hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu(Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad((1 esindaja,Eesti kodanik)). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist
President valitakse salajasel hääletamisel. Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt või vastu. Igal parlamendiliikmel on üks hääl. Võiduks vajab presidendikandidaat vähemalt 68 poolthäält, niisiis Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust. Kui üks valimisvoor sellist tulemust ei anna, tuleb korraldada uus. Riigikogus võib korraldada kuni kolm hääletusvooru, kusjuures kolmandas voorus võistlevad vaid kaks eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält. Siis kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuulub Riigikogu liikmetele lisaks vähemalt üks esindaja igast valla/linna volikogust. Valimiskogus on umbes 350 valijameest. Neil tuleb teha valik kahe Riigikogu kolmandas voorus hääletusvoorus osalenud kandidaadi vahel, kellele valimiskogu võib lisada omalt poolt ka uusi presidendikandidaate.
panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). · seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. · täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. · ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K
Partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale, lubatud on teisitimõtlemine. Diktatuuriline partei - rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, liikmemaksud ja põhikiri. Parteisid võib jagada ka tegevushaarade järgi: Massiparteid - 20.saj keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Eesmärgiks oli uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal parteid liikmed valivad antud kandidaati. Laiahaardeparteid - teke 1970. aasta. Kutsuti inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad enda poole hääletajaid meelitada. See tähendab, et rahvale tuleb anda lubadusi ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Survegrupid - inimeste ühendused, ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile
hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus. Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne
See oli abinõu, mis tollal oli ebapopulaarne, praegu aga endastmõistetav. 1908. a. presidendivalimistel tuli võitjaks Vabariikliku Partei kandidaat William Howard Taft, kes oli füüsiliselt kõige suurem USA president ( kaalus üle 120 kg ). Karjääri oli ta teinud trustide advokaadina ja poliitilistelt vaadetelt oli äärmiselt konservatiivne. Tema poliitika viis Vabariikliku Partei lõhenemisele. 1912. a. presidendivalimistel seati üles 2 vabariiklaste kandidaati, üks neist T. Roosevelt. Võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson. President Wroodrow Wilson.
3. Hääletus. Avalik, lahtine (näeb tabloo pealt kes on poolt ja kes vastu) 4. 7 päeva jooksul peab ta esitama Presidendile Valitsuse kinnitamiseks 5. President peab 3 päeva jooksul kinnitama need ministrid ametisse. 6. Ametivanne Riigikogu ees. Negatiivne stsenaarium: 1. Kui peaministri kandidaat ei saa volitusi või ei suuda Valitsust moodustada, siis on Presidendil õigus esitada 7 päeva jooksul uus kandidaat. 2. Kui President ei esita uut kandidaati või see ei saa volitusi või ei suuda Valitsust moodustada, siis läheb peaministri valimine Riigikogu kätte. 3. Kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul peaministrit valida, siis kuulutab President välja uued Riigikogu valimised. Riigikogu ülesanded: 1. Seaduste ja otsuste vastuvõtmine 2. Riigi eelarve kinnitamine (1. märtsiks) 3. Peaministri kandidaadile volituste andmine. 4. Laenude võtmine 5
oli teadlik tahtlikest pettustest oma eriala siseselt. Teises, Mahoney ja Kimperi poolne, uuringus, mis viidi läbi nelja eriala (füüsika, bioloogia, psühholoogia ja sotsioloogia) esindajate põhjal, selgus, et 42% osalejatest teadis vähemalt ühte andmete väljamõtlemise juhtumit oma erialal ja ligi 50% vähemalt üht andmete peitmise juhtumit. Samas ei saa nende kahe uuringu tulemusi metoodika tõttu üldistada. 1993. aastal viis Acadia Instituut läbi uuringu, milles osales 2000 doktori kandidaati ja 2000 erinevate instituutide (keemia, mikrobioloogia, sotsioloogia jne) liiget. Anonüümsetest küsimustikest tagastati umbes 2600. Uurimuse käigus paluti hinnata oma kokkupuudet 15 erineva teaduseetiliselt küsitava tegevusega (ei uuritud täpset kokkupuudete arvu, vaid arvate kogemuste hulka). Uuringu tulemused näitasid, et ebaausus ja pettused on levinumad kui arvata osatakse 43% tudengitest ja 50% ülikooli teadlastest tunnistasid, et nad teavad
põhimõttel. Nt kui kohal on 65 saadikut siis otsuse teadmiseks piisab kui poolt hääletab 33 saadikut. Tähtsamate otsuste tegemistel on vaja riigikogu kogu koosseisu. St 101 liikmest peab poolt olema 51. Kui kohal on nt 65 saadikut, peab poolt olema 51. Pärast valimisi kutsub esimest korda riigikogu kokku vabariigi presidendi. Parlamenti saab laiali saata Eestis: 1. kui toimub korraline laiali saatmine. St rahvas on valinud uue parlamendi. 2. kui 3 järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada. 3. kui riigieelarve jääb vastu võtmata. 4. kui rahva hääletusel pandud seaduse eelnõu ei saa heakskiitu. Parlamendi istungid on avalikud. SEADUSE MENETLEMINA JA ALGATAMINE. 1. Seaduse eelnõu algatamise v muutmise õigus on : *vabariigi valitsusel. *riigikogu liikmetel. *riigikogu fraktsioonil. *riigikogu komisjonil
- seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn
arvuga mandaadid jaotatakse täisarvudena ning ülejäänud suurimate osakaalude vahel); suurim ringkond on Harju- ja Raplamaa (viimastel valimistel 14 mandaati), Lääne-Virumaa on väikseim (5 mandaati). Kas mandaatide erinevusega valimisringkonades saab valija hääl olla võrdne üle terve riigi? - Erakond võib esitada kandidaate vastavalt ringkonna mandaatidele +2 (ehk nt Harju- ja Raplamaal 14+2); täisnimekiri 125 kandidaati (täisnimekirju oli ainult 4, kuna erakonnad peavad kandidaadi pealt maksma kautsjoni, mille saab tagasi ainult siis, kui kandidaat saab piisavalt hääli; kautsjon 2 x alampalk). Sellega piisatakse majanduslikult uusi tulijaid! - Hääletamine (sätestatud RVS alates §39), hääletamisviise on 8: - Eelhääletamine enne valimispäeva valimine (avatud mõned valimisjaoskonnad)
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv..................................................................................................................5 1.4 Esimeses maailmasõjas............................................................................
a. 1, 2, 3, 4, 5, .... , n b. 1, 3, 5, 7, 9, .... , n c. 2, 4, 6, ...., n d. 1, 1½, 2, 2½, 3, 3 ½, .... , n½ e. 1, 4, 7, 10, 13, .... , n 8. Mille poolest erineb Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d'H a. Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad b. Eestis puuduvad jagajatest täisarvudel astendajad c. Eestis on valimisringkonnad, mida d'Hondti meetod ei luba d. Eestis valitakse nimekirja, d'Hondti meetodi järgi tuleb valida kandidaati e. Eestis võivad äriühingud erakondade valimiskampaaniat rahastada 9. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Pensionärid valivad reeglina Keskerakonda"? a. sotsioloogilisest teooriast b. sotsialiseerumisteooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast 10. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Tudengid hääletasid selle erakonna poolt, mis pakk a. sotsioloogilisest teooriast b. poliitökonoomia teooriast c
juute jne. Järeltulevatelt põlvedelt päris liignime Suur. Küll aga Leedu kuulsate valitsejate nimekiri temaga ka lõppes, sest tema järglased ei suutnud enam sellisel tasemel valitseda. Vytautase surma järel jälle pikem võimuvõitlus. Polnud otsest järglast, sest enamus Gediminidest elas Vene aladel ja olid õigeusklikud. Peale Jogaila surma 1434 a. Oli Gediminide dünastial vaid 2 reaalset troonipärija kandidaati Vytautuse vend Sigismund ning Jogaila vend. Tülitsesid ja kodusõja lõpuks õnnestus peale jääda sigismund. 1434 a Sigismundi privileeg, mis andis Leedu õigeusklikele aadlikele, mis andis samasugused õigused nagu katoliiklikule aadlikule. Pärast võimu stabiliseerimist püüdis Sigismund loobuda vasalli suhetest Poola suhtes. Kuid 1440 a tapeti Sigismund Leedu suuraadlike poolt, kes soovisid tihedamaid sidemeid Poolaga. Juunis 1440 kuulutati Krakowist Leetu saadetud
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. §80
î isiklikud kontaktid î suurem kogemus sihtriigi turunduses ja kohaliku majandus-keskkonna tundmine î suurem kontroll turunduse ja tootmise üle î parem tagasiside klientidelt. Nõrkused: î sageli suur investeerimisvajadus î tihti suur risk î õige partneri valik. Põhietapid ühisfirma loomisel: î valmistada ette ühisettevõtte profiili kavand, mille alusel otsida partneri kandidaati î kandidaatide otsimine ja analüüsimine î läbirääkimiste pidamine ühisettevõtte loomiseks. Tegurid, mida tuleb arvestada ühisfirma loomisel: î ühisettevõtte eesmärk: välispartneri eesmärgid ja strateegiad, kohaliku partneri eesmärgid ja strateegiad, eesmärkide kokkulangevus î nõudmised kummalegi partnerile: kohaliku keskkonna tundmine, isiklikud sidemed kohalike tootjatega, tarbijatega.
demokraatiad. See on unikaalne, sest vaatleb valitsevate institutsioonide demokraatlike ja autokraatlike asutuste samaaegseid omadusi, mitte diskreetseid ja üksteist välistavad valitsemisvorme. Polity IV klassifikatsioon – Riigi institutsionaalsete funktsioonide eksisteerimine või mitteeksisteerimine. Konkurentsivõimelist juhtide valimist mõõdetakse valimiste käigus, kus on vähemalt kaks või rohkem parteid või kandidaati. Valinuks saamise vabadust mõõdetakse selle läbi, milline on kõikide kodanike võimalus saada valituks läbi reguleeritud protsessi, kuhu ei kuulu ameti pärimine, vägivaldne võimuhaare või militariseeritud võimuhaaramine. Autokraatiatena nähakse režiime, mis piiravad või summutavad konkurentsivõimelist poliitilist osalust, kus valituks osutub keegi poliitilisest eliidist ja kui ollakse valitud, siis pole palju ametlikke võimu piiranguid. 3
mille abil leiab tänapäeval aset suur hulk arvutil põhineva kommunikatsiooni liike, sealhulgas andmebaaside kasutamine, veebilehed ja koduleheküljed, jututoad, e-post jne. Internet võtab tasapisi üle paljusid traditsioonilise massimeedia funktsioone nt reklaam, uudised. Juurdepääsu sellele piiravad veel kasutaja- poolsete kulutuste, keele, kultuuri ja arvutioskuse barjäärid. Internetti tuleb tunnistada kui tõsist kandidaati täieõigusliku omaette meediumi nimetuse kandjaks. Selleks annab alust iseloomulik tehnoloogia, tarbimisviis, sisu ja teenuste ulatus ning eriline imago. Interneti meediumiks nimetamist on tagasi hoidnud fakt, et seda ei oma, korralda, ega kontrolli ükski üksus, vaid Internet on lihtsalt rahvusvaheliselt ühendatud arvutite võrk, mis tegutseb vastava protokolli alusel. Mitmed organisatsioonid, eriti teenusepakkujad ja telekommunikatsiooni ettevõtted annavad panuse Interneti toimimisse
Palju oli noori, kes tahtsid Haapsalus oma karjääri alustada, ning kandideerijate seas oli lausa 22 meesterahvast. Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti palju: juhiabi kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...). Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo: sinine volditud paberlind. Schmidti sõnul esindab sinine lind endist ja tulevast, samuti on see järg traditsioonile ja väljendab loovust. Nimelt kasutati kajakamotiivi palju Haapsalu Gümnaasiumi sümboolikas
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu · Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik · Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel · Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor · Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus
3. I hääletusvoor. 4. Uus kandidaatide ülesseadmine. 5. II hääletusvoor §79 lg4 l 4. 6. III hääletusvoor samal päeval §79 lg4 l 6. 7. Valimiskogu §79 lg4 l 7. V valimiskogu §79 lg5 Riigikogu liikmed (101) + KOV volikogu esindajad. VPVS §22 lg2 esindajad valitakse valla või linna inimeste arvust: kuni 10000-1 (üks esindaja); 10001-50000-2; 50001-100000-4; üle 100000-10. VI Valimismenetlus valimiskogus 1. Riigikogu esitab 2 enim hääli saanud kandidaati §79 lg6 l 1 2. Uus ülesseadmine §79 lg6 l 2 3. I hääletusvoor §79 lg7 l 1: hääletamisest osavõtnute enamus, kui enamust ei saa, siis: 4. II hääletusvoor §79 lg7 l 2 (osavõtja: sedeli välja võtnud vs sedeli valimiskasti lasknud). Kui mõlemad saavad, võrdselt hääli, siis VPVS §26 lg3, läheb kõik erakorralisena uuele ringile. Kui õigeaegselt ei jõuta, kas jääb vana president ametisse?? §82 lg2 p4 alusel
presidendikandidaadi ülesandmise õigus on 21 RK liikmel e. 21 toetushäält. Esimeses kolmes voorus toimub valimine RK-s 1. Voor: Kandidaatide arv ei ole piiratud. Isik, kes on saanud vähemalt 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa, siis toimub järgmisel päeval uus voor. Uus kandidaatide ülesseadmine. 2. Voor: 2/3 häältest on vaja valimiseks. Kui ei valita, siis toimub samal päeval 3. voor 3. Voor: 2/3 häältest /ainult kaks kandidaati Edasi läheb valimine valimiskogusse Valimiskogu 101 RK liiget + kõigi omavalitsuse esindajad. PEAMINISTRI KANDIDAAT Kui presidendi kandidaat läbi kukub on presidendil 7 päeva aega valida uus kandidaat. Kui teine kandidaat ka läbi kukub, siis kolmanda kandidaadi esitab riigikogu ise. Kui see ka ebaõnnestub siis president peab saatma kolme päeva jooksul laiali selle riigikogu ja tulevad erakorralised valimised. Taas iseseisvunud Eestis sellist nalja pole olnud. Valitsuse liige ei
kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused. Kohtuametisse määramisel nõuti kandidaatidelt kõrgemat juriidilist haridust ja teatud teenimisaega vastavates ametites. Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada a...
kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused. Kohtuametisse määramisel nõuti kandidaatidelt kõrgemat juriidilist haridust ja teatud teenimisaega vastavates ametites. Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest
ja mõõta. (Allikvee et al 2002: 12) Uue töötaja otsimisel tuleb kõigepealt läbi mõelda, mida töötajalt oodatakse, seda nii pikas kui lühikeses perspektiivis. Tuleb aru saada missuguste omadustega inimest on vaja. (Allikvee et al 2002: 14-15) Töötasu määr peab vastama töö keerukusele ja vastutusele ning see peab arvestama sarnase töö eest makstavat tasu teistes ettevõtetes. Isegi kui hea tuttav või mõjukas inimene soovitab mingit konkreetset kandidaati, tuleks siiski säilitada ka nende suhtes objektiivsus, sest uus töökoht ei ole identne eelmise töökohaga, milles ta võis hea olla. Kõiki kanditaate tuleks hinnata võrdsetel alustel ja läbipaistvate ning objektiivsete kriteeriumitega. (Allikvee et al 2002: 18-20) See, kuidas koheldakse oma konkurente, mõjutab ka enda äri. Nimelt konkurendid võivad mõjutada seda, kuidas kliendid ja meedia tajuvad firma eetikat ja sõbralikkust. Kui kliendid
olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal. Lissaboni strateegiat asendab tänapäeval Euroopa Liidu uus strateegia ,,Euroopa 2020. aastal". Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. Kõnealune 21. sajandi Euroopa sotsiaalse turumajanduse visioon põhineb Euroopa Komisjoni
Tööhõivebürood: töötukassa. Plussid: odav. Miinused: ei saa garantiid, et töötaja hea. Kompetentsid pole tavaliselt kõige tugevamad. Finantsjuhti nt sealt ei leia, valik piiratud. Võime otsida ka ise. Odav, aga kas me oskame otsida? Kui kindlat inimest selleks pole, langeb ülesanne ebapädevale inimesele. Põhitöö kõrvalt seda tehes võivad unarusse jääda peamised kohustused. Otseotsing (headhunting): kasutatakse, kui tegemist on tippspetsi ametikohaga. Plussid: teame kandidaati, kellele pakkumise teeme. Kandidaatide hulk piirdub meie teadmisega. Tean, et see inimene sobib, aga miks ta peaks minu juurde tulema? Riskid: peab ta teise käest üle ostma, see maksab. Ta tahab midagi: nt dikteerib puhkuse aega, tahab merevaatega kabinetti. Probleem: ta hakkab saama hüvesid, mis on teiste töötajate arust ebaaus. Kui ta oli ostetav, siis ta võib ju ka meie juurest varsti lahkuda. Selle meetodi puhul peab välja selgitama mis see on, miks inimene peaks tahtma meie
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Valimiskogu koosseis: VPVS § 22 lg 2, 41 – kuni KOV 10 000 elanikul 1 esindaja 10 0001 - 50 000 2 esindajat 50 001- 100 000 elanikku 4 esindajat rohkem kui 100 001 esindajat siis 10 2016. aastal oli valimiskogus 335 liiget (101 RK ja 234 KOV-idest) VI Valimismenetlus valimiskogus 1) Saavad edasi 2 kandidaati Riigikogust (PS § 79 lg 6) 2) Täiendav kandidaatide ülesseadmine (PS § 79 lg 6) 3) I hääletusvoor (PS § 79 lg 7 lause 1) - mida tähendab „hääletamisest osavõtnud valimiskogu liige“ (1) valimisnimekirja kandmine ei tähenda osavõtmist (2) hääletussedeli väljavõtmine ei ole samuti hääletamisest osavõtmine, sest hääletamisest osavõtmiseks loetakse olukorda, kus valimissedelit on kasutatud
ka intervjuu käigus saadud vastused. Kõne alguses tuleks küsida, kas kandidaadil on vestlemiseks sobiv hetk. Sissejuhatuseks sobib esitada täpsustavaid küsimusi CV kohta see vabastab vastaja pingest. Intervjueerija ei tohi teemast kõrvale kalduda, tähelepanu keskpunktis tuleb hoida kandidaadi sobivus töö täitjana. Küsimused on avatud, eeldavad lühemaid vastuseid ning esitatakse lihtsas sõnastuses. Intervjuu lõpus tänatakse kandidaati ja teatatakse edasise tegevuse ajakava, sh aeg, mil kandidaat saab teada otsuse tema edasikandideerimise või valikust väljajäämise kohta. Intervjuu on personalivaliku keskne meetod. Intervjuuks nimetatakse suhteliselt vabas vormis vestlust, et selgitada kandidaadi sobivus pakutavale töökohale. Üldjuhul ei planeerita intervjuud pikemaks kui 4560 minutit (see on pingeline töö mõlemale poolele).
Hääletussedel on kindlal, valimissüsteemist sõltuval viisil vormistatud valimisdokument (formular) valija eelistuste märkimiseks ning hääletustulemuste tuvastamiseks. Kategooriline hääletamine - valija saab hääletada vaid ühe kandidaadi või nimekirja poolt mitme hulgast või ühe ettepaneku poolt mitme hulgast. 51 Järjestav hääletamine - valija võib kandidaate (või parteisid) või ettepanekuid sedelil järjestada.Nt - kolm kandidaati - A, B ja C. Valija saab sedelil näidata, et tema esimene, põhivalik on B, aga arvestab, et kui B ei osutu valituks, eelistab ta järgmiseks C-d, mitte A-d, kelle ta järjestab kolmandaks. Nende vahepealne - nn heakskiitev hääletamine st kiidetakse heaks (ollakse poolt) kolme esimese kandidaadi või ettepaneku osas 5-st, kuid mitte mingil juhul kahe viimase osas.------------ P. 6. MUUD MÕISTED Ringkonna suurus - näitab mandaatide arvu antud valimisringkonnas (NB! Mitte pindala!)
valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonna-valimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja on 51% kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on kolm või enam kandidaati, võib juhtuda nii, et absoluutset häälteenamust ei saa nendest ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad
märtsist 2004. Presidendil, kui riigi juhil on enamasti esindusroll. Läti valimissüsteem on meie omaga üsna sarnane. Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5- protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of...2006) Läti poliitikamaailm on siiani olnud ebastabiilne. Viimastel valimistel püüdsid hääli 19 parteid ja valimisliitu, ühtekokku 1024 kandidaati. Seimi jõudis ettearvatult kuus jõudu, mille jaotus on toodu uurimustöö Lisas 1. (Arjakas 2006) Läti poliitiline süsteem on killustunud mitmete parteide vahel. Ei ole joonistunud välja selget kolme-nelja parteilist parem-vasaktelge. Selle asemel läheb juba üksnes koalitsiooni moodustamiseks tarvis viite parteid, (Coalition Agreement 2006) parlament koosneb kokku seitsmest fraktsioonist ja ühest parteitust liikmest (Parliamentary Groups 2006).
kandidaadi poolt antud häälte hulk ja allkirjastama teatise ja deklaratsiooni kandidaatide poolt saadud häälte arvust, aga seejärel kuulutama valituks selle kandidaadi, kelle poolt on antud enim hääli; valimisi korraldav ametiisik peab käituma valimiste läbiviimise läbiviimisel nõnda, nagu on sätestatud käesoleva akti §186 punkti “w” määrustega, ja avaldama valimiste tulemuste kohta teatise väljaannetes “Kahiti” ja “Teataja”. 2)Kui kaks ja enam kandidaati said ühesuguse arvu hääli, siis valimisi korraldav ametiisik annab otsustava hääle. 191.Volitused korra hoidmiseks. – 1)Valimisi korraldav ametiisik või tema asetäitja võivad oma äranägemise järgi määrata korra hoidmiseks piisava hulga ametiisikuid, aga ka anda välja täitmiseks üldkohustusliku iseloomuga eeskirju, mis tagaksid tegeliku, korrapärase ja takistusteta hääletamise läbiviimise. 2)Kõik politseinikud peavad abi osutama valimisi korraldavale ametiisikule ja
Ta peab läbirääkimisi erakondadega ning võib arvestada avalikkuse seisukohaga. Parteiliselt 18 Valitsemine ja avalik haldus kirju parlamendiga Itaaliale, Hispaaniale ja Portugalile on selline viis väga iseloomulik. Analoogiline olukord on olnud ka Eesti valitsuse komplekteerimisel – ei 1999. ega 2003. aastal nimetanud president peaministrikandidaadiks valimistel enim hääli kogunud erakonna (Keskerakonna) kandidaati, vaid lähtus hoopis erakondade koostöösuutlikkusest. Üldiselt on riigipea roll peaministri ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus erinevad ka selles osas. USA-s, Prantsusmaal ja Venemaal tulevad vaid vähesed ministrid (kui üldse) parlamendist,
esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi
Tulevikus võib ilmneda vajadus pakkuda eelkõige Tallinnas liikluspsühholoogilise nõustamise teenust ka teistes keeltes. Perioodil mai- juuli 2010.a. viidi koostöös CV-Online Estonia OÜ-ga läbi uuring, milles selgitati välja potentsiaalselt sobilikud kandidaadid, kes oleksid valmis läbima vajaliku erialase täiendkoolituse ning töötama hiljem liikluspsühholoogina. Uuringu tulemusena selekteeriti 238 psühholoogia hariduse ja erialase kogemusega isikust välja 60 kandidaati, kellele saadeti vastavasisuline infokiri koos küsitlusega. Lähtuvalt Tartu Ülikooli ja CV- Online spetsialistide poolt välja töötatud kriteeriumitest toimus edasine põhjalikum CV- de ja tagasiside analüüs, mille tulemusena kvalifitseerus 21 psühholoogi, kellega toimuvad edasised läbirääkimised erialaseks tööks. Tegemist oli eeluuringuga, mille juures peeti silmas esmast erialaste spetsialistide vajadust liiklusreegleid rikkunud juhtide
Ametisse nimetamise alal: 1) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 2) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 3) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati, ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. Mitme kandidaadi vahel hääletamise teel valiku tegemine pole nimetamine, vaid on valimine. Seetõttu ei saa nõuda, et Riigikogule esitataks ametisse nimetamiseks rohkem kui üks kandidaat Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja (ülemjuhataja), Riigikohtu liikme või Eesti Panga nõukogu liikme kohale.
valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonna-valimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja on 51% kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on kolm või enam kandidaati, võib juhtuda nii, et absoluutset häälteenamust ei saa nendest ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad
Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonna-valimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja on 51% kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on kolm või enam kandidaati, võib juhtuda nii, et absoluutset häälteenamust ei saa nendest ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soome presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui parlamenti. Puuduseks on olukord, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
poolt hääl anti, ka võidab ja satub rahvaesindus kogusse. Kui kandidaat osutuks valituks ka ilma minu hääleta, olen ma oma hääle ju raisanud. Samuti olen ma raisanud kogu selle aja, mis mul kulus erinevate segaste valimisplatvormide ja parteiprogrammide tundmaõppimiseks ja nende vahel vahe tegemiseks. Seda enam, et osata vahet teha, peab mul olema vähemalt kõrgem majanduslik ja tautoloogia alane haridus. Samasugune on olukord siis, kui ma olen küll oma hääle andnud, aga kandidaati ei valitud ikkagi. Jälle läks hääl raisku ja jälle olen ma oma aega raisanud. Järeldus, mis ratsionaalne inimene toodud mõttekäikudest teeb on järgmine: palju kasulikum on "raisata" oma aega autoturu tundmaõppimiseks kui poliitikute vahel vahetegemiseks. Kasu on esimesel juhul käegakatsutav ja palju suurem kui teisel juhul. Seetõttu võimegi nimetada valimas käimist ja hääletamist kui ebaratsionaalset tegevust, mis annab aluse ratsionaalse
KK-sse kandidaadi esitamisel nõue, et isik oleks kõrgema akadeemilise juriidilise harideusega ja sobiks Ülemkohtusse, nõuded tema kõlbelisusele. KK-te liikmete nimetamisel püütakse juhinduda sellest, et meil oleks parlamendis esindatud poliitiliste jõudude usaldus. Nt Saksamaal valitakse KK-te liikmed parlamendi mõlema koja liikemet hulgast valitud nn valijameeste abil. Eestis nimetab Riigikohtu liikmed Riigikogu. (Nimetamisega tegu siis, kui kollegiaalkohtusse 1kandidaat, kui mitu kandidaati, siis valitakse). Prantsusmaa K-i Nõukogu liikmetest valib parlamendi kumbki koda 1/3 ja 1/3 häältega ja nimetab ametisse president. Peale selle kuuluvad eluaegselt K-i Nõukokku kõik Prantsuse erruläinud presidendid. Itaalias analoogiline süsteem kui prantsusmaal, aga lisaks valivad KK-u liikmeid ka Itaalia kõik kõrgemad kohtud. KK-u liikmete volituste tähtajaks sõltuvalt riigist 6-12 aastat. Harilikult ei saa ühte ametiisikut kaheks ametiajaks järjest valida. Eestis: 1992
2) Töölevõtu intervjuu - põhjalik vestlus, mille käigus juhid ja pers.spetsialistid selgit. lõplikult välja kandidaadi sobivuse. Kõige olulisem, aeganõudvam, olemuselt laiahaardeline. Intervjuude tüübid: vaba vestlus, ülekuulamine, ajakirjanduslik, stressi. Üheks liigituse aluseks on intervjuu kavandatuse aste: - struktureeritud intervjuu kasut. küs. on eelnevalt välja töötatud, kuigi nende esitamise jär- jekord ja tehnika on üldjuhul vaba. Võimald. intervjueerida kandidaati vestluse vormis, jär- gides samas eelnevalt väljatööt. põhiküs.; - struktureerimata intervjuu eelnevalt mõeld. välja vaid põhiteemad, mida kindlasti tahe- takse käsitl. Sobib eelkõige tippjuhtide ja spetsialistide valikul. Vaba vestlus võimald. saada küsimustele objektiivsemaid vastuseid ja probl. sügavuti käsitleda. 3) Ankeet ja CV - kandidaadi eluloolist ja professionaalset liikumist fiks. dok. Ankeet eeld. konk-
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest erinevatest parteidest, siis valituks osutub see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudukseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahepartei süsteem. 2) Absoluutne häälteenamuse süsteem. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonna valimistel saavutatud absoluutne häälte enamus vaja on 51% kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on 3 või enam kandidaati võib juhtuda nii, et ükski nendest ei saa absoluutset häälteenamust. Sellisel juhul korraldatakse valimiste teine voor, kuhu lähevad 2 kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev, taoliselt korraldatakse Soome presidenti valimised ja Prantsusmaa nii presidendi kui parlamendi valimised. Puuduseks on olukord, kus kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul
samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus. Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne
tööandjate keskliidud kumbki ühe esindaja. Komisjon langetab otsuse riikliku lepitaja kandidaadi kohta lihthäälteenamusega. (5) Sotsiaalministeerium teavitab konkursi lõpptulemustest konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates konkursi lõpptulemuste selgumisest. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ei õnnestu riikliku lepitaja kandidaati valida, esitab riikliku lepitaja kandidaadi Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. (7) Vabariigi Valitsus nimetab riikliku lepitaja ametisse viieks aastaks. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015] § 12. Töötüli lahendamine kohtus (1) Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta, on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse.
ajaloolastest täisliikmed ja korrespondentidest liikmeid teaduslikult kaalukama. Hans Kruus, Harri Moora, Artus Vassar, Karl Siilvask. Ajaloo Instituut Arheoloogia (Harri Moora) ja Ajaloo sektor (Artus Vassar) ja 16 teadlast. 1951 koliti Tallinna, 1955 kaheks sektoriks oktoobri eelse (Vassar) ja oktoobrijärgse ajaloo (al 1961 H. Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis, 1950-1951 Gustav Naan, 1951-1968 Viktor Maamägi, 1968-1974 Juhan Kahk (parimaid agraarajaloo uurijaid), 1974-1985 Karl Siilivask, 1985-1990 Raimo Pullat, 1990-1992 Rein Helme, 1992-1997 Teet Veispak, 1997-2005 Priit Raudkivi. Alates 2005 läks Ajaloo Instituut Teaduste Akadeemia alt Tallinna Ülikooli alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
