad neljapäeviti ja on kinnised. 4. On olemas väljasõidu istungid ja kabineti istungid. Ministeerium 1. Minister on ministeeriumi poliitiline juht 2. Kantsler juhib ministeeriumi ametnike. 3. Minister võib võtta abiministri. 4. Asekantslerid. 5. Ministeeriumi sees on osakonnad, bürood ja talitlused. 6. Väljaspool on ametid ja inspektsioonid. Valitsuse tagasiastumine: 1. Kui läheb läbi umbusaldus peaministri või kogu valitsuse vastu. 2. Kui tuleb kokku Riigikogu uus koosseis. 3. Peaminister astub ise tagasi. 4. Kui peaminister ära sureb. Valitsuse ametisse astumine Positiivne stsenaarium: 1
Valitsuse juhiks on peaminister. Teisi valitsuse liikmeid nim ministriteks. Igal ministril tuleb juhtida mingit ministeeriumi tööd. Veel võib ametisse nim portfellita ministrid. St ta on mingi valdkonna ministerja tegeleb selle valdkonna probleemidega, aga ministeeriumit tal ei ole. Portfellita ministri koht luuakse ajutiselt ja kui see probleem on ühiskonnas lahendatud siis portfellita ministri koht kaotatakse ära. Ministeeriumi töö järjepidevuse tagab kantsler. Ta on ministri järel tähtsusel teine isik ministri järel. Tema ül on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetamise perioodil. Paljudes ministeeriumites eestis nim uus minister ametisse ka uue kansleri. Hea kansler on opoliitika. Valitsus asutuste töötajate riigi ametnikud. Valitsuse juures asub riigi kansleri. Mida sekretär. Tema ül on sarnased kanderi tööga. ta kondideerib ministeeriumite vahelist tööd
näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. 3.7 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Hitler
põhiseaduslikke õigusi: 1) õigust saada teavet asutuste tegevuse kohta 2) õigust era-ja pereelu tuutumatusele isikuandmete kasutamisel 3) õigust pääseda enda kohta kogutud andmete juurde) 41. Ministri ja kantsleri funktsioonid ja roll ministeeriumis Minister on valitsemisala juht (nimetab ja vabastab ametnikke, esitab ministeeriumi eelarve eelnõu, kinnitab eelarved, määrab riigiasutuste struktuuri ja annab valitsusele aru). Kantsler on min kõrgeim administratiivne juht (juhib min tööd, kordineerib valitsemialas olevate allüksuste tööd ja min asjaajamisi. Kujundab personali, nimetabametisse ja vabastab (v.a, need, kes teedb minister), eelarve koostamine ja täitmine, riigivara käsitlemine) 42. Ameti ja inspektsiooni funktsioonid ja erinevused. Ametid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis
II Viini süsteem ja selle lagunemine. 1) Viini süsteem õpik III, lk.162-166 II 1. Viini kongressi süsteem Napoleoni kukutamise järel 1814.a. Prantsusmaa okupeeriti ja võitjariigid kogunesid Viini looma Euroopa uut poliitilist korraldust. Saabus 216 esindajat kõigist Euroopa riikidest. Kongressi teglikke otsuseid mõjutasid aga vaid suurriigid: Inglismaa, Venemaa, Preisi, Austria ja ka võidetud, kuid ikkagi suurriigiks tunnistatud Prantsusmaa. Kongressi võõrustajaks oli Austria kantsler Metternich, reaalpoliiitk, kes juba Austria killustatuse tõttu hoidis kongressilt eemale vabameelsed ja rahvuslikud taotlused. Viinis kujundati pärast veerand sajandit kestnud sõdu nn. Euroopa kontsert e. Viini kongressi süsteem e. Metternichi süsteem. Sellega anti suurriikide suhetele vorm, mis püsis Krimmi sõjani (1815-1853). Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonides jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu
Otto von Bismarcki kindlakäelist poliitikat, kus eesmärkide elluviimise vahendeid eriti ei valitud, hakati nimetama "raua ja vere poliitikaks". Saksamaa ühendamise eest peetavas võitluses tõrjus Preisimaa Austria kõrvale ja Austriast ei saanudki Saksa keisririigi osa (tekkis nn Väike-Saksamaa = Saksamaa ilma Austriata). Hiljem on see asjaolu andnud alust Saksa poliitikutele taotleda Austria ühendamist ja Suur-Saksamaa loomist (Adolf Hitler). Ühinenud Saksamaa välispoliitika oli kantsler Bismarcki ja keiser Wilhelm I ajal suunatud eelkõige Euroopa mandrile. 1888.a. troonile astunud keiser Wilhelm II hakkas orienteeruma maailmapoliitikale. Saksamaa hakkas sekkuma kõigi maailmajagude asjadesse ja alustas võitlust ülemvõimu eest maailmas. Sellega kaasnesid maailmavallutuslikud ideed (Suur- Saksamaa, eluruumi laiendamine). 1884.a. algas kolooniate hõivamine esmalt Aafrikas, seejärel ka Aasias. Itaalia oli nagu Saksamaagi kuni 19.sajandi II pooleni killustatud.
Erinevused: Saksamaal oli rassiteooria kõige aluseks, Itaalias polnud see sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud. 4. 20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne, sestrahvas ei uskunud demokraatiasse, kellegil polnud kogemust demokraatiaga idas, ka arvati et majanduskriisist saab välja vaid kindla käega. 5. Kuidas Kantsler, riigipäeva hoone põlemine(Hitler süüdistas kommuniste), erakorraline volitus(sai loa kantslerina oma korra kehtestada), Riigipäeva valimine(ei saand enamust aga sai suurema osa), presidenti võim(võttis kantslerina presidendi võimu endale), füürer(kuulutab end saksa füürerik). ÕIGE VASTUS (Hitleri meelest oli demokraatia üks Saksamaad õõnestav tegur, mis lasi elada
Administratsiooni roll eriaegadel oli erisugune.Varases aristokraatias polnud võimusuhted riigis veel väga selged. Riigi administratsiooni kujunemisel oli eeskujuks kiriklik administratsioon. 12.saj hakkas riiklik administratsioon kujunema Prantsusmaal, kus algselt ebasoodne paiknemine kõigi keskel sai riikliku tsentralismi aluseks. Riigi valitsemise keskuseks sai seal õukond, maa vägevad võtsid pärilikes õukonnaametites valitsemisest osa ja kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas, kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli kohtukoda. 13. sajandil hakkas kuningavõim end seisuste eeskostest lahti kiskuma- provintsides tugdasid võimu kuniga ministeriaalid. Mida enam tugevnes riik, seda
Juhikultus. · Retooriliselt oldi esialgu ka kapitalismi vastu · Hitler oli ka teatud määral katoliikluse vastu. Tema mõjul hakkas Saksamaal esile kerkima ka uuspaganlus Weimari vabariik kriisi ajal · 1. mail 1929 puhkesid Berliinis kokkupõrked kommunistidega. · 14.09.1930 Riigipäeva valimistel saavutas NSDAP 130 kohta (18,3%). Kommunistid 10,7%. Järgnes kapitali väljavool riigist ja kriisi süvenemine. · Kaotas maaomanike toetuse, võimule tuli kantsler Franz von Papen, kes hädamääruse abil võttis üle Preisimaa omavalitsuse ja tuli vastu Hitleri nõudmistele tühistada SA tegevuskeeld ja saata Riigipäev laiali. · 31.07.1932 valiti uus Riigipäev. Vägivallalaine. Parlament saadeti kohe laiali. 6.11.1932 taas uued, mis jõudude vahekorda oluliselt ei muutnud. Märtsis 1932 valiti Hindenburg presidendiks. · 30.01.1933 määras Hindenburg Hitleri Saksa kantsleriks. Hitleri võimupositsioonide kinnistumine
marginaalne. Polity võimu hajutamine: tähendab poliitilist organisatsiooni või gruppi sellest, kasutatakse kirjeldamaks vabalt organiseeritud ühiskonda nagu kommuun või hõim, kuid võiba olla ka poliitiline grupp, nt valitsus, korporatsioon. Võimu hajutatakse erinevate institutsionide ja nn polityte vahel. 15. Kirjeldage Bismarki loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. Sellele pani aluse Saksamaa kantsler O. von Bismarcki 1880. a-te sotsiaalkindlustusvorm. Paljud Bismarcki poliitika põhijooned on tänaseni säilinud. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid,
ja õigusriigile kohaselt täita. Advokatuuri uued arengusuunad kajastavad kõiki nimetatud põhimõtteid ja tahke organisatsiooni edasiseks arenguks. Sätestatud eesmärkide saavutamine eeldab muudatuste tegemist nii advokatuuriseaduses kui ka advokatuuri sisemistes õigusaktides, eeskätt kodukorras. Konkreetsetest muudatustest on põhjust rääkida eeldatavalt juba järgmisel kevadel. Autorist: Kristel Voltenberg on Eesti Advokatuuri kantsler. 39 Vt lähemalt samas, p 8 „Advokaadibüroo pidaja roll advokaadi tegevuse järelevalves ja koolituses“. JURIDICA VII/2011 495
Poola kuningas 7 aastat hiljem. Krooni kindlustamiseks jagas viimane ülikutele privileege. Ka Kazimieras säilitas suurvürstiriigi terviklikkuse ja sõltumatuse Poolast. 1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati, varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks.
Üksikaktide liigid otsused, käskkirjad, korraldused, ettepanekud. Otsused - Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
kutsekoolide toimimist jne. · Peaminister on kõige tähtsam valitsuse liige tema esindab valitsust ja juhib selle tegevust. · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus. · Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister o Veel paar aastat tagasi oli Margus Hanson Ministeerium · Minister ministeeriumi poliitiline juht · Kantsler ministeeriumi tegevjuht o Juhib tegelikult ministeeriumi tööd o Ei vahetu valitsuse vahetused o Ministeeriumi bürood Rahvastikuministri tegevusvaldkonnad: · lõimumine · pereelu · rahvuskaaslaste · kodakondsus · 16 Vabariigi valitsuse ülesanded · Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
komisjoni nõunik ja konsultant Riigikogu antud koosseisu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui Riigikogu esimehe või aseesimehe volituste lõpuni või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni tegevuse lõppemiseni; 4) Vabariigi Presidendi nõunik Vabariigi Presidendi volituste ajaks; 5) abiminister ja peaministri või ministri nõunik ja abi vastavalt Vabariigi Valitsuse või ministri volituste ajaks; 51) ministeeriumi kantsler viieks aastaks; 6) koosseisuväline ametnik ülesande täitmise ajaks; 7) riiklik lepitaja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ettenähtud tähtajaks; 8) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 2 ettenähtud tähtajaks; 9) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht viieks aastaks. 6. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest
Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: 1. Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. 2. Riigikogu, 3. KOV volikogu, 4. Eesti Panga nõukogu ja 5. kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: 1. minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, 2. riigisekretär, 3. ministeeriumi kantsler, 4. ameti ja inspektsiooni peadirektor, 5. vallavanem, linnapea, 6. Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: 1. Vabariigi Valitsus, 2. peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor.
paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. 2) Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti
Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. 4 Haridus ja kultuur Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta
lähenemisel1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Otto von Bismarck Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja sellepärast kutsus ta 1862. aastal Preisi valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Saksamaa ühendamises hakkaski juhtivat rolli mängima Preisimaa ja Preisi kantsler Bismarck, kes oli kantsleriks nimetatud 1862. aastal pärast Wilhelm I surma. Ta otsustas Saksamaa "raua ja verega" ühendada. Bismarck oli tõesti kindlakäeline poliitik, kes oma tahtmise saamiseks vahendeid ei valinud. Kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus oli vormiliselt esimene mees kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht. von Roon,- Von Roon oli sõjaväeminister ja figureeris ka koos Bismarckiga poliitikas
pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler · Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes moraali, kasvatus(vaime ja füüsiline) ning haridust. LORENZO VALLA 1407-1457 · Ajalooallikate kriitika rajajaks, sündinud 1407. aastal Roomas, pärines mõjukast perekonnast. · Koostas traktaadi ,,Constantinuse kingituse" kohta, kus tõestas, et see on võltsürik (Rooma keiser Constantinus kinkis paavstile Lääne-Rooma riigivõimu 4
Hamlet õppis Witenbergis, oli kaval, kaalutlev ja kahtlev. Tagasihoidlik. Oli põhimõtetega. 17.saj. Inglise haritlane. Mitmekülgne. I vaatuses saab teada oma isa surmast. Kohe ei uskunud vaimu. V vaatuses tapab Claudiuse. I vaatuse IV stseeni lõpp - Marcellius(Horatiole): "Miski on küll mäda Taani riigis." Hamlet ei ole kohe valmis Taani kuningaks saamiseks. Ta ei taha kohe hakata tegelema Taani probleemidega, tahab edasi õppida. Helsingör'i õukond . Polonius - Kantsler. Ustav oma juhile. Usaldav, ei kõhkle, võtab tööd vastu. Arvas, et on õige kõiges, saatis nuhi oma pojale järgi, otsustas kõik oma tütre elus. Polonius suri. Ophelia - Ophelia kaotas suhte Hamletiga kuna ta isa käskis seda. Ophelia tappis end mõõgaga. Poloniuse tütar. Claudius ei lubanud Hamletil minna Witenbergi, sest siis on tal lihtsam tal silma peal hoida - Hamlet teeskleb hullu. Polonius tahab teada, kas on, ja arvab, et Hamlet on armastusest hull. Gertrud - Hamleti ema
Põhjamaad 18 sajandil. Rootsi ,,Vabaduste aeg" 1719 1771 Pärast põhjasõda oli Rootsi jäänud ilma suurriigi staatusest; Riigi majandus oli kehvas olukorras; Elanike arv oli kahanenud; Segadused troonipärimise ümber; 1719. võeti vastu uus põhiseadus: Kuningavõimu piirati; Tegelik võim kuulus Riiginõukogule ja Riksdagile ehk rahvaesindus/parlament; Frederik I (17201751) Tegelikult sai riigi valitsejaks kantsler Arvid Horn; Arvid Horn; Horni valitsemist iseloomustas: Ettevaatlik välispoliitika; Kaotati maksud riigivõla leevendamiseks; Talupoegade olukorra parandamine; Merkantilistlik majanduspoliitika; Rootsi esimesed erakonnad: Mütsidpooldasid Horni passiivset välispoliitikat; KübaradPooldasid agressiivset välipoliitikat, venevastased; 1738 loobus Horn ametist;
organisatioon, mis palkas ise õpetajad doktorid, varsti oli üliõpilasorganisatsioone 4, jagunesid üks koosnes Itaalia elanikest, teine välismaalastest, kumbki valis endale juhi rektori, nende palgatud doktoritel puudus algul organisatioon, kuid vajadus reguleerida üliõpilaste eksamineerimist, magistritööde kaitsmist, moodustasid kolleegiumi. Pariisi ülikool 12.saj. Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler, koolil oli üleeuroopaline tähtsus usuteaduse keskusena Oxfordi ülikool 12.saj. matemaatika ja loodusteadused Cambridge`i ülikool 1209.a. Dekaan õppejõudude juht Teaduskond ülikool jagunes teaduskondadeks, neid oli 4 (Pariisi ülikooli järgi), õpinguid alustati kunstide teaduskonnast (hiljem filosoofiateaduskond), siis võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B
kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia
1918 asutati Saksa Austria ning nad kuulutasid end vabariigiks. PS aastal 1920. Antandivõimud keelasid neil Saksamaaga ühineda ning neile ei sobinud riigi nimi ning 1919 muudeti see Austria vabariigiks. Peale sõda hakati raha devalveerima, saadi laen 1922, et pankrotti mitte sattuda ja majandust stabiliseerida, läks iseseisvast riigist riigini, mis on Rahvaste Liidu kontrolli all. 1925-29 oli majandustõus ning siis ülemailmne majanduskriis. Esimene vabariik püsis kuni 1933 ning kantsler Dollfuss liikus autokraatliku režiimi poole. Oli kodusõda, sotsdem olid keelatud ning 34 aastal tehti uus PS. Dollfuss mõrvati natside riigipöörde käigus. Uuel presidendil oli raske hoida Austriat iseseisvana, natsid võtsid valitsuse üle 1938, ühendati Saksamaaga. 45 aastal langes Kolmas Reich, iseseisvusdeklaratsioon oli 1945 ning võeti üle 29nda aasta põhiseadus. Austria oli UK, Prmaa, NSVLi ja USA mõjutsoonideks jagatud,
Fasistlik Partei) Töölisparteisse (NSDAP), sellele järgnenud verise mida juhtis Adolf Hitler kodusõjaga (punane ja - 1933 Hitlerist sai valge terror) kantsler (valitsuse pea), kehtestati üheparteisüsteem - Mussolini lubas Itaalia - Juhiks oli Hitler, kellest - Esialgne juht: Lenin JUHIKULTUS muuta sama võimsaks, kui sai diktaator ehk füürer - Pärast Lenini surma: oli olnud Rooma - Kujutati kunstis maalidel Stalin
kui on selgunud uus parlamendi poliitiline koosseis. Valitsuse moodustamine Eestis- President peab 14 päeva peale valitsuse tagasiastumist esitama riigikogule uue peaministri kandidaadi nime. Pärast seda, kui peaminister on parlamendi poolt tööle hääletatud, on peaministril õigus kasutada seitset päeva uue valitsuse moodustamiseks. Tavaliselt on Eesti Vabariigis minister poliitiline isik. Ministeeriumi sisulise tööga tegeleb kantsler. Valitsuse eluiga sõltub suuresti valitsuskoalitsiooni tegevusest parlamendis, ministrikohtade jaotusest erakondade vahel, aga ka ministritest kui inimestest. 3. Islam Islam tähendab andusmust jumalale. Ta on kompromissitu, monoteistlik õpetus, mis rõhutab allahi kui ainujumala kõikvõimsust. Islami püharaamat on koraan, ususeisukohast on veel olulised Sunna, šariaat, mis toetub Araabia tavaõigusele, koraanile ja sunnale. Islamiusk toetub nn. viiele sambale: 1
vastuolus) üleüldise loodusõigusega (loomuõigusega). Kehtivad ka üksikud õigusnormid seetõttu,et nad ongi kooskõlas üleüldise loomuõiguse normidega,mis juhivad esimesi. Punkt 2. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust (inimesepoolt loodud õigust). Kehtiv õigus on riigiametnike (-organite) poolt kinnitatud riigi tahe, mis andis õigusnormidele nende pädevuse. Saksa kantsler Bismarck on ütelnud:"Üks minu sõna ja terved raamatukogutäied seadusi muutuvad makulatuuriks!". Selle põhimõtte parafraas J.H. Kirchmannilt kõlab nii: "Vaid kolm sõna seaduseandjalt ja terved raamatukogutäied muutuvad makulatuuriks" 25 Punkt 3 Realistide teooriad Põhiidee: õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid rakendatakse. Kehtima hakkamise
talupoegi. Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga. 1611 Kalmari sõda Taaniga. Rootsis ei olnud pärisorjust. Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu). Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust pärast Gustav II Adolfi langemist. Karl XI ajal tugevnes järsult kuningavõim. Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel. 1680ndatel kehtestas Karl XI Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. Riiginõukogu tähtsus vähenes.
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
Keskendub juhtimisele kui tegevusele. See tähtsustab tulemust. o Ning avalik valitsemine puudutab protsessi ja elluviimist. keskendub kontekstile ehk mida juhtida. see tähtsustab aga sidusrühmade tundmust protsessi ajal. Näide: o Avalik haldus- Haridus- ja Teadusministeerium- On riigiasutus, eristub selgelt erasektorist. Sinna kuuluvad minister, tema nõunik, kantsler, asekantslerid, kelle all on erinevad osakonnad. Tema igapäeva toimingud on avaliku poliitika protsessi osa: 1 -kavandavad haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
