Riskianalüüs konspekt (1)

Eesti Maaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

4 HEA

RISKIANALÜÜS
05.09.
Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas.
G. Ilves “Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma”
G. Ilves “Katastroofid, mis vapustasid maailma”
G. Ilves “Sündmused, mis vapustasid maailma”
“Riski hindamine 1999”
“Töökeskkonna ohutus”
“Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat”
“Riskianalüüs”
Sotsiaalsed riskid – narkomaania , tööpuudus, AIDS

Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon

ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107;
RT nr.73, 2000, s. 458

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) – sotsiaalministeerium

Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) – siseministeerium

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) – keskkonnakaitseministeerium Kyoto (2002-2012) ÜRO 16.02.05 143 riik võttis vastu selle seaduse. USA ei kuulu nende riikide hulka.

EV julgeolekupoliitika alused (RT nr.24, 2001, s.134) Eesti sõjalise kaitse strateegia (RT nr.33, 2001, s.442)
(RT nr.1, 2003, s.1) (ÜRO konventsioon) rahvusvaheline kuritegevus ( julgeolekuriskid )
RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID (RT nr.95, 2000, s.613)
05.09.
§2 RT nr.73, 2000, s.458
Tsiviilõnnetuste abi planeerimine – CEP. CEP on iga riigi oma vastutusalas.

Tsiviilõnnetused Eesti ühiskonnas

liiklusrisk (30-50 eluaastased)

enesetapud (70-aastased)

uppumised (30-70-aastased)

tööõnnetused (20-30-aastased)

tahtlik tapmine (suurimad on enne sündi ja 70-aastased)

alajahtumine, surnuks külmumine (40-60-aastased)

alkoholimürgitus (40-60-aastased)

tuli (10-, 60-80-aastased)

tulirelvad (15-60-aastased)

elekter
varjatud riskid

vähk (45-70-aastased)

AIDS (25-45-aastased)

sõltuvusained (14-42-aastased)
10. september on ÜRO suitsiidiohvrite päev!
“Eesti rahva tervis” 2000

Demograafiline katastroof

surmade arvu suurenemine – sündide vähenemine

suremise kasv tööjõuliste inimeste seas (eriti meeste)

murranguliselt on halvenenud uue põlvkonna tervislik seisund

järsk õnnetusjuhtumite, mürgituste, traumade, enesetappude, mõrvajuhtumite jne tõus

Uued depopulatsiooni riskid

AIDS’i plahvatuslik levik

imikute ja väikelaste suremuse suurenemine

5- aastaste ja vanemate laste suremuskoefitsient

alaealiste kuritegevuse kasv, suremus alkoholimürgituste tagajärjel, tapmisjuhud, enesetapud, uppumised jne.
Demograafilise katastroofi ja depopulatsiooni tagajärg on inimeste eluea vähenemine ja rahvuse väljasuremine (ehk varjatud risk).

Referaat teha

Esimesest 5 seadusest vähemalt esimesed 15§. 6. tuleb välja printida täis mahus.

Hädaolukorraks valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613)

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87)

Eriolukorra seadus (RT nr.8, 1996, s.164)

Kemikaaliseadus (RT nr.47, 1998, s.697)

Maakonna ning valla- ja linnariskianalüüsi metoodika (RT nr.82, 2001, s.1112)
16.09.
Riskianalüüs annab vastuseid:

tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused

füüsiliste objektide planeerimisele

keskkonnakaitsele

kodanikukaitsele

ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile

info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele

avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele

koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne

Mõisteid

Algsündmus – esimene samm sündmuste ahelas, mis viib õnnetuseni.
Halvim juhtum – võimalik sündmus, millel on halvimad tagajärjed
Jääkrisk – on risk, mis jääb alles pärast ohutusabinõude rakendamisest. Üldjuhul on jääkrisk peale hindamist tulenevate kaitseabinõude rakendamist alles jäänud risk.
Nullrisk – olukord, kus kahjustust ei saa tekkida. Täieliku ohutuse korral. Tegelikkuses on nullrisk saavutamatu.
Oht – potentsiaalne hädaoht, mis võib esile kutsuda õnnetuse.
Ohustatud objekt – inimesed, keskkonna objektid või vara, mis läheduses asuva riskiobjekti tõttu õnnetuse korral ohus.
Rike – süsteemi kõrvalekandumine määratud töörežiimis.
Risk – võimalik oht, toimimine hea õnne peale
Risk (riskianalüüsis) – tähendab siin tõenäosust, et õnnetus juhtub teatud aja vältel koos tagajärgedega, mis tabavad inimesi, vara, keskkonda.
Riskantne – ohtlik, hädaohuga seotud
Riskianalüüs – so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest.
Riskide haldamine – tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks.
Riskiobjekt – objekt, mis sisaldab mingit ohtu. Iga riskiobjekt võib endas kätkeda mitmesuguseid ohte .
Tõenäosus – sündmuste oodatav esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel.
Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsematu seik , mis toimub äkki ning kahjustab inimesi, vara või keskkonda.

Riskiallikad klassifikatseeritakse

paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid)

liikuvad riskiallikad (rongid)

asukohata riskiallikad ( trombid , loodusõnnetused)

sotsiaalsed riskiallikad

elanikkonna turvalisust destabileerivad
26.09.

Riskianalüüsi käik

I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN – Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne.
II APELLi aste

riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu

tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas.

koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu

määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada

määratakse ohustatud objektid

tagajärgede hindamine

riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5)

riski suuruse hindamine keskkonnale (1-5)

riski suuruse hindamine varale (1-5)

riski arenemiskiiruse hindamine (1-5)

riski tõenäosuse hindamine (1-5)

milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet
Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal.
III APELLi aste

ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine

riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine

individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine

esmaabi ja meditsiiniline teenindamine

ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus

abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne.

Riski suuruse hindamise kriteeriumid

Tagajärjed elule ja tervisele (E)
tähtsusetu – kerge kahjustus alla 3 kannatanu
katastroofiline – üle 5 hukkunu, üle 100kannatanu, üle 500 evakueeritu

Tagajärjed keskkondadele (Ke)
tähtsusetu – reostus väike
katastroofiline – väga ränk, reostus ulatuslik

Tagajärjed varale (V)
tähtsusetu – alla 10 000EEK
katastroofiline – 5 000 000EEK

Tõenäosus (T)
ebatõenäone – 1 kord 50-100 aasta jooksul
väga tõenäone – rohkem kui kord aastas

Avariiolukorra arenemise kiirus (Ki)

Elanikkonna kaitstustaseme hindamine

teadmised ja oskused

kaitse võimalused ruumides

hingamiselundite kaitsevahendid

toiduainete kaitse

keskkonna kiirgusfooni või keemilise saastumise tase

meditsiini olukord (esmaabi, kiirabi, haiglaravi )

töökaitsealaste nõuete täitmine

keskkonnakaitse nõuete täitmine

tuleohutusnõuete täitmine
RT nr.70, 1999, s.681
KT – kaitstustase
OJ – operatiivjõud
D1 – riskipiirkonnad Eestis
D2 – päästemeeskondade arv

Riskianalüüsi valem

**R = (E + V + K)*T**

R – riski suurus ehk riskitegur
E – kannatanute arv
V – tagajärjed varale
T – õnnetuse tõenäosus
K – keskkond
OJ – operatiivjõud
KT – kaitstuse tase
Optimaalne olukord, kui
K = ≤ 1 (risk on talutav)
Eesti puhul on hea kui see arv on kuskil 3.
03.10.

Töökeskkonna riskianalüüs

I
Bioloogilised ohutegurid
RT nr.38, 2000, s.234 §8
Näiteks: bakterid , viirused jne.
II
Füüsikalised-mehhaanilised ohutegurid
RT nr.15, 2002, s.83 §6
Näiteks: müra, tolm, suits, vibratsioon jne
III
Keemilised ohutegurid
RT nr. 30, 2001, s. 166 §7
Näiteks gaasid, lahustid , TTMA , halogeenid jne.
(psühholoogiline ohutegur Töökeskkonna riskitase
( stress , ülepingutus jne))
INIMESE ELU JA TERVIS
TTMA – tugevatoimelised mürkained
Müra keskmine tase, millega inimene puutub kokku ühe tööpäeva jooksul, ei tohi olla suurem kui 85 dB(A).
Kokkupuutumine lubatud
85 dB(A) – 8h jooksul
88 dB(A) – 4h jooksul
100 dB(A) – 15 minuti jooksul
Tööõnnetused juhtuvad suure tõenäosusega neil, kellel on väike tööstaaž.

Ohtlike ainete klassifikatsioon (ÜRO)

lõhkeained

gaasid

põlevvedelikud

põlevad tahked kehad

oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid

mürgised ained ja nakkusohtlikud ained

radioaktiivsed ained

sööbivad ained

muud ohtlikud ained või materjalid

RT nr.35m 2002, s.484

Riskipildi kujunemine avarii korral TTMA

TTMA keemilised ja füüsikalised omadused

avarii ( lekke ) ulatus (kogus, hoiutingimused jne)

ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets, avamaastik)

ilmastik (tuule kiirus, t0, õhu vertikaalne püsivus jne)

aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes

avarii toimumise aeg (talvel, suvel, öösel, päeval)
AR = h*K
Inversioon on nähtus, kus tuulekiirus on 1-4 m/s, maapinna lähedal temperatuur madalam kui kõrgemal. Esineb hommikul .
Isotermia – temperatuur on ühtlane, tuulekiirus 1-10 m/s. Esineb keskpäeval, öösel
Konvektsioon – tuule kiirus on 1-4 m/s. Õhk on soe all pool. Avarii korral viiakse aine õhuga ülesse. Parim variant inimestele – letaalne kontsentratsioon ei jõua meieni . Tekib päeval.

RT nr. 372/373, 1998

Keemilise aine ohukaart

Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi
Ammoniaak NH3
lubatud piirkontsentratsioon: 0,02 mg/l (tööruumis)
inimese tajumislävi on 0,037 mg/l; atmosfääris on lubatud 0,007 mg/l.
Surmav (100%) on 7 mg/l.
16 põhipunkti, mida peab täitma, et Eesti haldusterritooriumil kemikaali käidelda

kes oled, mida tootma hakkad

koostis ja teave omaduste kohta

ohtlikkus

esmaabi andmise viisid

tegutsemine tulekahjude korral

õnnetuse vältimine

käitlemine ja hoiustamine

mõju inimesele/isikukaitsevahenditele

füüsikalised ja keemilised omadused

lisateave

terviserisk

keskkonnarisk

jäätmekäitluse viis

veonõuded (nr. 1203 on bensiin)

teave kemikaali kohta

muu teave (kasutuseesmärk)
10.10. Kersti Koppeli materjal
Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist
Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis
Ülemise numbri kohta:
2 – gaas
3 – põlev vedelik
4 – kergesti süttiv pulbriline aine
5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid
6 – mürgine aine
8 – söövitava toimega aine
X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht
Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral)
0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur
R- fraas – nimetatud keemilise ainega kaasnev risk
Näiteks:
R1 – kuivalt plahvatusohtlik RTL 372/373; 1998
R45 – võib põhjustada vähki
R46 – võib põhjustada geneetilisi haigusi
R49 – võib põhjustada sissehingamisel vähki
R63 – mutatsiooni tekke võime
R64 – võib põhjustada kahjustusi imikutele
Käitlemine – müümine, valmistamine jne.
S-fraas – nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded
Näiteks:
S20 – aine kasutamise juures mitte süüa ega juua RTL 372/373; 1998
S21 – aine kasutamise ajal mitte suitsetada
S22 – mitte hingata sisse tolmu
S62 – aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks)
RTL 226/227; 1998
Riski arenemiskiiruse hindamine avariide korral (TTMA)
Lähteandmed: esimese riskipiirkonnas asuval riskiobjektil (r.o.) purunes valliga ümbritsetud 10t tosgeeni sisaldav mahuti .
Ilmastikutingimused: t0 vahe 50 ja 200 cm kõrgusel Δt0 = -1, tuule kiirus 1m kõrgusel 3 m/s. Ohustatud objekt asub riski objektist (x) 360m kaugusel.
Info ohustatud objektile (o.o.) jõudis (t) 15 sekundit pärast avariid r.o.
Hinnata o.o. riskipilt ja koostada tegutsemisplaan.
LAHENDUS:

Määrame ohu vertikaalse püsivuse astme
t0=-1, tuulekiirus 3m/s = inversioon

Leiame saastatud õhu võimaliku levimiskauguse (LK) tabelist
LK=14km, (10T , u1 = 1 m/s)

Leiame parandusteguri tuule kiirusel 3 m/s tabelist
s.o. = 0,45

Leiame valliga piiratud mahuti korral LKV
LK = 14 * 0,45 = 6,3 km

Leiame tervist kahjustava õhu levikauguse tuule kiirusel 3 m/s
LKV = 6,3 : 1,5 = 4,2 km

Leiame saastatud õhu levi kiiruse, kui 1m kõrgusel oli tuule kiirus 3 m/s
(X a. Eriversiooni ja tuule kiiruse korral (U) 3 m/s on saastatud õhu tegelik levikiirus
U = 6 m/s

Leiame riski arenemise kiiruse (t) ja o.o. tegutsemiseks jääva aja – t2
t1= x : U =360 : 6 = 60s t4 - siseinfo
t2= t1 – t t2= 60 – 15= 45s t3 = t2 – t4

Määrame saastumisvööndi võimaliku laiuse (sh o.o. piirkonnas)
Lin = 0,09 * LKV = 0,09 * 4,2 = 0,378

Arvutame evakueerimiste pikkuse (LE) o.o.
L/L1=LK/X , L1 = L*X/ LK LE= ½
17.10.
1945 – sai alguse tuumaenergeetika küsimus.
Kiirgusseadus RT nr. 26, 2004, s.173
Kiirguskeskus – Kopli 76 Tallinn
26.aprill 1986 Tšernobõli katastroof
Eestil on olemas enda riskiobjekt: Silmeti radioaktiivsete ainete jäätmehoidla Sillamäel. Seal on teadlaste hinnangul 7,8kg radioaktiivset elementi – Raadiumi. USA’s Nevada kõrbes on konteiner , millele anti garantii 10 000 aastat.
4 riiki, kes ohustavad tuumaelektrijaamadega Eestit: Soome (Loviisa), Rootsi, Leedu, Venemaa (St. Peterburi lähedal).

Kiirgusrisk (elanikkonna aasta keskmised efektiivsed kiiritusdoosid Eestis)

1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta)
kosmiline - 3...4 μR/h – 0,027...0,035 rad/a
maakera - 8...10 μR/h – 0,069...0,086 rad/a
keskkonnas 238U, 235U , 232Th-rühm, 40K, Ra jne
(plii, radoon, raadium , poloonium, berüllium, ruteenium)
D – energia hulk, mis neeldub kehas
2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma – töös)
D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne.
3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus:
D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne.
4. Tehis - ehk kunstlik kiirgus:
D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne.
KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) – 0,5rad/a)
Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15

Radioaktiivsuse ühikud

SI süsteem
Traditsiooniline süsteem
Tähistus
Ühik
Nimetus
Def.
Ühik
Nimetus
Def.
Suhe
Aktiivsus
A (l)
Bq
bekrell (Bequsrel)
lagun./s
Ci
kürii (Curie)
3,7* 1010 lag./s
1G=3,7*1010Bq
Neeldunud doos
D
Gy
grei (Gray)
J/kg (džaul/kg)
rad
100erg/g
1Gy=100rad
Ekvivalentne doos
D (H)
Sv
siivert (Sievert)
rem
röntgeni bioloogiline ekvivalentsus
1Sv=100rem
H = D*Q*N N(1(inimesele))
Q = B,G,R=1
Q = N =10; Q = A = 20;
Kõige tundlikum radiatsiooniohule on:
I rühm – luuüdi, suguelundid , närvisüsteem
II rühm – lihased, silmad, kopsud, rasvkude , sisesekretsiooninäärmed, magu
III rühm – nahk, luud, käed ja jalalabad jne.
Inimesed on jagatud 3 kategooriasse:
“A” – radioaktiivsete ainetega töötavad inimesed
“B” – inimesed, kes töö- või elukoha tõttu võivad sattuda kiirguse mõju piirkonda
“C” – ülejäänud elanikkond (0,5 rad/a)
Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1
Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 164 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

164 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

M.M Õppematerjali autor

riskianalüüs

Sarnased õppematerjalid

doc

Vastused kordamisküsimustele

1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3

Riskianalüüs

doc

Riskianalüüsi konspekt

1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3

Ühiskond

doc

Riskianalüüsi vastused

1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega

Ühiskond

doc

Riskianalüüs, arvestus 2012

2) Tulemused aluseks omavalitsustes Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1

Riskianalüüs

doc

Kt küsimused,vastused

Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu kirjanduse,

Riskianalüüs

doc

Riskianalüüsi test

Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele;

Riskianalüüs ja keskkonnaohutus

doc

Riskianalüüsi test

Riskianalüüs

doc

Riskianalüüsi küsimuse vastused

Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade).

Riskianalüüs

Rohkem sarnaseid