Majandusühendus, mis põhineb EL neljal vabadusel; · Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euroatom) asutamisleping Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Ülemkogu · Koosneb valitsusjuhtidest + EL Komisjoni president + EL Parlamendi president · Käib koos vähemalt 2x aastas · Ülesanded: Poliitiliste programmide algataja Min. Nõuk.s lahenduseta jäänud küsimuste klaarija EL välis ja julgeolekupoliitika arutelu Euroopa Liidu peamised institutsioonid Ministrite Nõukogu · seadusandlik · 27 liiget (vastava valdkonna ministrid) · Välisministrid arutavad välis ja EL SISEpoliitikat · Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant · Hääli vastavalt rahvaarvule 429, kokku 321 · Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus (võimalik ühehäälsuse põhimõte) · Määrus = seadus
17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO 16.02.05 143 riik võttis vastu selle seaduse. USA ei kuulu nende riikide hulka. 12. EV julgeolekupoliitika alused (RT nr.24, 2001, s.134) Eesti sõjalise kaitse strateegia (RT nr.33, 2001, s.442) (RT nr.1, 2003, s.1) (ÜRO konventsioon) rahvusvaheline kuritegevus (julgeolekuriskid) RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID (RT nr.95, 2000, s.613) 05.09. §2 RT nr.73, 2000, s.458 Tsiviilõnnetuste abi planeerimine CEP. CEP on iga riigi oma vastutusalas. Tsiviilõnnetused Eesti ühiskonnas 13. liiklusrisk (30-50 eluaastased) 14. enesetapud (70-aastased) 15
Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded: 3)Õigus pöörduda petitsiooniga europarlamendi poole (EÜL art 194). 4)Euroopa Parlament nimetab 5 aastaks ametisse Euroopa Ombudsmani (EÜL art 195) 5)Euroopa Parlament kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja annab heakskiidu assotsiatsioonilepingute sõlmimiseks 3. riikidega. 6)Ülemkogu eesistuja konsulteerib EPga ühise välis ja julgeolekupoliitika põhiküsimustes. Euroopa Parlament Otsustamine Euroopa Parlamendis Reeglina teeb parlament oma otsused lihthäälteenamusega (EÜL art 198 lg 1), st otsuse vastuvõtmiseks piisab kohalviibinud ning hääletanud saadikute häälteenamusest. EÜL näeb siiski ette ka mõned erandid, näiteks: art 251 lg 2 punkt c ja EL lepingu art 49 lg 1 nõuavad otsuse vastuvõtmiseks absoluutset häälteenamust, st vähemalt 367 poolthääle olemasolu.
Kokkuvõttes saab riik migratsioonist kasu ainult siis, kui suudab soodustada noorte tagasipöördumist Eestisse. Sest tagasi pöördudes on inimeste oskused ja teadmised suurenenud ning nende väärtus tööturul tõuseb. Samuti tuleks riigil hoolitseda eestlaste julgeoleku eest ning kaitsta iseseisvust. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annabki Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ning kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed
Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". 2012. aastal on Euroopa Parlamendil 754 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti
aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957
Haridus Tolliliit Majandus- ja rahaliit Konkurentsipoliitika Statistika Finantskontroll Õigus- ja siseasjad Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid Sotsiaal- ja tööpoliitika Keskkond Isikute vaba liikumine Transport Telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia Muud teemad Institutsioonid Välissuhted Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 5.15 Eesti ja EL ühinemine • 2003, aprill – liitumislepingu allkirjastamine • 2003, september - referendum liitumise küsimustes - 67% poolt • 2004, mai – EL liikmelisuse algus koos 9 teise riigiga • 2007, detsember – Schengeni viisapiirkonnaga liitumine • 2011, jaanuar – ühinemine euroalaga, krooni käibelt kõrvaldamine • 2012- IT agentuuri rajamine Eestisse 6.1 Eesti majanduspoliitika institutsioonid
Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia
Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid. 2008. aasta juunis sai ta demokraatliku partei presidendikandidaadiks. Toonane presidendikampaania oli Ameerikas eriline. Esiteks käivitasid kandidaadid oma kampaaniad ametlikult rekordiliselt vara. Samuti tehti rekordeid ka raha kogumise vallas. Kindlasti on eriline ka see, et Ameerika oli tol ajal sõjas ning seega käis peamine võitlus välis- ja julgeolekupoliitika üle. Paljude inimeste jaoks, nii Ameerikas kui ka mujal välisriikides, tuli üllatusena see, et riiki valiti juhtima mustanahaline. Millega teenis Obama oma usalduse? Mis olid Tema presidendiks valimise eeldused ja põhjused ? 2 Valimiste juures on kõige olulisem lubaduste andmine, luua piisavalt reaalsed tulevikuvaated ja sihid.Eelkõige tähendavad valimislubadused valijate, mitte kandidaatide,
Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
kaubandus-, põllumajanduspoliitika ● 1979. aasta juunis toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised b) asutajariigid; ● Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa c) EL-i laienemine pärast 1991. aastat; ● Maastrichti leping ○ lepiti kokku nn kolme samba poliitikas ■ majanduskoostöö ■ ühine välis- ja julgeolekupoliitika ■ õigus- ja siseküsimustealane poliitika ● 1995 liitusid Austria, Rootsi ja Soome ● 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. ● 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. ● 2013. aastal liitus Horvaatia. d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm). ● 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli
n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping ® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused ® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus ® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid ® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) ® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta EL-i kesksed institutsioonid n Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu n Euroopa Komisjon n President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik n Euroopa Parlament n Euroopa Kohus n Esimese astme kohus n Euroopa vahemees (ombudsman) n Euroopa Keskpank
(vishegradi riigid)Lõuna- Euroopa, Põhja-Euroopa, Balkanid, Ida- Euroopa (Lääne Rooma), Vahe-Euroopa) EL laienemise seos geopoliitikaa (endiste suurriikide ning nende gepoliitiliste huvide kogum). Põhjala; Kuid ei tohi unustafa, et EL on koondunud endised impeeriumid ja suurriikid, kes nüüd pritavad realiseerida oma ajaloolisi GP hucisid ja eesmärke läbu EL- . Selleks tuleb neid vaadelda eraldi ja hiljem EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika (üvjp) kontekstis. Kuid see võib viia rivaalitsemiseni suurriikide vahel. Ameerika majandusteadlane H. F. Armstrong rõhutas, et ei tohi lubada Euroopa ühinemist. EL üvjp üheks eesmärgiks on oma rahvusvahelisel mõju suurenemises ja esmajoones oma partnerriikides (Idapartnerlisriigid, Venenaa, Vahemere partnerlus) EL teostab rahupartnerlust nii endises Jugoslaavias, Afrikas ja osaleb sõjalistes operatsioonides Iraak, Liibü. Ühinenud Kuningriigid, ehl endine Briti
M.Barroso (2004-2009) - Eestist Siim Kallas, asepresident, töövaldkond haldusküsimused IV. Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu - Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon - Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga - Igast liikmesriigist üks minister (27) - Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine - ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine - ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga - Otsused võetakse vastu hääletamise teel, ministril on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule (kokku on hääli 345,sh. Eestil 4 häält) V. Euroopa Kohus - Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim; asub Luxembourgis - Igast liikmesriigist üks kohtunik
o Eestit tavaliselt esindab Sven Sester o Eesti saab eesistujariigiks juulis 2017, moodustatakse kolmik veel kahe riigiga, seab paika pikaajalised eesmärgid ja koostab ühise tegevuskava 18 kuuks o ÜLESANDED: võtab vastu õigusakte Üldise majanduspoliitika koordineerimine EL eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Kokkulepete sõlmimine Euroopa Parlament o Strasbourgis ja Brüsselis o president Martin Schulz o Kokku tulevad parlamendi saadikud (koku 751) o Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant (valib rahvas) o Eestlased (2014): Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Tunne-Väldo Kelam (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit), Yana Toom (Eesti Keskerakond), Andrus Ansip (Eesti Reformierakond),
Euroopa Ühenduse I laienemisega liituvad VASTUS: Suurbritannia, Taani, Iirimaa Euroopa Ühenduse II laienemisega liituvad VASTUS: Kreeka, Hispaania, Portugal Question 10 Euroopa Liidu leping sõlmitakse 7 veebruaril 1992 aastal Maastrichtis. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Loodi Euroopa Liidu kolmesambaline struktuur. Euroopa Liidu kolmesambalise struktuuri moodustasid: VASTUS: Eur.Ühendus, Ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Koostöö õigus ja siseküsimuste valdkonnas Euroopa Ühendus koosneb kolmest alusühendusest: VASTUS: Eur. Söe ja Teraseühendus, Eur. Majandusühendus, Eur. Aatomienergia Ühendus TEST 3: Euroopa Liidu õigussüsteem Question 1 EL määrused: Vali üks vastus. a. On mõnedele riikidel kohustuslikud? Väär b. On liikmesriikide kodanikele kohustuslikud, kui need siseriiklikult kinnitatakse? Väär c. On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud
novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). Maastrichti leping lõi tol ajal eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999
● Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju. ● Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).’ Euroopa Ülemkogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest, Euroopa Komisjoni presidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast Euroopa Liidu Nõukogu: ● Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele. ● Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat ● Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele ● Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel ● Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga.
aastal Maastrichi lepinguga, lõimumine algas aga 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendusega. Majanduslik-poliitiline rahvusvaheline organisatsioon, mis kätkeb 27 liikmesriiki. EU tähtsaimatest institutsioonides on juttu ühiskonna valitsemise failis. Organisatsioon on n.-ö. ,,kolmesambaline": · Ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded. Liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus · Koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas · Justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa integratsioon probleem ilmselt seisneb selles, et EU hävitab rahvusriikide identiteeti. Sellest olulisem on ka riikide poliitilise iseseisvuse säilimine.
Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted. 1. sammas Euroopa ühendused Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg, põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika Riigiülene koostöö - transport - haridus ja kultuur - tarbijakaitse - tervishoid - teadusuuringud ja keskkond - tööhõive - sotsiaalpoliitika - varjupaigapoliitika - piirikontroll - sisserändepoliitika 2. sammas Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Valitsustevaheline koostöö 3. sammas Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades Valitsustevaheline koostöö - õigusalane koostöö kriminaalasjades - politseikoostöö - võitlus rassismi ja ksenofoobiaga - võitlus uimasti- ja relvakaubandusega - võitlus organiseeritud kuritegevusega - võitlus terrorismiga - võitlus inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegudega 34. ELi ,,neli vabadust"
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess………………………………………………………………… ………………6-7 3 Majandus 3.1 Majan dus- ja rahaliit …………………………………………………………………………….7 3.2 Rahan duskoostöö ajalugu………………………………………………………………………8 3.3 ERS- ist sai EMU………………………………………………………………………………………8 3.4 ...
täitmine tegelikkuses. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. Eurotsooniga liitumisel peab riik suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid: · Riigi rahanduse jätkusuutlikkus - valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetukurss - riik peab vähemalt kaks aastat osalema
aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu Ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus.........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus,...
lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel. Välisteenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Välisteenistus on loomisel (alustas tööd 1.12.2010, peaks valmis olema 2013). PIIRATUD PÄDEVUSE PÕHIMÕTE- Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide
heaks. 10. oktoobril 2009 kirjutas lepingule alla Poola president Lech Kaczyński. Viimasena ratifitseeris lepingu Tšehhi Vabariik, mille president Václav Klaus soovis lepingut enne allakirjutamist täiendada lisaklausliga sudeedisakslaste varaliste nõuete osas. 3. novembril kirjutas ta lepingule alla. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad. Euroopa Liidu riigimehed jõudsid leppe osas üksmeelele oktoobris Lissabonis. Leping allkirjastati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt 13. detsembril 2007 Lissabonis. Lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Iirimaal korraldatakse selleks referendum. Leppe on ratifitseerinud järgmised liikmesriigid: Ungari, Sloveenia, Malta, Rumeenia,
5. 1981 Kreeka ühinemine EÜ-ga 6. 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine EÜ-ga 7. 1985/87 Ühtne Euroopa Akt 8. 1990 Saksamaade ühendamine 9. 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) a) Euroopa Liidu kolm sammast - I: Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) senise koostöö süvendamine ja laiendamine - II: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - III: Koostöö õigus- ja siseküsimustes 10. 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga 11. 1994 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused 12. 1998 Liitumisläbirääkimiste algus 13. 1997/99 Amsterdami leping 14. 2001/03 Nice'i (Nizza) leping 15. 2001 2003 Euroopa Tuleviku Konvent 16. 2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp 17
Tugev majandus ja julgeolek. 3. Aktsionäri mudelit jälgides loodi institutsioone nagu Euroopa Stabilisatsiooni fond ja Euroopa Finantsstabiilsuse mehhanism, mille juhtimine väga erineb ELi loogikast. Aktsionäri mudel - juhtida samamoodi nagu eraettevõtet. Peab hoidma majandust, kaitsma krediitore, enamusel on õigus (ELis tavaliselt tahakse konsensust), loodud IMF mudeli järgi. Kasumitteeniva ettevõte loogika. 18. Biscop: EL-i välis- ja julgeolekupoliitika reaalsus ja võimalused On aeg pöörduda diplomaatia juurde tagasi ja jätta programmid. Liikmesriikide vastutustundliku poliitika Ei saa loota printsile (USA), tuleb ise teha. NATO ei ole peamine rahu tagaja, vaid ka EL on see. EL on nagu lumivalguke puhas, süütu, abitu ei sekku erinevatesse poliitiksse, puudub sõjaline võim, pehmeke nt. Mali, Süüria, Jeemen. Jagades üha rohkem õunu õpilastele on see üha rohkem vähem efektiivsem.
Tänaseks päevaks ongi need lähenemisviisid ühte sulanud Euroopas tõdemusega, et rahvus-riiklike ning piirkondlike valitsusvõimudega peavad kaasnema vastavad sõltumatud,demokraatlikud üleeuroopalised institutsioonid. Viimaste pädevuses on valdkonnad, kus ühistegevus on mõjusam üksikute riikide poolt eraldi ette võetud sammudest. Põhilised sellised valdkonnad on ühtne turg, valuutapoliitika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Esimeseks reaalseks tulemiks sellisel arenguteel oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) loomine 1952.aastal Luxembourgis riiklik- monopolistliku organisatsioonina. Märkus: vastav eelprotokoll kirjutati alla juba 1951. aastal. Viimase tekitamisel võeti aluseks 1950.aasta Pariisi kokkulepped. Siit edasi aga arenes Euroopa integratsioon mitmete etappide kaupa erinevais vormides. Olulisim sündmus viimaste hulgas oli
Jagatud vastutus Mis edasi? UN Development Group o Haridus, tervishoid, töö, aus valitsemine Post-2015 Development Agenda High-Level Panel of Eminent Persons o Raport 2013 Paneeli raport Viis peamist pukti o Kedagi ei jäeta maha o Jätkusuutlik areng keskmesse o Muuta majandusi o Rahu ja institutsioond o Globaalne partnerlus XII loeng - julgeolekupoliitika Peamised küsimused (Paul D.Williams (toim), Security Studies: an Introductions, 2008) Mis on julgeolek? Ellujäämine Jõud Vabadus -> riigi julgeolek eeldab vabadust; human security juures saab rääkida vabadusest Mille julgeolek? Millised on julgeolekuprobleemid? Kuidas on julgeolek saavutatav? Erinevad lähenemised Realism Liberalism Konstruktivism Kopenhaageni koolkond
Või peasekretär valida.. NATO (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon) 1949, peakontor Brüsselis Loodi, et: Hoida Ameeriklasi sees, hoida nõukogude liitu eemal, vältida tulevikus saksamaa agressioone 28 liiget (nt USA, Kanada, UK, Prantsusmaa, Saksamaa) Euro Atlandi partnerluses on kõik, kes ei kuulu NATOSSE- koostööd tehakse teatud lepingute raames NATO struktuur Topeltstruktuur: Tsiviil (kaitseplaneeringud, julgeolekupoliitika planeerimine,riikidevahelised läbirääkimised, korraldatakse seminare, infojaotusi, palju on tasandamist. põhiküsimuseks on raha, oluline keeleõpe) Militaar (juhib sõjaväekomitee, toimub militaarplaneerimine, nt õppused, käsuliinide korrastamine) Igast riigist on oma esindaja! NATO struktuur püsib ise NATO töötajatel, ka nemad on erinevatest riikidest. Eesti esindus: Lauri Lepik (tsiviil), Valeri Saar (militaar)
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna o...
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
OSCE eesmärgiks on tagada inimõiguseid, ennetada ja ohjeldada rahvusvahelisi kriise ning aidata kaasa konfliktijärgsele ülesehitustööle. Euroopa Liidu kujunemine: Vastavalt 1992 Maastrichti lepingule muudeti senine peamiselt majandusalast koostööd tegev Euroopa Ühendus 1993.aastaks Euroopa Liiduks. Maastrichti lepinguga sätestati tollal veel 12 liikmelise Euroopa Liidu koostöö aluseks kolm sammast: majanduskoostöö, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö. Leppega seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus ning tugevdati tolliliitu ja ühisturgu. 1995 ühinesid Euroopa Liiduga Austria, Rootsi ja Soome. Liit võttis 1999 esialgu sularahata tehingutes ja alates 2002 paberraha ja müntidena kasutusele ühisraha euro (€), mis USA dollari kõrval on muutunud üheks maailma juhtivaks valuutaks. 2004 toimunud järgmise lainega ühinesid Euroopa Liiduga 10 riiki (Eesti, Läti, Leedu, Poola,
Euroopa ühenduse eesmärgiks on ühisturu ja -raha rajamine. Edendatakse erinevaid majanduspoliitika valdkondi, nagu põllumajandus, kaubandus; samuti võrdõiguslikkust, elukvaliteedi parandamist ning liikmete koostööd ühiste meetmete kaudu. Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgid on sätestatud kitsamalt ning suunatud ühele koostöövaldkonnale. Põhimõtted liikumisvabaduse, võrdõiguslikkuse kohta aga sarnanevad Euroopa Ühendusega. Teise sambasse kuulub ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Eesmärgiks on liidu ühiste väärtuste, põhihuvide ja sõltumatuse ning terviklikkuse kaitsmine; julgeoleku tugevdamine; rahu säilitamine; koostöö edendamine; demokraatia arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Kolmandasse sambasse kuulub liikmete vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ning võidelda organiseeritud või muu kuritegevuse vastu, nagu terrorism, inimkaubandus, lastevastased kuriteod,
maapiirkondadele . Koostöö riikide vahel (infrastruktuur, looduskaitse, vesi jne). Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule : Julgeolekukeskne lähenemine. Kuidas konflikte vältida, neid lahendada? Selget seost KK ja julgeoleku vahel ei ole suudetud tõestada. Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest. Keskkonnapoliitikakeskne lähenemine. Inimeste ellujäämise tagamine. Tarbimine, tootmine, ressursside kasutamine Securitization teema muutmine julgeolekupoliitika osaks; ohud ja haavatavad kohad. Keskkonnajulgeoleku peamised teemad : Sõjaliste konfliktide käigus tekkinud kahju korvamine või selle ennetamine. KK-st põhjustatud konfliktide ennetamine või nende lahendamine. KK kaitsmine tema väärtuse tõttu.
Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga. Koostöö nendes valdkondades on säilitanud oma riikidevahelise tasandi, see tähendab, et liikmesriikide poolset pädevuse ülekandmist liidu institutsioonidele ei ole toimunud. Küll on aga nii mõnigi valdkond üle viidud esimesse sambasse ning selle kaudu on liikmesriigid andnud üle oma otsustusõiguse mõnes konkreetses küsimuses. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine, mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse. Eesmärke viiakse ellu järgmiste meetmetega: määratledes ühise välis- ja julgeolekupoliitika
ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon – seadusandlik Ministrite Nõukogu – tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur – täidesaatev Euroopa Komisjon – kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö on enamkontsentreeritud majanduskoostööle, Riigiõleste küsimuste lahendamisel on Euroopa Liidu institutsioonidel seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Valitsustevaheline koostöö leiab aset peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas ning koostöös justiits- ja siseasjades. See tähendab, et nendes poliitikavaldkondades langetatakse otsused riikide valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Euroopa Liidu institutsioonidel on väheolulised. Euroopa Liit omab kõiki riigile omaseid valitsemisinstitutsioone– esinduskogu (parlamenti), seadusandlikku kogu, täidesaatvat võimu, kohut ja sõltumatut keskpanka. See annab alust
· Uudsena lisati Euroopa poliitilise koostöö põhimõtted (pani aluse ühisele välispoliitikale). Koostööd tehti valitsuste vahel, Ühenduse institutsioonide roll vähendatud. · 1992: kuna EMÜ nimi ei väljendanud enam laialdast koostööd, muudeti see EL lepinguga (Maastrichti leping) Euroopa Ühenduseks (EÜ). · Sama lepinguga loodi ka uus organisatsioon: EL. · EL lepingusse kirjutati sisse uued valdkonnad: - ühine välis- ja julgeolekupoliitika, - justiits- ja siseküsimused, s.h politseikoostöö, varjupaigaõigus, välispiiride kontroll ja immigratsioonipoliitika. · Maastrichti leping: alus ühisele majandus- ja rahaliidu loomisele (selle tulemusena pidi kasutusele võetama ühisraha). Moodustati Euroopa Keskpank (EKP). · Alates 1.01.1999 alustas EKP ühise rahapoliitika elluviimist. · Sularahana lasti 1.01.2002 käibele euro. 83. EL õigusaktid. · Euroopa Liidu õigusaktid
Euroopa Ühend- riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) Laienemised: 1973 EFTA, 1981-5 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa 1 Tutvusta EL põhiinstitutsioone ja nende osa EL otsustusprotsessis. Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik Euroopa Parlament Euroopa Kohus Esimese astme kohus Euroopa vahemees (ombudsman ) Euroopa Keskpank Majandus- ja sotsiaalkomitee Keskaudiitorteenistus 1 Tutvusta EL peamisi poliitikavaldkondi. 24
patrullbaasis Pimon." (Välisministeerium, 2012) Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul viiakse viimased Eesti väed Afganist välja 2014. aasta suveks. (Ojamaa, 2013) Analüütikud aga on rõhutanud, et Afgansitani konfliktis osalemine on andnud väärtusliku kogemuse: "Juba praegu saab aga väita, et osalemine Iraagi ja Afganistani operatsioonidel on teinud kaitseväest Eesti ühe olulisema välis- ja julgeolekupoliitika instrumendi. Eestlased pole olnud mitte lihtsalt kohal, vaid on auga teeninud kõige raskemates piirkondades, pugemata peitu sõjaväelaste poolt põlatud ,,rahvuslike piirangute" taha. Panustades rasketesse sõjalistesse operatsioonidesse, on Eesti tugevdanud oma üldist mainet liitlaste hulgas. Riik on sellega akumuleerinud poliitilist kapitali, mis annab meie sõnadele oluliselt rohkem kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja
kehtima hakkamisel sai õigusjõu - nimelt Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Euroopa Liidu leping struktureeritakse (sh muudetakse ja täiendatakse) Lissaboni lepinguga täielikult ümber. Lepingul on järgmised kuus jaotist: ühissätted (I), sätted demokraatlike põhimõtete kohta (II), sätted institutsioonide kohta (III), sätted tõhustatud koostöö kohta (IV), üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta (V) ning lõppsätted (VI). Lissaboni lepinguga asendati senine Euroopa Ühenduse asutamisleping Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Euroopa Liidu toimimise leping lähtub Euroopa Ühenduse asutamislepingust. Lepingu ülesehitus järgib üldiselt asutamislepingu oma. Peamised muudatused puudutavad ELi välistegevust ja uusi peatükke energiapoliitika, kriminaalasjades tehtava õigus- ja politseikoostöö, kosmose, spordi ja turismi kohta.
leiab, et Eesti kohtusüsteem ei ole kaitsenud tema inimõiguste konvestsiooniga tagatud õiguseid, on tal õigus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka üks riik võib teise riigi vastu esitada kaebuse samale kohtule. 7.7. Korrakaitse ja riiklik julgeolek: Kehtiva õiguskorra kindlustamiseks ja riikliku sõltumatuse kaitsmiseks on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused.
inimene leiab, et Eesti kohtusüsteem ei ole kaitsenud tema inimõiguste konvestsiooniga tagatud õiguseid, on tal õigus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka üks riik võib teise riigi vastu esitada kaebuse samale kohtule. 7.7. Korrakaitse ja riiklik julgeolek: Kehtiva õiguskorra kindlustamiseks ja riikliku sõltumatuse kaitsmiseks on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: 1) Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid). 2) Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad: a) sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus) b) välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega c) kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje) d) piirivalve- ja tolliasutused.
raam – Andmekogumine võtab tihti väga palju aega (nt. 12 intervjuu tegemine, mahakirjutamine ja kodeerimine – vähemalt 2-3 nädala jagu täistööpäevi) – Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat Uurimisstrateegiad ja suunad RTIs Peamiselt ainult kvalitatiiv Kvalitatiiv (näit.): rahvusvaheliste org. toimimise uurimine, julgeolekupoliitika, geopoliitika Eesti välispoliitika, jne. Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv Kvantitatiiv (näit.): rahvusvahelised andmebaasid (nt. Eurostat), Organisatsiooni küsitlused, jne.; Kvalitatiiv (näit.): eri valdkonnapoliitikate kujunemine, organisatsioonide ja institutsioonide siseprotsesside analüüs Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv Kvantitatiiv (näit.): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused; Kvalitatiiv (näit
Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 6.Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakenda me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 1.Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku poliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta mist ning osaleme nende elluviimisel. 2.Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse
rahuloomisele ● Leppimine -> olukorraga leppimine; arusaamadega leppimine - mingite ühisosade ja erinevuste paikapanemine; ideede leppimine - ühisosa leidmine ja erinevuste aktsepteerimine; endiste vaenlaste leppimine - okei, lähme edasi Leppida saaks -> amneesia - kollektiivne unustamine; reparatsisoone võib maksta; sõjakohtud?? XII loeng - julgeolekupoliitika Peamised küsimused (Paul D.Williams (toim), Security Studies: an Introductions, 2008) ● Mis on julgeolek? - Ellujäämine - Jõud - Vabadus -> riigi julgeolek eeldab vabadust; human security juures saab rääkida vabadusest ● Mille julgeolek? ● Millised on julgeolekuprobleemid? ● Kuidas on julgeolek saavutatav? Erinevad lähenemised ● Realism ● Liberalism ● Konstruktivism - Kopenhaageni koolkond
Volitused ja kohustused jagatakse liidu ja liikmesriikide vahel selgemini. Õiguslikult siduva põhiõiguste hartaga tagatakse Euroopa kodanike vabadused ja õigused. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II8 Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks;teda võib ühe korra tagasi valida. Luuakse Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et suurendada ELi välistegevuse mõju, ühtsust ja silmapaistvust. Milline võiks olla euroliidu tulevik? Õige vastus oleks ilmselt: seda ei tea mitte keegi. Praeguseks on käes seis, kus räägitakse võrdselt nii föderaliseerumisest kui ka rahvuslikest huvidest. Üldiselt aga arvatakse, et edasiminek on üsna keeruline, kuni ei suudeta vastu võtta ühist põhiseaduslepingut, mis seni on läbi kukkunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
