Euroopa
Liidu ajalugu:
Euroopa lõimumisprotsessi alguseks
võib lugeda 1951.
aastat, mil sõlmiti Euroopa
Söe- ja Teraseühenduse
(ESTÜ)
asutamisleping (leping jõustus 1952).
Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia,
Holland ,
Luksemburg ,
Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja
terasetootmine
ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel
praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes
veelgi, kui 25.
märtsil
1957
allkirjastati Roomas
Euroopa
Majandusühenduse
(EMÜ) ja Euroopa
Aatomienergiaühenduse
(
EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri
organisatsioonid . Et aga
neisse kuulusid samad riigid ja neil olid
ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa
Ühendusteks.
Volituste laienemisega sai 1993.
aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud
Euroopa Liidu ehk
Maastrichti leping
lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa
Liidu:
- Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
- Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
- Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
Euroopa Liidu institutsioonid :Euroopa Parlament
(mitteametlikult ka:
europarlament)
on Euroopa
Liidu
parlamentaarne
institutsioon , mis koosneb 1957. aasta
Rooma lepingu
sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste
esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget.
Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa
Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant,
alates 1979.
aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on
Strasbourg 'is.
Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud.
Parlamendi teised töökohad on Brüssel
ja Luksemburg.
Euroopa
Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu
omandanud . Need
lepingud , eriti 1992. aasta Maastrichti
leping
ja 1997. aasta Amsterdami
leping,
on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist
seadusandlikuks parlamendiks, mis
teostab rahvuslikele parlamentidele
sarnast võimu.
Euroopa Komisjon
on Euroopa
Liidu
täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27
volinikust, kelle peab
kinnitama Euroopa
Parlament.
See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja
kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on
esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon
lood EL-i asustamislepingutega
1950.
aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel,
kuid tal on talitusi ka Luksemburgis.
Euroopa Komisjoni
president oli 2004.
aastani Romano
Prodi.Praeguse
Komisjoni
ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on
José
Manuel Barroso.
Euroopa Liidu Nõukogu
(mida vahel nimetatakse ka
ministrite
nõukoguks) on Euroopa
Liidu
põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis
jagab seadusandlikku ja
eelarvealast võimu Euroopa
Parlamendiga.
Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid
moodustavad "välisministrite nõukogu", teised
ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma
spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond,
tervishoid , eelarve jne.).
Nõukogu sai alguse 1950.
aastate asutamislepingutega.
Istungid toimuvad Brüsselis
või
Luxembourg 'is.
Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta
järel.
Euroopa Ülemkogu
on Euroopa
Liidu
tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu
liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa
Komisjoni
ja Euroopa
Parlamendi
president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised
suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid
toimuvad Euroopa
Liidu Nõukogu
eesistujariigis.
Euroopa Kontrollikoda
kontrollib Euroopa
Liidu
rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused
esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15
liikmest, kes määratakse Euroopa
Liidu Nõukogu
poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg.
Euroopa Kohus
ehk
Euroopa Ühenduste
Kohus on Euroopa
Liidu
kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute
kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9
kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt.
Euroopa Kohus
asub Luksemburgis.
Euroopa
Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise
Kohtuga,
mis on Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
institutsioon, ega Euroopa
Inimõiguste Kohtuga
Strasbourg'is,
mis kuulub Euroopa
Nõukogu
juurde.
Euroopa Keskpank
on Euroopa
Liidu
institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis,
s.o 15 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta
euro
(Austria,
Belgia,
Hispaania ,
Holland ,
Iirimaa ,
Itaalia,
Kreeka,
Küpros,
Luksemburg,
Malta,
Portugal ,
Prantsusmaa,
Saksamaa,
Sloveenia ja Soome).
Pank asub Saksamaal
Maini -äärses
Frankfurdis.
Selle juhatus
koosneb 6 liikmest. Nõukogusse
kuuluvad 6 juhatuse liiget ja eurotsooni riikide
keskpankade
presidendid .
Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee on
Euroopa
Liidu
nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest
sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel.
Regioonide Komitee
on Euroopa
Liidu
nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete
võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt.
Asutatud Maastrichti
lepinguga.
Istungid toimuvad Brüsselis.
Euroopa Ombudsmani
institutsioon loodi 1992.
aastal Maastrichti
lepinguga.
Euroopa
ombudsman uurib Euroopa
Liidu
institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa
Komisjoni,
Euroopa
Liidu Nõukogu
ja Euroopa
Parlamendi
tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende
kohta ettekandeid. Tema pädevusse ei kuulu ainult Euroopa
Kohtu
ja esimese astme kohtu õigusemõistmise
alane tegevus. Ombudsman
korraldab uurimisi tavaliselt Euroopa liidu kodanike
kaebuste põhjal,
kuid võib neid ka omal
algatusel käivitada. Euroopa Ombudsmani
määrab ametisse viieks aastaks Euroopa
Parlament.
Alates 2003.
aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos
Diamandouros.
Esimeseks euroombudsmaniks oli aastatel 1995–2003 rootslane
Jacob Söderman.
Euroopa Ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on Strasbourg.
Alates
2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti
suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning
jätkab
senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis.
EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku
profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv
Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel
areenil konkurentsivõimeline. Eesti peab
laienemist Euroopa Liidu
üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral
suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ja me usume, et
seda on võimalik laienemisprotsessi jätkumisega veelgi suurendada.
EL perspektiiviga riikide reformikursil hoidmisest võidavad nii
liituda soovivad riigid kui ka EL. Laienemine parandab EL
konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli
globaliseeruvas maailmas. EL kindlustas institutsionaalsete
sisereformide läbiviimisega ka vajaliku uute liikmete
vastuvõtuvõime. Loomulikult peavad liituda soovivad riigid täitma
kõik ettenähtud kriteeriumid. Samas ei tohiks EL
taganeda oma
senistest laienemislubadustest.
Eesti
näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad
jagada meiega samu väärtusi – demokraatlik, vabaturumajandusel
põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond.
Meeleldi
jagame sellest huvitatud riikidega oma
ELiga liitumisel
saadud reformikogemusi.
Soovime , et stabiilsus ja rahu leviksid
senisest 27 liikmesriigist kaugemale.
Laienemises
peame ühiselt jätkama võimalike tulevaste liikmesriikide
julgustamist ning vältima neid demotiveerivaid samme. Oleme
huvitatud pikaajalisest stabiilsusest
Balkanil ning EL liikmesriigina
soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi
hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame
oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat
selgitamist.
Eesti
saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist
vanim on 1989. aastal loodud
Phare , mis Eestis rakendus 1991. aasta
lõpus. Ülejäänud kaks programmi on
SAPARD ja ISPA, mõlemale
pandi alus 1999. aastal ning nende jaoks on ELi eelarves raha 2000.
aastast. Eestisse jõudsid ISPA ja SAPARDi toetused 2001. aasta
lõpus. Nii Phare, ISPA kui ka SAPARDi laiem eesmärk on aidata
kandidaatriikidel valmistuda liitumiseks ELiga
ning
seetõttu saavad abi eelkõige eurointegratsiooniga seotud
valdkonnad. Konkreetsemalt toetab Phare kandidaatriikide avaliku
sektori institutsioonide haldussuutlikkust ning investeeringuid, mis
aitavad kandidaatriikidel
kohandada oma ettevõtteid ja peamist
infrastruktuuri Euroopa Liidu normidele ja standarditele, ISPA
suuremaid infrastruktuuriprojekte transpordi ja keskkonna alal ning
SAPARD Eesti põllumajanduse kohandamist ELi normidega ja maaelu
arengut. Euroopa Liit pakub meile regionaalarenguks raha, mis meie
seniste oma summadega võrreldes on mitu korda suurem. Aga selle abi
vastuvõtmiseks peavad Eesti riik,
omavalitsused ja ettevõtjad ka
ise vaeva nägema. Iga krooni eest, mida Eesti hakkab liitumisel Eli
eelarvesse maksma, on meil võimalik saada tagasi kolm kuni neli.
Seda raha kasutades on Eesti suuteline
kordama Iirimaa edu, kes
tõhusa EL regionaalabi ärakasutamisega suutis tõusta Euroopa
vaeseimate riikide hulgast jõukamate sekka Phare ja ISPA abi on
peamiselt mõeldud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele,
samas hõlmab Phare mitmeid allprogramme, mis on mõeldud ka kolmanda
sektori organisatsioonidele (nt
ACCESS , piiriülese koostöö
programmi väikeprojektide fond) ning erasektori ettevõtetele (nt
toetusfond väike- ja keskettevõtetele). SAPARDi toetus on mõeldud
maapiirkonnas tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja
äriühingutele, kus riigi osalus ei ületa 25%.
Euroopa
Liit on loomisest alates põhinenud inimõigustel, demokraatlikel
institutsioonidel ja õigusriigi põhimõttel. Nimetatud väärtusi
tähtsustatakse põhiõiguste hartas, mis koondab ühtsesse dokumenti
kõik ELi kodanike poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud ja
isikuõigused. 2000. aastal vastu võetud hartas ajakohastatakse
kehtivaid õigusi ja käsitletakse uusi tehnoloogilise progressiga
kaasnevaid valdkondi, nagu näiteks bioeetikat ja andmekaitset.
Euroopa
kodanike põhiõigus on vaba liikumine liikmesriikide vahel ja
alalise elukoha valimine mis tahes liikmesriigis. Kuigi vaba
liikumine on sätestatud juba ELi asutamislepingutes, oli selle
rakendamiseks vaja
Schengeni lepingut (jõustus 1996. aastal). Nüüd
võivad ELi kodanikud
liikuda Schengeni piirkonnas ilma kohutuseta
esitada passi või isikutunnistust. Schengeni leping hõlmab 13
liikmesriiki – sellest jäävad kõrvale Ühendkuningriik, Iirimaa
ning alates 2004. aastast ühinenud 12 liikmesriiki.
Olulised
õigused on ka viiel miljonil Euroopa Liidus praegu töötaval
isikul, kes ei ole ELi kodanikud. Perekondade ühendamiseks ja
saabujate integreerimiseks neile tundmatusse keskkonda on kehtestatud
ühtsed menetlused.
Euroopa
Liidu üks keskseid prioriteete on tagada oma kodanike turvalisus.
See tähendab nii praktiliste kui ka õiguslike vahendite kasutamist
organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, s.o võitluses
narkokurjategijate, inimkaubitsejate, rahapesuga tegelejate ja
terroristidega, et nad ei saaks kuritarvitada ELi vabadusi.
Kurjategijate
jälitamine väljaspool Eli
piire .
Igapäevatöös
teevad liikmesriikide politseijõud tihedat koostööd, seda eriti
Europoli raames.
Haagis asuvas koordineerimiskeskuses kogutakse,
analüüsitakse ja jagatakse võimsate elektrooniliste andmebaaside
vahendusel teavet kuritegevuse kohta. Kuna järjest rohkem inimesi
püüab sõja, tagakiusamise ja looduskatastroofide eest põgenedes
või parema tuleviku nimel pääseda Euroopa Liitu, siis otsivad ELi
liikmesriikide valitsused ühisele probleemile ühtset lahendust.
Varjupaigataotlejate suhtes töötatakse välja miinimumstandardid,
meetmed ja menetlused. Määratakse kindlaks taotluste esitamise
kord, nende inimeste staatus, kelle varjupaigataotlus rahuldatakse
ning riiklike asutuste roll asjaomaste ülesannete täitmisel.
Samas
on Euroopa Liit oma kodanike turvalisuse tagamiseks otsustanud
tugevdada kontrolli ebaseadusliku sisserände üle ning ennetada
sisserändajaid heausksetena käsitleva süsteemi kuritarvitamist.
Asjakohane tegevus hõlmab ELi välispiiride tugevdamist, eriti idas
ja lõunas. See asetab märkimisväärse vastutuse nendele ELi uutele
liikmesriikidele, kes geograafilistel põhjustel on võtnud üle
suure lõigu välispiiride haldamisest. EL
rahastab piirivalvurite,
politseinike ja tolliametnike koolitust, samuti side- ja
seirevahendite ning elektroonilisi sõrmejälgi lugevate ja
isikuandmeid tuvastavate seadmete soetamist. Liit asutas 2005. aastal
iseseisva asutusena Frontexi,
agentuuri mis on mõeldud Euroopa Liidu
liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö
juhtimiseks .
Euroopa Liit teeb aktiivset koostööd peamise sisserände
allikaks olevate riikidega, et nende riikide kodanikel oleksid
paremad tulevikuväljavaated oma kodumaal. Loodud on eriprogrammid
inimõiguste, demokraatia ja majandusarengu edendamiseks.
Kuna
inimesed reisivad vabalt kõikjal ELis, siis on oluline, et neil
säiliks juurdepääs õigussüsteemile või puuduks võimalus
sellest kõrvale hoida. Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu
riikide õigusasutuste tihedale koostööle ning ühes liikmesriigis
kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamisele ja
täideviimisele teises liikmesriigis.
Need põhimõtted on
eriti olulised tsiviilmenetlustes, mis käsitlevad lahutust, lapse
hooldusõigust, elatisrahanõuet või isegi pankrotti ja
maksmata arveid, juhul kui asjaosalised elavad erinevates
liikmesriikides.
Euroopa vahistamismäärus on uus vahend,
mida liikmesriikide asutused saavad kasutada kuritegevusevastases
võitluses. See asendab pikaajalist väljaandmismenetlust ning tagab,
et kahtlusalused või süüdimõistetud kurjategijad, kes hoiavad
seaduste järgimisest kõrvale, antakse kiiresti välja riigile, kus
nad süüdi mõisteti või nende üle kohut peetakse.
Euroopa
Liit kasutab maksumaksjate raha liikmesriikide ja parlamentide poolt
asutamislepingutes kokku lepitud tegevuste rahastamiseks. Väike
summa – umbes 1% liidu rahvuslikust rikkusest ehk ligikaudu 235
eurot inimese kohta – suunatakse Euroopa Liidu aastaeelarvesse.
Liikmesriigid
rahastavad Euroopa Liidu eelarve raames põllumajandust, kalandust,
infrastruktuuri (teede, sildade ja raudteede ehitus), haridust ja
koolitust, kultuuri, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat,
keskkonnapoliitikat, tervishoiupoliitikat ning tarbijakaitset,
uurimistegevust. Samuti toetatakse Euroopa Liidu piires kodanike
vabaduse, turvalisuse ja õiguse alaseid tegevusi. Osa eelarvest
kulub ülemaailmse majandusarengu finantseerimiseks ja
humanitaarabiks, et aidata loodusõnnetustes kannatanud riike ning
lahenda Viimase sajandi vältel on Maal täheldatud mitmeid tõsiseid
kliimamuutusi, mille põhjuseks peetakse inimtegevust, peamiselt
intensiivset fossiilsete kütuste põletamist. Inimtegevuse senisel
moel jätkamine toob prognooside kohaselt kaasa Maa temperatuuri ligi
6ºC tõusu, vallandades mitmeid raskete tagajärgedega protsesse,
nagu maailmamere veetaseme tõusu, mageveevarude vähenemise, suurte
tormide ja teiste äärmuslike loodusnähtuste sagedasema esinemise.
Inimkonnale
ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks on Euroopa Liit võtnud
eesmärgi hoida CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside tõus alla 2%. See
tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks
aastaks
2050 vähendada vähemalt 50% võrra alla 1990. aasta taseme
ning energeetikasektoril kui suurel fossiilkütuste kasutajal on
selle sihi saavutamisel täita oluline ülesanne.
Kliimamuutuste
süvenemise vältimiseks otsustas 2007. aasta kevadel Euroopa
Ülemkogu, et Euroopa Liit võtab eesmärgiks vähendada aastaks 2020
kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta
tasemega, tõsta biokütuse
osakaalu 20% energiatarbimisest,
saavutada 20% energiasäästu ning biokütuste osakaalu 10%
transpordikütuste kogutarbimisest. Kasvuhoonegaaside vähendamiseks
peavad ühtviisi tegutsema kõik liikmesriigid hõlmates kõiki
majandusharusid ja
igalt liikmesriigilt oodatakse lisanõuete
kasutuselevõtmist kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks
da
kriisiolukordi.
Euroopa
Liidu kodanikel on järgmised põhilised õigused:õigus
töötada teises liikmesriigis;
õigus
õppida teises liikmesriigis;
õigus
elada teises liikmesriigis;
õigus
võrdsetele võimalustele;
õigus
Euroopa Liidus vabalt reisida;
õigus
osta kaupu ja teenuseid;
õigus
osaleda
kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerida
kohalikesse võimuorganitesse ja Euroopa Parlamenti igas Euroopa
liikmesriigis;
õigus
mõne teise ELi liikmesriigi saatkonna diplomaatilisele ja
konsulaarabile välisriigis, juhul kui selles riigis puudub Eesti
saatkond ;
õigus
pöörduda petitsioonidega Euroopa Parlamendi poole ning esitada
kaebus Euroopa ombudsmanile;
õigus
kirjutada ükskõik
millisele ELi
institutsioonile ükskõik millises
ELi ametlikus keeles, sealhulgas eesti keeles
õigus
pääseda ligi ELi ametlikele dokumentidele
Iga
Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ka Euroopa Liidu kodanik.
Mida
tähendab Euroopa Liit minu jaoks? Ei oskagi öelda , kuna minu
huviks ei ole poliitika.
Euroopa
Liitu
astumine on avanud piirid –inimesed saavad vabalt reisida ,
elada ja töötada seal kus neile parasjagu meeldib , Euroopa Liidu
piires. Arvatavasti lahkuvad
kodumaalt paljud inimesed, kuna siin ei
ole tööd ja on madal elutase. Praegugi on suur probleem tööpuudus,
aga mis siis veel saab, kui Eesti kroon asendub Euroga. Euro
tulekuga tõusevad ekspertide hinnangul hinnad kaks –kolm korda.
Viimase
sajandi vältel on Maal täheldatud mitmeid tõsiseid kliimamuutusi,
mille põhjuseks peetakse inimtegevust. Euroopa Liidus tegeletakse
kasvuhoone gaaside vähendamisega ,et tagada meie maa pikem eluiga .
Euroopa muutub kultuuriliselt mitmekülgsemaks –multikultuurseks.
Euroopa Liidu eesmärk on aidata kaasa turvalisuse ja heaolu kasvule
Euroopa Liidu lähinaabruses ning kogu maailmas, toetada inimõiguste
ja demokraatia levikut ning aidata kaasa massihävitusrelvade leviku
tõkestamisele ning terrorismi vastu võitlemisele. Selleks peab
Euroopa Liit olema piisavalt võimekas kriiside ärahoidmiseks ja
lahendamiseks.
Euroopa
ühiskonnas toimuvad muutused, mis mõjutavad nii töö
laadi ,
tänapäevast perekonnaelu, naiste
seisundit ühiskonnas kui ka
sotsiaalset liikuvust.
Kindlasti
on inimestel väga raske muutustega kohaneda , kuid loodame , et iga
muudatus on millegi uue ja parema algus.
Kasutatud kirjandus:
1)
http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit 2)
http://europa.eu/index_et.ht m
3)
http://www.struktuurifondid.ee/ 4)
http://euro.postimees.ee/141008/lisad/euro/esseed/222958_1.php?euroopa-liit-ja-eest i
5)
http://www.koolielu.edu.ee/euro/index.html 6) „Euroopa Päevik“
7)
http://ec.europa.eu/eesti/abc_of_the_eu/estonia_in_the_eu/index_et.ht m
Kõik kommentaarid