Euroopa Liidu institutsioonid (0)

Institutsioonid
Euroopa Parlament
Euroopa Parlament
Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes
valitud otsestel ja üldistel valimistel
esindavad liikmesriikide kodanikke
valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3).
Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt
kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud,
seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning
ükski rohkem kui 99 liikmega.
Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse .
Euroopa Parlament
Riik Kohtade arv
Malta 5
Eesti, Küpros, Luksenburg 6
Sloveenia 7
Läti 9
Leedu, Iirimaa 13
Taani, Slovakkia, Soome 14
Austria 18
Rootsi 19
Belgia, Tsehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Portugal 24
Madalmaad 27
Hispaania, Poola 54
Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 78
Saksamaa 99
Euroopa Parlament
Erakonnad Euroopa tasandil on tähtis
integratsioonitegur liidu piires. Nad aitavad kaasa
eurooplaseks olemise teadvustamisele ning liidu
kodanike poliitilise tahte väljendamisele (EÜL art 191 lg
1).
Sel põhjusel ei moodusta liikmesriikidest valitud
parlamendisaadikud fraktsioone mitte rahvuse
(kodakondsuse), vaid poliitiliste vaadete alusel.
Euroopa Parlament
Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide ja Euroopa
Demokraatide fraktsioon 268 kohta (37%)
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon 200 kohta
Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon 88 kohta
Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon 42 kohta
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste
Vasakpoolsete liitfraktsioon 41 kohta
Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia 37 kohta
Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa 27 kohta
Euroopa Parlament
Eestist valitud parlamendisaadikud on
järgmistes fraktsioonides:
· Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa
Demokraatide fraktsioon:
Tunne Kelam
· Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon:
Toomas Hendrik Ilves,
Marianne Mikko,
Andres Tarand
· Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon:
Toomas Savi
Euroopa Parlament
Parlamendi komisjonid: Sisepoliitika
BUDGEelarvekomisjon
CONTEelarvekontrollikomisjon
ECONMajandus ja rahanduskomisjon
EMPLTööhõive ja sotsiaalkomisjon
ENVIKeskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
ITRETööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon
TRANTranspordi ja turismikomisjon
REGIRegionaalarengukomisjon
AGRIPõllumajanduskomisjon
PECHKalanduskomisjon
CULTKultuuri ja hariduskomisjon
JURIÕigusasjade komisjon
LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon
AFCOPõhiseaduskomisjon
FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
PETIPetitsioonikomisjon
Parlamendi komisjonid: Välispoliitika
AFETVälisasjade komisjon
DROI Inimõiguste alakomisjon
SEDE Julgeoleku ja kaitse alakomisjon
DEVEArengukomisjon
INTARahvusvahelise kaubanduse komisjon
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi ülesanded:
1) Osalemine seadusandlikus protsessis. EP osaleb
õigusloomeprotsessis 4 erineva menetluse kaudu:
konsultatsioonimenetlus,
koostöömenetlus,
kaasotsustamismenetlus ja
nõusolekumenetlus
1) Täitevvõimu kontrollimine.
komisjoni umbusaldamine,
kui umbusaldusavalduse poolt on vähemalt 2/3 antud häältest, mis
esindavad EP liikmete enamust, siis astuvad komisjoni liikmed
täies koosseisus tagasi (EÜL art 201 lg 2)
järelepärimiseõigus
õigus luua sõltumatuid ajutisi uurimiskomisjone
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi ülesanded:
3)Õigus pöörduda petitsiooniga europarlamendi poole
(EÜL art 194).
4)Euroopa Parlament nimetab 5 aastaks ametisse
Euroopa Ombudsmani (EÜL art 195)
5)Euroopa Parlament kinnitab uute liikmesriikide
vastuvõtmise ja annab heakskiidu
assotsiatsioonilepingute sõlmimiseks 3. riikidega.
6)Ülemkogu eesistuja konsulteerib EPga ühise välis
ja julgeolekupoliitika põhiküsimustes.
Euroopa Parlament
Otsustamine Euroopa Parlamendis
Reeglina teeb parlament oma otsused lihthäälteenamusega (EÜL art 198 lg
1), st otsuse vastuvõtmiseks piisab kohalviibinud ning hääletanud saadikute
häälteenamusest.
EÜL näeb siiski ette ka mõned erandid, näiteks:
art 251 lg 2 punkt c ja EL lepingu art 49 lg 1 nõuavad otsuse vastuvõtmiseks
absoluutset häälteenamust, st vähemalt 367 poolthääle olemasolu.
Ka komisjoni umbusadushääletuse õnnestumiseks peab seda toetama vähemalt
2/3 parlamendisaadikutest (EÜL art 201 lg 2).
Kvalifitseeritud häälteenamuse nõue on ette nähtud ka eelarvemenetluses (EÜL
art 272).
Hääletamisel on saadikud vabad otsustama oma südametunistuse ning vaadete
kohaselt, ega ole seotud mingite kohustuslike juhtnööride vms (2002. a
otsevalimisakti art 6 lg 1).
EL Ministrite Nõukogu
Nõukogu koosseis
25 liikmesriikide esindajat ministri tasemel (igast liikmesriigist 1),
Neil on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi (EÜL art
203 lg 1).
Vahelduv koosseis
Nõukogu käib vastavalt arutatavatele teemadel koos erinevates koosseisudes.
Näiteks üld ja välispoliitika küsimusi arutab nn Üldasjade ja välissuhete
nõukogu (GAERC), kus saavad reeglina kokku välisministrid. Ecofin`i nõukogu
ühendab aga rahandusministreid.
Nõukogu istungeid juhatab eesistuja, kes vahetub iga 6 kuu järel (hetkel Soome)
EL Ministrite Nõukogu
Otsustamine nõukogus
nõukogu teeb otsuseid oma liikmete häälteenamusega (EÜL art 205 lg 1 )
Teatud juhtudel näeb leping ette otsuste langetamise ühehäälselt, näiteks
liikmesriigi, kes raskelt ning jätkuvalt rikub EL lepingu art 6 nimetatud väärtusi,
teatud õiguste sh hääleõiguse nõukogus, peatamine (EÜL art 309 lg 4 alalõik
3).
Kaudsete maksude ühtlustamine (EÜL art 93)
Konsensusepõhisel hääletamisel on igal nõukogu liikmel vaid üks hääl.
Konsensusepõhisel hääletamisel ei takista isiklikult kohalviibiva või
esindatud nõukogu liikme hääletamisest hoidumine otsuse vastuvõtmist
(EÜL art 205 lg 3).
Hääletamisel võib iga nõukogu liige peale iseenda esindada veel vaid ühte
liiget (EÜL art 206).
Luksemburgi kompromiss
EL Ministrite Nõukogu
Kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel hääletamine
nõukogus
kui otsuse vastuvõtmine toimub komisjoni ettepaneku põhjal, on
nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud liikmete enamuse
poolt;
muudel juhtudel on nõutav 232 poolthäält, mis on antud vähemalt
kahe kolmandiku liikmesriikide poolt.
Mõlemal juhul võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas
kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad riigid esindavad
vähemalt 62% kogu liidu rahvastikust. Kui kontrollimisel selgub, et
see tingimus ei ole täidetud, otsust vastu ei võeta.
Liikmesriikide hääli arvestatkse seejuures järgnevalt:
EL Ministrite Nõukogu
Riik Häälte arv
Malta 3
Eesti, Läti, Sloveenia, Küpros, Luksemburg 4
Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome 7
Rootsi, Austria 10
Belgia, Tsehhi, Kreeka, Ungari, Portugal 12
Madalmaad 13
Hispaania, Poola 27
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa 29
Kokku: 321
EL Ministrite Nõukogu
Ministrite nõukogu tööd valmistab ette liikmesriikide alaliste
esindajate komitee e. COREPER (pr keelne lühend Comité des
représentants permanents)
Coreper`i kuuluvad liikmesriikide alaliste esinduste juhid või
nende asetäitjad (EÜL art 207 lg 1).
Kõik õigusakid peavad oma teel nõukokku läbima
COREPER`i. Selleks on 2 võimalust:
COREPER I ühendab liikmesriikide suursaadikute asetäitjaid, kes
arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, tervishoiu,
keskkonna jm küsimusi.
Liikmesriikide alalisi esindusi juhtivatele suursaadikutele on mõeldud
COREPER II, mis arutab üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja
rahandust.
EL Ministrite Nõukogu
Nõukogu ülesanded
1) Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga on ühenduse peamine
sadusandlik organ. - nõukogul on siiski õigus teatud
õigusaktide vastuvõtmine delegeerida komisjonile (EÜL art
202 3. taane).
2) Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga kinnitab EL eelarve.
3) Nõukogu tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika
kooskõlastamise (EÜL art 202 2 taane).
4) Nõukogu pädevuses välislepingute sõlmimine kolmandate
riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega (EÜL art 300
lg 2).
EL Ministrite Nõukogu
Nõukogu ülesanded
5) Liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel kokkutulev nõukogu
nimetab komisjoni presidendi kandidaadi otsustades kvalifitseeritud
häälteenamusega. Nimetamise kinnitab parlament. Ülejäänud komisjoni
liikmed valib nõukogu kokkuleppel komisjoni presidendi kandidaadiga.
Niimoodi nimetatud komisjoni presidendi ja liikmete kandidatuuri kiidab
parlament heaks ühtse nimekirjana. Peale parlamendi heakskiitu nimetab
nõukogu nad kavlifitseertud häälteenamusega ametisse.
6) Nõukogu nimetab ametisse ka majandus ja sotsiaalkomitee (EÜL art 258 lg 1),
regioonide komitee (EÜL art 263 lg 2) ja kontrollikoja liikmed (EÜL art 247 lg
3).
7) Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks komisjoni ja
Euroopa Kohtu liikmete jt ühenduse ametnike töötasud jm hüvitised (EÜL art
210).
Euroopa Komisjon
Komisjon koosneb 25 volinikust:
liikmesriikide kodanikud
valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes
kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust
ei tohi võtta juhiseid valitsustelt ega muudelt asutustelt või organisatsioonidelt
(EÜL art 213). Liikmesriikidest sõltumatu.
Nõukogu nimetab komisjoni ametisse 5 aastakst, võimalik on ka volinike
tagasivalimine
Vabastamise alused
parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile
üksiku liikme tagandamine, tagasi astumine, surm, ametiaja lõpp
Volinikud võivad endi seast nimetada 1 või mitu asepresidenti
Euroopa Komisjon
Struktuur ja bürokraatia
Komisjon
25 volinikku
Volinik
Voliniku kabinet 610 liiget
Peadirektoraat
Peadirektor
Direktoraadid
Direktorid
Divisjonid
divisjonijuhid
Spetsialistid 610 igas divisjonis
Euroopa Komisjon
Poliitikad Välissuhted Sisemised
Põllumajandus teenistused
Konkurents Arengukoostöö Eelarve
Majandus ja rahandus Laienemine Poliitikanõunike grupp
Haridus ja kultuur EuropeAidKoostööamet Informaatika
Tööhõive ja sotsiaalpoliitika
Välissuhted Infrastruktuur ja logistika
Energia ja transport
Ettevõtlus Humanitaarabiamet ECHO Siseauditi teenistus
Keskkond
Kaubandus Tõlkimine
Kalandus
Üldteenistused Õigusteenistus
Tervis ja tarbijakaitse
Infoühiskond Euroopa Pettusevastane Personal ja haldus
Amet
Siseturg
Eurostat Tõlketeenistus
Ühisuuringute keskus
Press ja teadaanded
Justiits ja siseküsimused
Regionaalpoliitika Publikatsioonide teenistus
Uuringud
Peasekretariaat
Maksustamine ja tolliliit
Euroopa Komisjon
Komisjoni presidendid:
Walter Hallstein (Saksamaa) 195867
Jean Rey (Belgia) 196770
Sicco Mansholt (Itaalia) 19721973
FrancoisXavier Ortoli (Prantsusmaa) 197377
Roy Jenkins (Suurbritannia) 197781
Gaston Thorn (Luxenbourg) 198185
Jacques Delors (Prantsusmaa) 198595
Jacques Santers (Luxenbourg) 19951999
Romano Prodi (Itaalia) 19992004
Jose Manuel Barroso (Portugal) 2005
Euroopa Komisjon
Otsustamine komisjonis
Komisjon teeb otsuseid oma liikmete häälteenamusega.
komisjonis otsuse vastuvõtmiseks peab poolt olema vähemalt 13 volinikku
(EÜL art 219 ja Komisjoni kodukord art 7).
Lisaks ühisel istungil otsuste vastuvõtmisele, võib komisjon:
otsustada kirjaliku menetluse teel või
volitusmenetluse teel (komisjoni kodukord art 1213).
komisjon kui kolleegium volitab ühte või mitut oma liikmetest kogu komisjoni
nimel siduvaid otsuseid tegema (vähemtähtsates ning mittesisulistes kodukorra
ning haldusega seonduvates küsimustes)
kollegiaalsuse põhimõte
kõik komisjoni liikmed kannavad poliitilist vastutust koos tehtud otsuste
eest ühiselt
Euroopa Komisjon
Komisjoni ülesanded
1) Komisjonil on ühenduse õigusaktide algatamise monopol (EÜL art
251) nn integratsiooni mootor.
2) Komisjoni jälgib ühenduse õiguse järgimist ning sellest
kinnipidamist
3) Ühenduse õiguse rakendamiseks vajalike rakendusaktide
vastuvõtmine
4) rakendab ühenduse õigust (EÜL art 211),
5) Välissuhtlemine komisjoni delegatsioonide kaudu, sh suhete
säilitamine ÜRO ning jt rahvusvaheliste organisatsioonidega (art
302).
Kontrollikoda
Koosseis
25 liiget (1 igast liikmesriigist). Nad valitakse isikute hulgast,
kes kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või on
eriti pädevad selle ametikoha jaoks
kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust.
· Oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta nad vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt
muult organilt.
· Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega.
· Nad ei või oma ametiaja jooksul töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval
ametikohal.
Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab nõukogu kontrollikoja liikmed
ühehäälselt kuueks aastaks ametisse. Neid võib ametisse tagasi nimetada.
Liikmed valivad enda seast kolmeks aastaks kontrollikoja presidendi. Presidenti võib
tagasi valida.
Kontrollikoda
Ülesanded
1. Kontrollikoda kontrollib ühenduse kõigi tulude ja kulude
raamatupidamiskontosid
2. Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik
kulutused on tehtud seaduslikult ja eeskirjade kohaselt ning kas
finantshaldus on olnud usaldusväärne.
3. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda
aastaaruande.
4. Ta aitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada oma volitusi
eelarve täitmise kontrollimisel.
5. Annab arvamusi kui menetletakse finantsküsimustega seotud
õigusakte
Ülemkogu
Kujunemine
ESTÜ riikide valiltsusjuhid kohtusid poliitika planeerimiseks ning
koordineerimiseks juba enne Rooma lepingute sõlmimist
Alates 1974 a. Pariisi kohtumisest regulaarne mitteametlik koostööfoorum
1987 a. Ühtse Euroopa Akti jõustumidega ülemkogu "instiutsionaliseeriti
Koosseis
EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid
Euroopa Komisjoni president
Ülesanne
annab "Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised
poliitilised suunad", st Ülemkogu roll on valdavalt poliitiline
ta ei saa langetada õiguslikult siduvaid otsuseid
Ülemkogu teeb oma otsused ühehäälselt
Majandus ja sotsiaalkomitee
Koosseis
Majandus- ja sotsiaalkomitee on Rooma lepinguga loodud
ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmeriikide
majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindajad
eriti tootjate, talupidajate, vedajate, töötajate, vahendajate,
käsitööliste, vabakutseliste ning üldiste huvide esindajatest.
Seega võib MSK liikmeskonna jagada laias laastus 3-ks:
tööandjad,
töötajad,
muud huvigrupid.
Majandus ja sotsiaalkomitee
Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike
juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma
kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.
Komitee koosseisu määramisel võetakse arvesse
vajadust tagada majandus ja ühiskonnaelu eri alade
piisav esindatus.
Komitee liikmete arv ei ole suurem kui 350 ja see
jaguneb liikmesriikide vahel järgnevalt:
Majandus ja sotsiaalkomitee
Riik Kohtade arv
Malta 5
Küpros, Luksemburg 6
Eesti, Läti, Sloveenia 7
Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome 9
Belgia, Tsehhi, Kreeka, Ungari, Madalmaad, 12
Austria, Portugal, Rootsi
Hispaania, Poola 21
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, 24
Ühendkuningriik
Kokku 317
Majandus ja sotsiaalkomitee
Ülesanded
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustamine õigusloomeprotsessis
arvamuste andmise teel. Arvamusi annab komitee :
nõukogu või komisjon taotlusel
omal algatusel
Nõukogu või komisjon määrab komiteele arvamuse esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla
lühem kui 1 kuu alates kuupäevast, millal asjast teatati komitee presidendile. Tähtaja
möödumisel ei takista arvamuse puudumine edasist tegutsemist.
Kui vastvalt EÜL konkreetsele sättele (näiteks art 95, 137 lg 2 alalõik 3, art 141 lg 3) on
MSK arvamuse ärakuulamine kohustuslik, on see arvamus ka ühtlasi üks ühenduse
õigusakti õiguspärasuse eeltingimusi.
Liikmesriikide 3. sektori organisatsioonide ja kodanikuühiskonna kaasamine
ühenduse tegevusse
Valitsisvälise sektori tugevdamine
Regioonide komitee
Koosseis.
Regioonide komitee on Maastrichti lepinguga loodud ühenduse
alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmesriikide regionaal- ja
kohalike organite esindajatest:
kellel on regionaal- või kohalike organite mandaat või
kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.
Tema liikmete (ja asendusliikmete) nimekirja, mis on koostatud
liikmesriikide ettepanekul, võtab nõukogu vastu kvalifitseeritud
häälteenamuse põhimõttel hääletades.
Komitee liikmete ametiaeg on 4 aastat. Neid võib ametisse tagasi
nimetada.
Regioonide komitee
Ükski komitee liige ei või samal ajal olla Euroopa
Parlamendi liige.
Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike
juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma
kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.
Komitee liikmete arv ei või ületada 350. Kohad
jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:
Regioonide komitee
Riik Kohtade arv
Malta 5
Küpros, Luksemburg 6
Eesti, Läti, Sloveenia 7
Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome 9
Belgia, Tsehhi, Kreeka, Ungari, Madalmaad, 12
Austria, Portugal, Rootsi
Hispaania, Poola 21
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, 24
Ühendkuningriik
Kokku 317
Regioonide komitee
Ülesanded
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustamine
õigusloomeprotsessis arvamuste andmise teel. Arvamusi
annab komitee:
nõukogu või komisjon taotlusel
omal algatusel
komiteega võib konsulteerida ka Euroopa Parlament
Nõukogu või komisjon määrab komiteele oma arvamuse esitamiseks
tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu alates kuupäevast, millal asjast
teatatakse komitee presidendile. Tähtaja möödumisel ei takista arvamuse
puudumine edasist tegutsemist.