Oleme Euroopa Liidu kodanikud, mida on see meile andnud? (2)

Euroopa Liidu ajalugu:
Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:

• Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
  
• Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
  
• Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
  

Euroopa Liidu institutsioonid :
Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon , mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg 'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud . Need lepingud , eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu.
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi.Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso.
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg 'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.
Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg.
Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde.
Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 15 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Hispaania , Holland , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini -äärses Frankfurdis. Selle juhatus koosneb 6 liikmest. Nõukogusse kuuluvad 6 juhatuse liiget ja eurotsooni riikide keskpankade presidendid .
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel.
Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga. Istungid toimuvad Brüsselis.
Euroopa Ombudsmani institutsioon loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa ombudsman uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. Tema pädevusse ei kuulu ainult Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu õigusemõistmise alane tegevus. Ombudsman korraldab uurimisi tavaliselt Euroopa liidu kodanike kaebuste põhjal, kuid võib neid ka omal algatusel käivitada. Euroopa Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. Esimeseks euroombudsmaniks oli aastatel 1995–2003 rootslane Jacob Söderman. Euroopa Ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on Strasbourg.
Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti peab laienemist Euroopa Liidu üheks edukamaks  poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ja me usume, et seda on võimalik laienemisprotsessi jätkumisega veelgi suurendada. EL perspektiiviga riikide reformikursil hoidmisest võidavad nii liituda soovivad riigid kui ka EL. Laienemine parandab EL konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli globaliseeruvas maailmas. EL kindlustas institutsionaalsete sisereformide läbiviimisega ka vajaliku uute liikmete vastuvõtuvõime. Loomulikult peavad liituda soovivad riigid täitma kõik ettenähtud kriteeriumid. Samas ei tohiks EL taganeda oma senistest laienemislubadustest.
Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi – demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega oma ELiga liitumisel saadud reformikogemusi. Soovime , et stabiilsus ja rahu leviksid senisest 27 liikmesriigist kaugemale.
Laienemises peame ühiselt jätkama võimalike tulevaste liikmesriikide julgustamist ning vältima neid demotiveerivaid samme. Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist.
Eesti saab Euroopa Liidult abi kolme ühinemiseelse programmi kaudu. Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare , mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud kaks programmi on SAPARD ja ISPA, mõlemale pandi alus 1999. aastal ning nende jaoks on ELi eelarves raha 2000. aastast. Eestisse jõudsid ISPA ja SAPARDi toetused 2001. aasta lõpus. Nii Phare, ISPA kui ka SAPARDi laiem eesmärk on aidata kandidaatriikidel valmistuda liitumiseks ELiga
ning seetõttu saavad abi eelkõige eurointegratsiooniga seotud valdkonnad. Konkreetsemalt toetab Phare kandidaatriikide avaliku sektori institutsioonide haldussuutlikkust ning investeeringuid, mis aitavad kandidaatriikidel kohandada oma ettevõtteid ja peamist infrastruktuuri Euroopa Liidu normidele ja standarditele, ISPA suuremaid infrastruktuuriprojekte transpordi ja keskkonna alal ning SAPARD Eesti põllumajanduse kohandamist ELi normidega ja maaelu arengut. Euroopa Liit pakub meile regionaalarenguks raha, mis meie seniste oma summadega võrreldes on mitu korda suurem. Aga selle abi vastuvõtmiseks peavad Eesti riik, omavalitsused ja ettevõtjad ka ise vaeva nägema. Iga krooni eest, mida Eesti hakkab liitumisel Eli eelarvesse maksma, on meil võimalik saada tagasi kolm kuni neli. Seda raha kasutades on Eesti suuteline kordama Iirimaa edu, kes tõhusa EL regionaalabi ärakasutamisega suutis tõusta Euroopa vaeseimate riikide hulgast jõukamate sekka Phare ja ISPA abi on peamiselt mõeldud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele, samas hõlmab Phare mitmeid allprogramme, mis on mõeldud ka kolmanda sektori organisatsioonidele (nt ACCESS , piiriülese koostöö programmi väikeprojektide fond) ning erasektori ettevõtetele (nt toetusfond väike- ja keskettevõtetele). SAPARDi toetus on mõeldud maapiirkonnas tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja äriühingutele, kus riigi osalus ei ületa 25%.
Euroopa Liit on loomisest alates põhinenud inimõigustel, demokraatlikel institutsioonidel ja õigusriigi põhimõttel. Nimetatud väärtusi tähtsustatakse põhiõiguste hartas, mis koondab ühtsesse dokumenti kõik ELi kodanike poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud ja isikuõigused. 2000. aastal vastu võetud hartas ajakohastatakse kehtivaid õigusi ja käsitletakse uusi tehnoloogilise progressiga kaasnevaid valdkondi, nagu näiteks bioeetikat ja andmekaitset.
Euroopa kodanike põhiõigus on vaba liikumine liikmesriikide vahel ja alalise elukoha valimine mis tahes liikmesriigis. Kuigi vaba liikumine on sätestatud juba ELi asutamislepingutes, oli selle rakendamiseks vaja Schengeni lepingut (jõustus 1996. aastal). Nüüd võivad ELi kodanikud liikuda Schengeni piirkonnas ilma kohutuseta esitada passi või isikutunnistust. Schengeni leping hõlmab 13 liikmesriiki – sellest jäävad kõrvale Ühendkuningriik, Iirimaa ning alates 2004. aastast ühinenud 12 liikmesriiki.
Olulised õigused on ka viiel miljonil Euroopa Liidus praegu töötaval isikul, kes ei ole ELi kodanikud. Perekondade ühendamiseks ja saabujate integreerimiseks neile tundmatusse keskkonda on kehtestatud ühtsed menetlused.
Euroopa Liidu üks keskseid prioriteete on tagada oma kodanike turvalisus. See tähendab nii praktiliste kui ka õiguslike vahendite kasutamist organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, s.o võitluses narkokurjategijate, inimkaubitsejate, rahapesuga tegelejate ja terroristidega, et nad ei saaks kuritarvitada ELi vabadusi.
Kurjategijate jälitamine väljaspool Eli piire .
Igapäevatöös teevad liikmesriikide politseijõud tihedat koostööd, seda eriti Europoli raames. Haagis asuvas koordineerimiskeskuses kogutakse, analüüsitakse ja jagatakse võimsate elektrooniliste andmebaaside vahendusel teavet kuritegevuse kohta. Kuna järjest rohkem inimesi püüab sõja, tagakiusamise ja looduskatastroofide eest põgenedes või parema tuleviku nimel pääseda Euroopa Liitu, siis otsivad ELi liikmesriikide valitsused ühisele probleemile ühtset lahendust. Varjupaigataotlejate suhtes töötatakse välja miinimumstandardid, meetmed ja menetlused. Määratakse kindlaks taotluste esitamise kord, nende inimeste staatus, kelle varjupaigataotlus rahuldatakse ning riiklike asutuste roll asjaomaste ülesannete täitmisel.
Samas on Euroopa Liit oma kodanike turvalisuse tagamiseks otsustanud tugevdada kontrolli ebaseadusliku sisserände üle ning ennetada sisserändajaid heausksetena käsitleva süsteemi kuritarvitamist. Asjakohane tegevus hõlmab ELi välispiiride tugevdamist, eriti idas ja lõunas. See asetab märkimisväärse vastutuse nendele ELi uutele liikmesriikidele, kes geograafilistel põhjustel on võtnud üle suure lõigu välispiiride haldamisest. EL rahastab piirivalvurite, politseinike ja tolliametnike koolitust, samuti side- ja seirevahendite ning elektroonilisi sõrmejälgi lugevate ja isikuandmeid tuvastavate seadmete soetamist. Liit asutas 2005. aastal iseseisva asutusena Frontexi, agentuuri mis on mõeldud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimiseks .
Euroopa Liit teeb aktiivset koostööd peamise sisserände allikaks olevate riikidega, et nende riikide kodanikel oleksid paremad tulevikuväljavaated oma kodumaal. Loodud on eriprogrammid inimõiguste, demokraatia ja majandusarengu edendamiseks.
Kuna inimesed reisivad vabalt kõikjal ELis, siis on oluline, et neil säiliks juurdepääs õigussüsteemile või puuduks võimalus sellest kõrvale hoida. Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu riikide õigusasutuste tihedale koostööle ning ühes liikmesriigis kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamisele ja täideviimisele teises liikmesriigis.
Need põhimõtted on eriti olulised tsiviilmenetlustes, mis käsitlevad lahutust, lapse hooldusõigust, elatisrahanõuet või isegi pankrotti ja maksmata arveid, juhul kui asjaosalised elavad erinevates liikmesriikides.
Euroopa vahistamismäärus on uus vahend, mida liikmesriikide asutused saavad kasutada kuritegevusevastases võitluses. See asendab pikaajalist väljaandmismenetlust ning tagab, et kahtlusalused või süüdimõistetud kurjategijad, kes hoiavad seaduste järgimisest kõrvale, antakse kiiresti välja riigile, kus nad süüdi mõisteti või nende üle kohut peetakse.
Euroopa Liit kasutab maksumaksjate raha liikmesriikide ja parlamentide poolt asutamislepingutes kokku lepitud tegevuste rahastamiseks. Väike summa – umbes 1% liidu rahvuslikust rikkusest ehk ligikaudu 235 eurot inimese kohta – suunatakse Euroopa Liidu aastaeelarvesse.
Liikmesriigid rahastavad Euroopa Liidu eelarve raames põllumajandust, kalandust, infrastruktuuri (teede, sildade ja raudteede ehitus), haridust ja koolitust, kultuuri, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, keskkonnapoliitikat, tervishoiupoliitikat ning tarbijakaitset, uurimistegevust. Samuti toetatakse Euroopa Liidu piires kodanike vabaduse, turvalisuse ja õiguse alaseid tegevusi. Osa eelarvest kulub ülemaailmse majandusarengu finantseerimiseks ja humanitaarabiks, et aidata loodusõnnetustes kannatanud riike ning lahenda Viimase sajandi vältel on Maal täheldatud mitmeid tõsiseid kliimamuutusi, mille põhjuseks peetakse inimtegevust, peamiselt intensiivset fossiilsete kütuste põletamist. Inimtegevuse senisel moel jätkamine toob prognooside kohaselt kaasa Maa temperatuuri ligi 6ºC tõusu, vallandades mitmeid raskete tagajärgedega protsesse, nagu maailmamere veetaseme tõusu, mageveevarude vähenemise, suurte tormide ja teiste äärmuslike loodusnähtuste sagedasema esinemise.
Inimkonnale ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks on Euroopa Liit võtnud eesmärgi hoida CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside tõus alla 2%. See tähendab, et ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleks aastaks 2050 vähendada vähemalt 50% võrra alla 1990. aasta taseme ning energeetikasektoril kui suurel fossiilkütuste kasutajal on selle sihi saavutamisel täita oluline ülesanne.
Kliimamuutuste süvenemise vältimiseks otsustas 2007. aasta kevadel Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit võtab eesmärgiks vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1990. aasta tasemega, tõsta biokütuse osakaalu 20% energiatarbimisest, saavutada 20% energiasäästu ning biokütuste osakaalu 10% transpordikütuste kogutarbimisest. Kasvuhoonegaaside vähendamiseks peavad ühtviisi tegutsema kõik liikmesriigid hõlmates kõiki majandusharusid ja igalt liikmesriigilt oodatakse lisanõuete kasutuselevõtmist kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks
da kriisiolukordi.
Euroopa Liidu kodanikel on järgmised põhilised õigused:
õigus töötada teises liikmesriigis;
õigus õppida teises liikmesriigis;
õigus elada teises liikmesriigis;
õigus võrdsetele võimalustele;
õigus Euroopa Liidus vabalt reisida;
õigus osta kaupu ja teenuseid;
õigus osaleda kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerida kohalikesse võimuorganitesse ja Euroopa Parlamenti igas Euroopa liikmesriigis;
õigus mõne teise ELi liikmesriigi saatkonna diplomaatilisele ja konsulaarabile välisriigis, juhul kui selles riigis puudub Eesti saatkond ;
õigus pöörduda petitsioonidega Euroopa Parlamendi poole ning esitada kaebus Euroopa ombudsmanile;
õigus kirjutada ükskõik millisele ELi institutsioonile ükskõik millises ELi ametlikus keeles, sealhulgas eesti keeles
õigus pääseda ligi ELi ametlikele dokumentidele
Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ka Euroopa Liidu kodanik.
Mida tähendab Euroopa Liit minu jaoks? Ei oskagi öelda , kuna minu huviks ei ole poliitika.
Euroopa Liitu astumine on avanud piirid –inimesed saavad vabalt reisida , elada ja töötada seal kus neile parasjagu meeldib , Euroopa Liidu piires. Arvatavasti lahkuvad kodumaalt paljud inimesed, kuna siin ei ole tööd ja on madal elutase. Praegugi on suur probleem tööpuudus, aga mis siis veel saab, kui Eesti kroon asendub Euroga. Euro tulekuga tõusevad ekspertide hinnangul hinnad kaks –kolm korda.
Viimase sajandi vältel on Maal täheldatud mitmeid tõsiseid kliimamuutusi, mille põhjuseks peetakse inimtegevust. Euroopa Liidus tegeletakse kasvuhoone gaaside vähendamisega ,et tagada meie maa pikem eluiga . Euroopa muutub kultuuriliselt mitmekülgsemaks –multikultuurseks. Euroopa Liidu eesmärk on aidata kaasa turvalisuse ja heaolu kasvule Euroopa Liidu lähinaabruses ning kogu maailmas, toetada inimõiguste ja demokraatia levikut ning aidata kaasa massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ning terrorismi vastu võitlemisele. Selleks peab Euroopa Liit olema piisavalt võimekas kriiside ärahoidmiseks ja lahendamiseks.
Euroopa ühiskonnas toimuvad muutused, mis mõjutavad nii töö laadi , tänapäevast perekonnaelu, naiste seisundit ühiskonnas kui ka sotsiaalset liikuvust.
Kindlasti on inimestel väga raske muutustega kohaneda , kuid loodame , et iga muudatus on millegi uue ja parema algus.
Kasutatud kirjandus:
1) http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
2) http://europa.eu/index_et.ht m
3) http://www.struktuurifondid.ee/
4) http://euro.postimees.ee/141008/lisad/euro/esseed/222958_1.php?euroopa-liit-ja-eest i
5) http://www.koolielu.edu.ee/euro/index.html
6) „Euroopa Päevik“
7) http://ec.europa.eu/eesti/abc_of_the_eu/estonia_in_the_eu/index_et.ht m