=Laulu alus on ajalooline fakt -Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu 778. -Vägedega Galliasse tagasi pöördudes rünnati tema järelväge -Selles langes Bretooni krahv Roland =Eeposes on kõige tähtsam lahing -Antud kristlaste ja muhameedlaste vahelisena -Ülistab kristlust -Tuleb minna Püha Maad vabastama -1099. vallutati Jeruusalemm =Saragossa paganlik kuningas Marsilius tunnistab end Karl Suure alamaks -On vaja saadikut Hispaaniasse -End pakub noor ja keevaline, aga õiglane Roland -Laidetakse sõbra poolt maha -Roland pakub oma onu, Ganeloni -Ganelon arvab, et Roland tahab teda surma saata -Ganelon otsustab kätte maksta, reedab frankide sõjaplaani ja ahvatleb Marsiliuse frankide järelväge ründama
1.1. Omariiklus Juudid jäid esialgu akefaalseks segmentaarseks ühiskonnaks ka paiksetena. Alles mõne sajandi pärast kujunes juutidel omariiklus, kusjuures protsessi kiirendas võitlus vilistitega. Juutidel kujunes siin kaks riiki: · põhjas Iisrael kuningriik, riigiloojaks kuningas Saul · lõunas Juuda kuningriik. Juuda kuningas Taavet (David) (1006-966 e.m.a.)1 valitsemisajal riigid ühendati umbes aastal 1000.e.m.a. Ühendatud riigi pealinnaks sai Jeruusalemm, mis muutus ka silmapaistvaks kultuurikeskuseks. Taaveti ajal vallutasid juudid osa Lõuna-Süüriast, võidukalt lõppes võitlus vilistititega. 1 Tema valitsemisaega on samuti dateeritud 1010-971 e.m.a. või 1004-965. Taaveti järeltulija oli tema poeg Saalomon (965-932 e.m.a.), kes tegeles peamiselt siseprobleemidega, arendas kaubandust, mis muutus kuninga monopoliks. Tema ajal ehitati Jeruusalemmas tempel Jahvele.
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
teine lõppes. Iisrael tekkis ~1000 eKr, enne olid vaid eraldiseisvad kaananlaste hõimud. Esimene kuningas oli Saul. Järgnev kuningas oli Taavet, kes muutis Jeruusalemma riigi pealinnaks ning alustas seal ulatuslikke ehitusi. Taaveti poeg Saalomon lasi ehitada Jeruusalemma templi. Need kolm on tähtsaimad kuningad. Vana-Iisraeli usunditel on sarnaseid jooni teiste Lähis-Ida vanade religioonidega (nt. Mesopotaamia, Egiptuse): Palju pühapaiku mitte üks kindel (judaismis kuni ajani, kui Jeruusalemm muutus usukeskuseks) Suur rõhk kultustoimingutel Usundi tunnused: Monoteistlik, täpsemalt välistav monoteism (kinnitus 6. saj eKr) keelab kõikide teiste jumalate austamine/tunnustamine ainujumala JHVH (jahve) kõrval. Muid jumalaid ei peeta tõelisteks. Algselt oli usund siiski polüteistlik. Jumala nime lausumine oli keelatud ja seega tekkisid talle austusnimed, sh. adonai 'minu isa/issand' JHVHst sai ainujumal tänu prohvetlusele
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
- Hiline kirikujuhtimise mudel - Algselt oli kogudusi, kus oli ka mitu piiskopi. - Eusebiose arvates oli monoepiskopaat Jeesuse enda rajatud · Hakkab kujunema tihe koguduse võrgustik - Vanim kogudus on Rooma kogudus(u 49 pKr) - Kreekas Korintose kogudus - Idas Efesose kogudus · Maakogudute tekkimine oli hilisem - Maainimesed olid rohkem konservatiivsed ja vastu uutele muutustele · Jeruusalemm valitses kui religioosse keskusena, sest seal olid olnud Jeesuse esimesed õpilased ja seal oli ta hukatud - Tähtsad keskused olid veel Aleksandria, Rooma, Antiookia. · Oikumeeniline liikumine-olemasolevate kirkikute koostöö ja üksteise tunnustamine - Suhteliselt hiline nähtus - · Ristiusk levib kahte teed pidi: - Loomulikul teel: kaupmehed, sõdurid jt. Niimoodi levisid ka erinevad kultused.
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
30.Ristisõjad Ristisõdade põhjused: · katoliku kirik tahtis juhtrolli vaimulikus elus · autoriteedi suurendamine · sõjaväelaste energia suunamine · Itaalia kaubalinnad tahtsid kaubandusliku olukorra paranemist, soov kontrollida Vahemere kaubandust Eesmärk püha haua vabastamine Jeruusalemmas I ristisõda 1096-1099 sõdijad jõudsid Konstantinoopolisse, läksid edasi, 1099 vallutati Jeruusalemm, Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik, maa jagati läänideks, I senjöör oli Jeruusalemma kuningas; asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu; tegelikult olid kristlaste käes vähetähtsad alad, nendevastane vaen suurenes, kaotati Edessa 1144
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Elasid Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe ja kõrbe aladel. Rändkarjakasvatajad. XVI sajandil sattusid osad iisraellased Egiptusesse. XIIsaj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest ja vallutasid seejärel Kaananimaa, pärimuse kohaselt juhtis neid teel Egiptusest vabadusse nende suur juht ja seaduseandja Mooses, kes suti teel kodumaale. Xsaaj ühendas kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sain Jeruusalemm. Taaveti poja, kuninas Saalomoni korraldusel rajati sinna jumalaJahve tempel,millest kujunes religioosne keskus. Saalomoni surma järel riik lagunes ja tekkis:Iisrael ja Juuda. 6saj küüditas Nebukadnetsar juudirahva Paabeli vangipõlve. Babüloni vangipõlv algas 586eKr, kui Uus-Babüloonia kuningas hävitas Jahve templi ja asustas sealsesealse rahva ümber Mesopotaamiasse Kui pärslased 539eKr Uus-Babü vallutasid, lubasid nad iisraellastel oma kodumaale tagasi
kirjutas poeemi ,,Vabastatud Jeruusalemm" I ristisõja sündmuste taustal. Parzival 12-st sajandist on ka rüütliromaan, milles peegeldub ristisõja temaatika. Armastus, mis ületab vaenupiire. See temaatika hakkab ka sel ajal suurelt levima. 12.- 14. saj rüütlikirjandus tähtis nähtus keskajal. Kangelaslaulud on ilma autorite nimedeta ja me ei tea neid, aga al 12. saj prantsusmaast tekkis rüüütlikultuur. Mingil moel läheb edasi ka renessanssi ja selle lõpuni. Tasso vabastatud Jeruusalemm on ka sisuliselt rüütlikirj. 17. saj alles pidurdub. 16. saj lõpuni läheb välja. Võimalik, et midagi on ka sellist, mille poole enam tagasi ei pöörduta. Kuid on ka põnevaid nähtusi nii eepilises kui lüürilises zanris. Kui kangelaslaulud, jutustasid suurtest ajaloosündmustest, sisi rüütlikultuuris 12. saj-st teisiti see tekkis feodaalide lossides, lossikultuur, mitte sõjaväljadelt. Suhtlemine rahuajal, mitte sõjaajal. Tegemist armastusega. Sõjaajal pole selleks aega
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
Ida ( nt Palestiina ). Seal toimusid Ristisõjad (eeskätt Vahemere idarannik ) RISTISÕJAD 11.- 13. sajandil · esimesed neli on täselt dateeritud, hilisemate kohta on erinevad andmed Kuhu ristisõjad toimusid? · Esimene, teine ja kolmas toimusid Oalestiinasse · Neljas toimus Konstantinoopolisse · Järgnevad ristisõjad toimusid Põhja Aafrikasse Miks ristisõjad puhkesid? 1) Jeruusalemma vabastamine ( Jeruusalemm oli türklaste valduses ), Kristuse haua vabastamine 2) Õige usu levitamine ( katoliiklus ) 3) Kaubandus Vahemere linnad, eeskätt Veneetsia ja Genova, soovisid oma kätte saada ülemvõimu Vahemere kaubanduses. Lähis- Itta rajati ristisõdijate riigid. Vaimulikud rüütliordud kaitsesid maavaldusi Palestiinas, sinna kuuluv inimene oli nii vaimulik kui ka rüütel, nad olid andnud mungatõotuse, pidi end pühendama ristiusu kaitsmisele. Neil tekkis päris palju:
liha ja veri nõudis,et järeltulijaks peaks saama Ali. Ka ansarid nõudsid kohta endale, kuid Abu Bakril õnnestus mõlemi partei toetus endale saada. · Abu Bakr hakkas maailma vallutama. Kõigepealt Iraan ja Bütsants. · 633 ületas esimese kaliifi armee Iraani piiri. Armee juht oli Halid ibn al-walid, armees 18 000 meest. · Aasta hiljem kuulus pool Mesopotaamiat kaliifile. Järgnes sõjakäik Süüriasse. Ka Palestiina ning mõni aeg hiljem, ka Jeruusalemm langesid. · Abu Bakr valitses 2 aastat. Ta oskas Ali ja tolle pooldajad välja lülitada ja korraldas asja nii,et tema järglaseks sai Omar. · Omar valitses 10 a. Ta lõi ja arendas administratsiooni, justiitsi jm. Riigi elemente. · Vallutas Pärsia. · 651 tapeti Iraani valitseja Jazdagard III. · Amr ibn al-Asad iga eesotsas vallutati Egiptus ja Aleksandria. · Mediina vaatas põlgusega värskelt islami tunntustanud Mekat. Ainult Mediinalased
Idablokk- NSVL mõjualune ala Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Idabloki majanduskoostöö organisatsioon NATO ja VLO NATO 1949 Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955 Võidurelvastumine Hiina Rahvavabariik 1949 1949 lõppes Hiina kodusõda Hiina lõhenes: Mandriosa- Hiina Rahvavabariik Taivani saar- Hiina Vabariik Korea sõda 1950-1953 17. juuni 1953 Berliini ülestõus 1948 Iisraeli tekkimine Briti palestiina: 1. Juudi riik 2. Araablaste riik 3. Jeruusalemm 15.05.1948- pidi lõppema Inglaste valitsemine Palestiinas ja tekkima jaotus 14.mai 1948 kuulutati välja Iisraeli riik 1948-1949 I Iisraeli-Araabia sõda Gamel Abder Nasser- tema juhtimisel viidi 1951 Egiptuses läbi riigipööre Eesmärgid: 1. Ühtse araabia riigi loomine 2. Islami sotsialism 1956 Suessi kriis Põhjus on Suessi kanali riigistamine Egiptuse poolt, enne kuulus prantslastele ja hiinlastele Iisrael ründas Egiptust Sekkusid Inglismaa ja Prantsusmaa
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
70 000 kohalikku tapeti Jeruusalemma vallutades aastal 1099. I ristisõda algas 1096 ning lõppes 1099. Pärast esimest ristisõda loodi ristisõdade kuningriigid, mis pidid takistama moslemite ülevõtmist, aga mõne aja möödudes see siiski langes ning sai moslemite kätte. Antioch’i, Acre ning Jeruusalemma piirkond. II ristisõda (1147-1149) Eesmärk oli vallutada Damaskus. Ajendiks Edessa langemine. Konrad III ja Louis VII III ristisõda (1189-1192) Kõige tuntum! Eesmärk vabastada Jeruusalemm – edutult. Juhid: Püha Rooma keisririigi juht Friedrich I Barbarossa ; Prantsusmaa juht Philipp Augustus ning Inglismaa juht Richard Lõvisüda. Philipp läks Richardiga tülli ja marssis oma vägedega minema. Friedrich suri teekonnal ning seetõttu jäi Richard oma vägedega üksinda Zalahdini vastu. 92. asus Richard läbi Austria tagasi kodumaale, aga ta võeti vangistusse. Ta sai lunaraha läbi tagasi vabaks alles 2 aastat hiljem.
liitus ajutiselt vilistitega ning võitis seeläbi konkurenti Sauli. Sai Iisraeli valitsejaks. Tegeles võimu kindlustamisega, võitis vilisteid, vallutas Jeruusalemma, millest tegi pealinna. Palestiina oli Iisraeli võimu all. Saalomon: 10.saj võimu kindlustamine ja stabiliseerimine Iisrael tõusis Kaanani tugevaimaks riigiks. Rajas Jahve templi, mistõttu olid maksud kõrged ja riigi põhjaosas toimusid rahutused. Mässu tulemusena käid riigi võimu alla vaid Lõuna Juuda ja Jeruusalemm. Prohvetid: Eelia,??? Jesaja: 8.saj tegutses Iisraeli languse ajal ning käsitles Assüüriat jumala karistusena valejumalate tunnistamise eest ja kutsus ravast Jahve ümber koonduma. Üks esimesi märke monoteismi nõudest. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas: 8/7.saj Früügia kuningas, kelle valitsusaeg märkis ka riigi hiigelaega, tugevad sidemed Kreekaga, mida tunnistavad annetused Delphi oraaklile. Leping Assüüriaga, kus tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8
viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Pilet nr 17. Ristisõdade aegne kultuur Ristisõdade olemus ja nende tulemus. Koos paavstivõimu tõusuga kasvas ka usuline vaimustus, mis avaldus muu hulgas ka soovina vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid:vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus Põhjused: levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust Kokku toimus 7 ristisõda-180 aastat, 1096-1270(XI-XIII saj). Oluliseimad neist olid esimesed neli. Lisaks toimus ka laste ristisõda, mis oli kohutav katastroof. I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149,
Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313. aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430. aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342. aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346. aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. 50 päeva pärast Jeesuse surma tekib esimene kogudus. 48 Jeruusalemm jaotatakse ära, kes millise rahva seas misjonit teeb. 64 Peetrus lüüakse Rooma linnas risti. Teda peetakse esimeseks paavstiks, kuigi kiriku keskus oli sel ajal Jeruusalemm. Tänu misjonitööle levib kristlus Rooma riigis kiiresti ning jõuab juutide ringist välja. Esimesed suured kirstlaste tagakiusamised olid alles 3. sajandil (249-251 ja hiljem). 260 Gallienuse ususallivusedikt ning vaherahu. 303 algas tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313 Constantinus Suur
keisrile. Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks. Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas. Kokku oli 4 piirkonda. Lähis-Ida Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis-Itta. 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö."palverännaku Issanda hauale" Eesmärgiks oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi. Ehitustööd kulgesid kiiresti ning 1904 valmis esimesed 200 km raudteed. Siis aga tekkis rahvusvaheline konflikt- Suur-Britannia kartis, et Saksamaa võib laiendada raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi.
Uus-Babüloonia riigi hiilgeaeg oli kuningas Nebukadnetsar II võimu all (605-561 eKr). Ajaloos on ta tuntud eelkõige suure ehitajana. Pealinnast Babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn, mis ümbritseti massiivse kindlusvööndiga. Linnas kerkis peajumal Marduki astmiktempel - Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale katuseterrassidele rajati rippaiad. 597 eKr vallutati Juuda riik ja Jeruusalemm. · 539 eKr vallutas Pärsia kuningas Kyros II Babüloni ja ühendas selle oma riigiga. · 331 eKr vallutas Mesopotaamia Aleksander Suur. RIIGIKORRALDUS JA ÜHISKONNA ÜLDISELOOMUSTUS. Kuningas oli riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seaduseandja ning kohtumõistja. Ka seisis kuningavõim Mesopotaamia rahvaste meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita tähtsamaid religioosseid ülesandeid
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
(moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 – 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal
(moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal
kaupmeeste kirikud Novgorodis jne, kirik tähendas pigem kaubanduslikku funktsiooni, hüpotees, et need kirikud võisid eksisteerida juba 11. sajandi Tallinnas. Miks oli ristisõdijatel tarvis Baltikumi vallutada, siis seda väidet, et Baltikumi oli tarvis kaupmeestel - miks see paganatemaa nüüd takistuseks sai, kui varem seda oli läbitud probleemida. 27.02.12 11. saj lõpul algasid ristisõjad. 12. sajandi alguses arenes ristisõja ideestik edasi arusaamaks, et see Jeruusalemm ei pea olema maine, vaid võib olla ka piltlik Jeruusalemm. Ristisõjaks vaja paavsti poolne heakskiit ja peaaegu alati sõda paganatega oli võimalik näidata kaitsesõjana. Juba 1140. aastatel peeti ühemõtteline ristisõda Läänemere ala, see on siis Vendi ristisõda vendide vastu, kus osalesid ka Poola vürstid, lõppes sõjaliselt edutult. Järgnevatel aastakümnetel vendid kristianiseeriti
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Kuna Lääne-Euroopas oli palju rüütleid tegevuseta algaski pikk ja verine sõdade periood, milles eristatakse kaheksat ristikäiku + laste ristisõda. Kõige esinduslikum nendest oli 3. Ristisõda. Ristisõdade üks hilisem suund oli Baltimaade ristiusustamine. I ristisõda(1096-1099) koosnes kahest sõjakäigust: talupoegade sõjakäik, mis lõppes Konstantinopoli all hävinguga ja rüütlite ristiretk, mille tulemusel vallutati Jeruusalemm ja avati see palveränduritele. Samuti moodustati mitmeid kristlikke riigikesi, millest tähtsaim oli Jeruusalemma kuningriik. Veel kujunesid Pühal maal välja vaimulikud rüütliordud: Templiordu(prantslased), Juhanniitide ordu (itaallased) ja Teutooni ordu(sakslased). III ristisõda (1189- 1192) oli ristisõdadest kõige kuulsam ja esinduslikum. Sultan Saladin oli vallutanud Jeruusalemma ja seda läksid
14. saj humanistid lõid uue inimese kontseptsiooni, kirjutati inimese väärikusest, lähtudes piibli ümbertõlgendamisest. Ka pattulangemine tõlgendati ümber. Inimese kontseptsioon muutus dünaamiliseks, st ta võis oma positsiooni muuta. Inimene saab kõrge positsiooni, kui saab kõrge hariduse nn studia humanitatis. Kirjanduse põhikontseptsioonid, mis seotud ruumi, aja, looduse, naeru, relatiivsusega. Keskaja ruum oli idealiseeritud ruum. Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust ,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta matkab mäe tippu ning imestab maailma üle. Renessansikirjanduses on tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
Bütsantsi basileios Alexios I Komnenos palus paavstilt abi pealetungivate seldzukkide vastu. Paavst Urbanus II kutsus 1095 Clermont’i kirikogul osutama seldzhukkidele vastupanu ning hõivama Püha Maa (Palestiina). Üleskutse leidis kogu Euroopas laia vastukaja, kujunes Üle- Euroopaliseks ettevõtmiseks. I sõda 1096 – 1099. Alul said ristisõdijad lüüa (lihtrahvas). 1097 tungisid rüütliväed Godefroi de Boullion’i juhtimisel itta ja saavutasid edu. 1099 vallutati Jeruusalemm ja loodi Jeruusalemma kuningriik, Edessa krahvkond jt riigid. Johanniitide- (Malta), Saksa- ja Templiordu loomine. II sõda 1147 – 1149. Ajendiks Edessa langemine. Louis VII ja Konrad III juhtimisel, edutu. III sõda 1189 – 1192. Võeti ette vabastamaks Jeruusalemm, mille Salah ad-Dini oli vallutanud. Võtsid osa Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda, ja Prantsuse kuningas Philippe II August, edutu.
1) Esimestel sajanditel ei olnud kindlust, et kristlikkusse kirikusse ei tule karismaatilist juhti, kes lööks platsi puhtaks. Üks kuulsamaid liikumisi montanistid. Juht Montanus, kes tegutses Väike-Aasias, Früügia provintsis u aastatel 157-172. Said kuulsaks 2 naisprohvetit Maximilla ja Pricilla. Nende kuulutus oli karismaatilist laadi. Maailmalõpu kuulutajad, ütlesid, et Kristus saabub üsna pea ühte väikesesse linna Peputsasse, millest pidi saama uus Jeruusalemm. Liikumine kasvas ka pärast tähtaja ületamist (maailmalõpp pidi saabuma Maximilla surmaga). Nemad on üks liikumine, keda Tertullianus nimetab vaimu poolt täidetuteks – neumaatikuteks. Olid väga sallimatud teiste suhtes. Tekib konflikt vertikaalse ja horisontaalse juhtimismudel vahel. Seetõttu hakkab maad võtma apostelliku järjepidevuse mudel, et asi oleks kontrollitud ja et vältida karismaatilist „lärmi“.
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Tema eesmärgiks oli reformida kirikut, tõrjuda sealt välja Vana Testamendi tekstid. Samuti kärpis ta Pühakirja, pidades oluliseks vaid Luuka evangeeliumit ja Pauluse kirjade korpust. Markioni eetika oli range, tema arvates ei olnud apokalüpsise ootus põhjendatud ning vagad koguduseliikmed pidid teostama rahuriigi juba selles maailmas. Rangus iseloomustab ka montanistide liikumist, mis tegutses Väike-Aasias, Pepuzas, millest pidi kujunema uus Jeruusalemm. Erinevalt markionistidest oodati aga maailma lõppu, tähtsustati prohveteid kui märke lõpuaegade saabumisest. Tuntud on Montanuse naisprohvetid Maximilla ja Priscilla. Tähtsustati karismaatilisust ja peeti end ülejäänud kristlaskonnast paremaks. 4. Kristluse tõus Rooma riigis 3. ja 4. sajandil. Diocletianuse restauratsioon. Constantinuse tõus keisriks ja valitsemisperiood. Julianus Apostata. Kolmanda sajandi esimene pool (aastad 220-240) oli kristlusele suure tõusu aeg,
Ent varsti lõppes II Maailmasõda Saksamaa kaotusega, ning palestiinlaste probleemidega hakkas tegelema vastloodud ÜRO Peaassamblee otsusega 1947. aastal moodustatud Palestiina erikomitee. Viimane otsustas, et loodav Palestiina Araabia riik peab asuma 11000 ruutkilomeetrilisel ala koos väikese juudi kogukonnaga. Paralleelselt loodav Juudiriik peab asetsema selle kõrval 15000 ruutkilomeetril koos väikese araabia kogukonnaga. Eraldi sõltumatu rahvusvahelise linna staatuse pidi aga saama Jeruusalemm. Selline asjade lahendus ei sobinud ei juutidele ega araablastele. Nähes, et ÜRO-st ei saa asja juutidele sobiliku riigi loojana ning toetudes NSV Liidu diktaatori Josif Stalini pakutud moraalsele ja materiaalsele abile relvade ja raha näol, kuulutasid juudid 1. mail 1048. aastal ühepoolselt välja oma riigi. Juba järgmisel päeval otsustasid Palestiina araablased seda riiki rünnata iraaklaste, jordaanlaste, süürlaste ja egiptlaste relvajõudude abil. Kestnud
ahvatlesid Konstantinoopoli rikkused, võeti ette sõjaretk. Põhjuseks nimetati ka seda, et kreeka katoliku kirik ei allunud paavstile. V ristisõda taas Innocentius III poolt algatatud (1217-21) ristisõjas osalesid peamiselt Prantsuse ja Saksa rüütlid, kes vallutasid 1219 Egiptuses Damietta, kuid taandusid, suutmata edasi tungida. VI ristisõda (1228-29) Saksa-Rooma riigi keisril Friedrich II õnnestus läbirääkimistega Jeruusalemm 10 aastaks tagasi saada. 1244 langes see lõplikult seldzukkide kätte, idas alanud mongolite agressioon ajendas neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse mamelukid olid
12-13 saj. Hakkab Euroopas murenema senine ettekujutus maailmakorraldusest. See ettekujutus on äärmiselt vana ning esimene selline on ettekujutus monotsentrilisest maailmakorrast (ettekujutus maailmas kui ühest suurest universaalriigist). Just 12-13 saj. Pärineb polütsentriline maailmapilt (omavahel seotud keskuste paljusus millel üldjuhul puudub ühtne religioosne alus). Edaspidi käsitleme Euroopat mis põhineb kolmel linnal Ateena (kreeka filosoofia), Rooma (riigi ja õiguskord) ja Jeruusalemm (juudireligioon ehk sellest välja arenev kristlus). Sellisesse määratlusse ei kuulu õigeusklik ida-euroopa. Kultuuriliselt vastandame lääne idale (vastandus on aktuaalne kasvõi praegu 9/11 sündmuste plaanis). Võime väita et kogu idamaa mõtleb monokraatiliselt, sest kogu võim koondub ainult ühte kohta, olgu selleks siis kuningas või kes iganes, kes on jumal või jumalaga ühel pulgal (despootia). Hommikumaa õpetuse aluseks on religioossed tekstid ning õiguse allikad. Õigus
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
842815). 8. sajandi teisel poolel sõlmis Iisrael taas tugevnenud Assüüria vastu liidu Damaskuse Juuda ja Egiptusega. 732 vallutasid assüürlased Damaskuse. Iisrael tunnistas Assüüria ülemvõimu, kuid tema suhted Egiptusega provotseerisid Assüüria rünnaku. 722/1 vallutasid Assüürlased Samaaria. Kuningas ja ülikkond küüditati ning asemele asustati elanikke Mesopotaamiast ja Araabiast. Juuda riik Pealinn oli Jeruusalemm ja valitses Taaveti/Saalomoni dünastia. Riik oli Iisraelist väiksem ja nõrgem. Suhted Iisraeliga olid sageli vaenulikud. VIII sajandi teisel poolel (kuningas Jootami ajal 742735) liitus Juuda Iisraeli, Damaskuse ja Egiptusega Assüüria vastu, kuid sõlmis seejärel (Ahase ajal 735715) liidu Assüüriaga, aidates nii kaasa Iisraeli langusele. Algas prohvet Jesaja kuulutamine, kes hoiatas Assüüria ohu eest ja manitses lahti ütlema teistest jumalatest.
16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat) 13-12 saj eKr lahkusid juudid Egiptusest läbi Punase mere Siinai poolsaarele = kõrberännak 40a Saalomoni järel lagunes juutide riik Iisraeliks ja Juuda riigiks 722 eKr vallutas Assüüria Iisraeli riigi Foiniika linnriigid(polised) 12 saj eKr: Byblos, Siidon, Tüüros 8 saj eKr läksid need Assüüria võimu alla 10 saj eKr pani Taavet(u 1000 962 eKr) aluse Iisraeli riigile, pealinn Jeruusalemm Saalomon ( 962 922 eKr) rajas Jahve templi 586 eKr Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar vallutas Jeruusalemma hävitati Jahve tempel ja juudid küüditati Mesopotaamiasse = Paabeli vangipõlv 2. Euroopa vara-uusaja algul Varauusaeg = 16-17 sajand Koloniaal vallutuse algus Reformatsioon - Martin Luther - 1517 Saksamaal (katoliku kirik ja tema paneb aluse protonstatismile)Tema uus kirikureform kannab nime "Luteri kirik" - Eestis umbes 1545.a. Absolutism - iseloomustab seda ajajärku
Samal ajal arenes edasi judaism. Religioosse elu keskseks institutsiooniks sai sünagoog. 539. aastal eKr lubati juutidel Juudamaale tagasi pöörduda. Kui kreeklased 333. aastal eKr vallutasid Aleksander Suure juhtimisel vägeva Pärsia impeeriumi, said juudid õiguse liikuda Aleksandri hellenistliku impeeriumi piires ja paljud neist asusid Euroopasse. Need, kes pöördusid tagasi Jeruusalemma, taastasid judaismi rituaalid ja kõige tähtsama kultusekoha — kuningas Saalomoni templi. Jeruusalemm sai uuesti religioosseks keskuseks ja oli lühikest aega juutide kontrolli all. Kui roomlased vallutasid hellenistliku impeeriumi, sai Juuda riigist tohutu Rooma impeeriumi vasallriik. Rooma võimu all oli juutidel impeeriumi piires veelgi suurem liikumisvabadus. Seetõttu kujunesid juutide asualad Euroopas, Kesk- ja Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas. Mõned sel ajal asutatud kogukonnad on säilinud tänini. 66. aastal tõusid Juudamaa juudid roomlaste vastu üles, et asutada oma kuningriik
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Piibli järgi elas Mooses Egiptuses orjapõlves. Ta juhtis iisraeli rahva läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis jumal Moosesele kaks kivitahvlit 10 käsuga. Need kümme käsku said iisraeli (juudi) usundi ja kõlbluse aluseks Taavet - vanaaja Iisraeli kuningas u aastail 1000 - 970 e. m. a. Taavet pärines Juuda hõimust. Ta võitis iisraellaste ohtlikemad vaenlased - rannikul elavad vilistite hõimud. Taavet rajas Palestiinas tugeva riigi, millepealinnaks ja usukeskuseks sai Jeruusalemm. Pärimuse järgi oli Taavet enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglakasvulise vägilase 24 Koljatiga. Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult kivid ja lingu. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma ja üleolekus kindlana ei pööranud poisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi, pani selle lingule ja keerutas kõigest jõust.
või (nn uneraviga seoses) templis ning et olid ka asutused (valetudinaria), kus hoolitseti vanade orjade ja sõdurite eest. Samas haiglat kui sellist mainitakse alles 350. aasta paiku, st juba kristluse kontekstis. Tõepooelst hoolekanne oli osa kristlikust dogmaatikast ning hoolekandeasutused, mis mõeldud vanadele, palveränduritele või haigetele, saidki edaspidi oluliseks nähtuseks haiglate arenguloos. Suuremad sarnased asutused tekkisid tähtsamates palverännakute sihtkohtades (Rooma, Jeruusalemm jne). Haiglaravi anti neis sporaadiliselt, esimene teadaolev koht, kus seda järjepidevalt tehti, asus Konstantinoopolis 7. sajandil. 1136. aastal näib Konstantinoopoli Pantokraatori kloostri haigla asutamisürik kinnitavat selle traditsiooni jätkumist, mainides mh ka haiglas aset leidma pidavat meditsiiniõpet. Araabia-islami maailmas oli 10. sajandil suuremad haiglad sellistes linnades nagu Kairo, Bagdad ja Damaskus. 12. sajandiks olid araablastel haiglad juba enamuses keskustes. Mõnes
'Taavet vallutas ka Jeruusalemma käes (oli Kaanonlaste käes) Andis võimu edasi oma pojale 10 saj II poolel Salomonile, rajas sinna Jeruusalemma Jahve templi.Seega kui uskuda VT jutlustust, siis kujunes 10 saj tugev ja küllalt suur riik, mis ulatus Punasest merest, Eufratini välja, kaasaegsetes allikates pole sellest riigist midagi. Ei olegi tekste mis võiksid seda riiki kajastada(kreeka kirja polnd veel siis) Arheoloogias ilmneb Jeruusalemm arvestavana 9 saj peale, eksisteeris 10 saj aga ei olnud eriti silmapaistev sel ajal, ei saanud olla nii suur. Salomoni surma järel põhjapoolsed 11 hõimu hakkasid mässama ja lõid lahku, Jeruusalemma dünastia kontrolli alla jäi Juuda võimu ala. Põhja-riik ja Lõuna-riik Lõunapoolne on Juuda, püsis ja Põhjapoolne on Iisrael, siin dünastiad vaheldusid. VT on kokku pandud Juuda vaatekohalt, seega käsitleb seda Iisraeli riiki kui vaenulikku ja on väga
Augustinusele oli Ambrosius suureks eeskujuks. Lõplik paganliku polüteismi häving aga jõudis paradoksaalselt kätte Lääne-Rooma langemisega. Augustinus väitis, et paganluse oli põhjustanud kodusõja, lahkhelid ja moraalse allakäigu, kristlus aga oli teinud paremaks nii sõdureid, lapsevanemaid ja lapsi, orje kui isandaid, maksumaksjaid kui maksukogujaid. De Civitate Dei ülesehitus. Teosel on kolm osa: Rooma, Kreeka ja Jeruusalemm ning kogu ajalooline areng ja kõik, mis selles on, viitavad heebrealaste Jumalale. Rooma riigis oli alanud nüüd tempora Christiana (kristlik ajastu). Roomast ja roomlastest oli saanud Jumala tööriistad, eriti olulised eeskujud seejuures on Rooma kristlikud keisrid. Riik ja poliitika on pattulangemise tagajärg. Valitsemisvorm, riik ja poliitika pole eesmärgid omaette, põhjus seisneb inimtahtes, mille tõttu on häid inimesi ka halvimas valitsemisvormis ja vastupidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
