Subjektive Unendlichkeit mõtleva olendi lõputus (mis asi see on?) Kui Verstand ütleb, et A, siis Vernunft mõistab seda kui nicht A , (B, C, D,E) (?????) Kui Vernunft vastandataks objektiivsele Unendlichkeitile that something only possesses identity in virtue of its differences from other things Mingi asi omab identiteeti ainult seeläbi, et ta on teistele asjadele erinev Et olla midagi, peab sellel millelgi olema identiteet Reflexion on lõpliku Kas Reflektsioon näitab, et on olemas vastandid?
"Ühed arvavad, et kõige põnevamaid jutte räägitakse suitsuruumis - ja hakkavad suitsetama. Teistele tundub, et kasiinos mängimine on sotsiaalse staatuse oluline osa ning suunduvad mängusaali." (Sepel 2007: 30) Osad inimesed võivad luua lausa terve sõprade võrgustiku, kellega koos kasiinos käia või pokkerit mängida. Osa mänguritest motiveerib teiste inimeste seltskonnas viibimine, isegi kui erilist kontakti ei saavutata nendega. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 4. Identiteet ja enesehinnang Tihti nähtakse hasartmängimist glamuursena ning seetõttu hakatakse mängima. Osad inimesed tahavad kogeda tunnet, et neid vaadatakse kui võitjaid ning neile meeldib, kui teised inimesed neid kadestavad. Armastatakse kõneleda mängudest, milles nad on võitnud ja võidetud summadest, et muljet avaldada teistele. Näiteks mõni häbelik nooruk võib käia mängides tõestamaks, et ta on elukogenud ja julge isik. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 5. Raha teenimine
Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike
lihtsustamine olukorrad eesmärkide alusel alusel * Lihtne ja vähe *Oskuste * Kliendi huvidele *Innovaatilisus, kiiresti kvalitfitseeritud tööjõud standardiseerimine keskendumine muutuv ja keeruline * Organisatsiooni * Organisatsiooni * Iseseisvad keskkond identiteet ja sümbolid identiteet allüksused *Organisatsiooni imago * Maksimaalne *Sõltumatus * Juhile autonoomia ja * Üleminek tsentraliseerimine keskonnast vastutus konkurentsikeskkonda – * Käsuliinid * Dünaamilised * Tulemuspalk grandid * Strateegia töösuhted * Tulemused
Kultuuriuuringud ● juhatab kaasaegse kultuuri uurimisse; selles on oluline aspekt meedia ja meedia vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks ● teemad: kultuur, identiteet, ideoloogiad, popkultuur, keel ja representatsioon, retseptsioon ja auditoorium, kultuurikonfliktid ja globaalsus, kultuurisotsioloogia jms ● annab vahendid maailmaprotsesside mõistmiseks, tõlgendamiseks ja mõtestamiseks, sh avaliku sfääri – poliitilise sfääri, majandussfääri, sotsiaalsfääri, kultuurisfääri jt valdkondades ● võimaldab longituude kui pikkade protsesside uuringuid, sh ka kultuuridevahelisi võrdlusuuringuid
kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe praktika põhjalt saame teha on siiski suhteliselt väiksed. Ühistegevus -> tajutud identiteet. Ühine tegevus ja teadmised tekitavad identiteedi, mida inimesed ise tajuvad, nad tajuvad kuulumist teatud kogukonda. Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki.
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
.. on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate promotsioonivormide reklaam, müügitoetus, isiklik müük ja suhtekorralduse kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsioon) ... eesmärk on erinevate sõnumite ühtlustamine ja õige suhtestamine ITK sõnumid Kontrollitavad sõnumid: 4P, promotsioonivormid, Visuaalne ja verbaalne identiteet Kontrollimatud sõnumid: Konkurendi 4P, Konkurendi promotsioonivormid, Vahendajate "käitumine", WOM, Meedia; Tarbija kogemus ITK kasu seisneb:kanalites olevates sõnumite ühtsuses, efektiivses kommunikatsioonis (raha säästmises) ja kliendilojaalsuse kujundamises. Integreeritud lähenemine on tõhus, kuna sel moel jääb sõnum sihtgruppidele paremini meelde ja kinnistub kordamise tulemusena. Brändiloome Tänapäevane turunduskommunikatsioon baseerub brändil
inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks sokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti. Missioon ( mida ma tahan korda saata) Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7. Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi. Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. 8. Armumine ja armastus
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Kui aastateni 1970-75 olid firma juhtidel ja töötajatel juhtimisest sarnased arusaamised, mis õige, mis vale, siis nüüdseks on materiaalse heaolu kasv, haridustaseme tõus, massiteabevahendite mõju suurenemine ja väärtushinnangute muutumine aga suurendanud vajadust eneseteostuseks, eneseväärtustamiseks ja ühtekuulumiseks. SIFO (Rootsi Arvamusuuringute Instituut) andmetel võib 90.aastaid nimetada pädevuse kümnendiks: oluliseks peetakse teadmisi ja nende kasutamise oskust. Identiteet seisneb enese arendamises ja sellises tarbimises, mis eelistab elamusi asjade kokkuostmisele. Haritud noorte hulgas saab vabakutseline töötamine elustiiliks. 2. Personalijuhtimise eesmärgid Personalijuhitmise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. A. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine personali planeerimine töö analüüs
peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 34 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Loovad
Ühtpidi koolivorm on alati vihatud, teistpidi soovitud, see on keeruline valdkond. Enamasti algkoolilaste vanemad arvavad, et koolivorm on nende jaoks mugav ja väikeste laste puhul pole nii oluline, mida nad selga panevad, üldiselt nad naudivad seda, et nad ühtemoodi välja näevad. Teises kooliastmes jagunevad õpilased juba kahte leeri. Lapsed tahavad üksteisest juba erineda ja võib tekkida koolivormi puhul tülid. Kooli eesmärk on kooli korporatiivne identiteet ja koolikultuur, selle tunnuseks on koolivorm, mille järgi koolijütse ära tuntakse. Koolivorm peamiselt suurendab ka kooli tunnet. Kokkuvõttes tuleb see ka odavam, ei ole vaja pead murda, millise firma särgi parajasti lapsele ostma peab ja kui lapsed on suhteliselt ühtemoodi riides, ei tunne keegi ennast kehvema majandusliku olukorra pärast halvasti. 1950-ndad Viiekümnendate alguses ei olnud koolivormi kandmise nõue veel üleüldine. Tüdrukutele oli ette
tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9). Lisaks integratsioonile teiste õppeainetega ja erinevate üldpädevuste arendamisele pööravad õppekomplekti autorid tähelepanu ka kõikidele õppekava läbivatele teemadele: elukestevõpe ja karjäär ( Unit 1, 18); keskkond ja jätkusuutlik areng (Unit 5, 17); kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (Unit 11, 17); kultuuriline identiteet (Unit 16); teabekeskkond (Unit 1, 17); tehnoloogia ja innovatsioon (Unit 12 ); tervis ja ohutus (Unit 12, 13); väärtused ja kõlblus (Unit 3, 5). Õppematerjal on metoodiliselt ja ka sisuliselt hästi ning loogiliselt koostatud. Retsensendile on hea mulje jätnud autorite püüd tuua õpikusse teemasid, mis vastaksid õppijate huvidele ja vanusele. Kõik õppetükid algavad rütmisalmiga (chant), mis lisavad õpikusse mängulisust.
Antropoloogia= võõras kultuur Seega NB teksti loomine, eluviisi kirjeldus. Tõlgendus: uurija räägib oma uurimisloo. Thick description= Tihe kirjeldus. Mitte ainult mida vaid ka kuidas ütleb. Writing culture Ameerikas (Marcus & Fisher) Sotsiaalne tihedus: riietus, miimika, sõnavara, kõneviis, släng. Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt. NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega. Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse. Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus. Humanistlik (enesekohased kogemused) jms. Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt. - Igapäevased olud mitte laboratoorium. - Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja. - Info kogumine on struktureerimatu. - Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni. Ise kehtestad: nt füüsiline, formaalne, mitteformaalne. - Uuritavaks üks olukord/rühm/inimene. - Materjali analüüsitakse tervikuga seoses. - Analüüsi aluseks on tõlgendus.
Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Me ei suuda ette kujutada midagi tõeliselt olevat, ilma et see oleks miski, ilma et sellele oleks omistatud reaalne identiteet. Me ei suuda ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on meie mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud
Mõtteviis "way of thinking" "group think", väärtused ja normid, mida ettevõtte töötajad kannavad Igapäevane praktiline tegevus (mõtteviisi elluviimiseks): · Vestlused · Treeningud ja koolitused · Kohtumised · Igapäevane äripraktika · Tööülesanded · Teenusepakkumine · Tootmistegevus, etc. · Sotsiaalsed suhted konventsionaalsus · Võimusuhted Korporatiivne subkultuur, aitab edasikanda korporatsiooni eesmärke globaliseerumisel korporatsiooni identiteet. 6. Lineaar-, multi- ja reaktiivsed ärikultuurid, nende erisused ja geograafia. Kultuurierisuste mõõted ajale orienteeritus: · Pikaajalisusele orienteeritus (Long-Term Orientation (LTO)) · Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed
isikute ja nende arvamuste kuulamise, austamise ning arvesse võtmise võime. Lisaks sellele on väga tähtis oskata hoiduma isikliku kasu saamisest ühise eesmärgi saavutamiseks. Kõige ratsionaalsemad ja õigemad otsused on vastu võetud tänu loovuse ja innovatiivsuse tasakaalule, õige lähenemisviisile info kogumise ja analüüsimise suhtes, võttes arvesse kõik vaatenurgad, teiste inimeste kogemus ning säilitades rühma identiteet. Selline lähenemisviis ja strateegia emotsioonidega hakkama saamiseks viib organisatsiooni kaotuste minimiseerimiseks ja edu saavutamiseks. 12 VIIDATUD ALLIKAD 1. Tran, V. The influence of emotions on decision-making processes in management teams. 2004 2. Tran, V., Páez, D., Sánchez, F. Emotions and Decision-Making Processes in Management Teams: A Collective Level Analysis. 2012 3. Kell, V. Senine juhtimine ei tööta
See etapp on grupi arengu seisukohalt väga tähtis, sest konfliktid sunnivad grupiliikmeid end avama ja grupis saavad selgemaks rollid ja see, milliseid norme vajatakse , et ülesandega toime tulla.Samas on oht, et mõne grupi areng peetub sel etapil. 3. Normaliseerumine ehk jõudmine reeglipärasele käitumisele. Aktsepteeritakse arvamuste erinevusi ja on kujunenud õiguste ja kohustuste tasakaal, mida toetavad grupinormid. Grupis on arenenud kohesiivsus ja identiteet. Liidriroll on välja kujunenud. Et normid pole veel sügavalt juurdunud, siis on vaja, et neist hälbimisele pöörataks piisavalt tähelepanu. Otsustamisel võetakse aluseks faktid ning asjatundjate arvamused. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Tunne on turvaline ja väljendatakse oma arvamusi. Liikmete omavaheline suhtlus on viisakas, kuid ka isikupärane. 4. Toimimine, talitlemine ehk kohustuste etapp.Ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: individuaalne initsiatiiv, riski aktsepteerimine, suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid, integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö, juhtkonna toetus alluvatele, kontroll, identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga, hüvituste süsteem, konflikti tolerants, kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. 1
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
2.Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes. Tänapäevane seisukoht Hoiak on hinnanguline valmisoleks positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem. Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus: · teadmine (lihtsustada infotöötlust) · utilitaarsus (suurendada positiivset tulemust) palju ühist kasu. · Sotsiaalne identiteet grupikuuluvus · enesehinnang seostada mina positiivsega. 9. Milliste tegurite tõttu on sotsiaalse õppimise teooriat kritiseeritud - ei ole see, et tulemusi saab seletada samaaegsete protsessidega. Sotsiaalse õppimise teooria (Bandura 1977) õppimine ei pea alati toimuma läbi kogemuse, vaid õppida on võimalik ka kedagi/midagi jälgides. Seda nimetas Bandura mudeldamiseks. Indiviidi agressiivsus
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
arengutrendidega). Peamiseks mureks on aga riikide reaalne suutlikkus otsustada oma majanduse või sotsiaalarengu üle. 2.2 Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kui rahvas ei toeta demokraatlikke väärtusi ja tavasid, siis ei saa demokraatiat ka ülevalt poolt käsu korras kehtestada. Kultuur vormib paljuski ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Samastumine ehk identifitseerumine võib toimuda erinevatel alustel. Kokkukuuluvust tunnetavad näiteks ühe paikkonna, ühe rahvuse või ka ühe usutunnistusega inimesed. Ühiskonnad erinevad üksteisest selle poolest, kui palju elab neis etnilisi ja usulisi gruppe. Mõni riik (nt Soome, Norra, Leedu) on kultuuriliselt ühtlane: ühiskonna liikmed räägivad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ning pärinevad samalt maalt. Sellises ühiskonnas
- Ideoloogiline konflikt radikaalsem kui majanduslik/poliitiline. - Sotsiaalsete struktuuride sallivus konflikti suhtes on erinev. Konflikti lahendamine Ritualiseeritud viha ja stressi maandamine. Eriliste suhete (vältimissuhete, naljatlevate suhete) kujunemine. Lauluduellid (eskimod). Süüdistuste andmine kohtule. Süütuse vandumine. Rahvuslus ja selle uurimine Rahvustunnete ja nende väljenduste uurimine ajas ja ruumis. Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud. Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni Ernest Gellner
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond Õ-2 KÜBERSEKS Kirjaliktöö perekonnaõpetuses Kuressaare 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 2. Mis on Küberseks?.................................................................................................4 3. Küberruum.............................................................................................................5 4. Dataülikond............................................................................................................6 5. Küberseksi positiivsed ja negatiivsed küljed.........................................................7 6. Pornosõltuvus kui armukese pidamine..................................................................8 7. Kas küberseks on petmine?..................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
erootilist naudingut kui tavalisest seksist.Domineerimismängust huvituv naine võib olla ka loomu poolest dominantne,aga ta võib olla ka hoopis väga passiivne. Scotti andmeil võivad ka väga õrnaloomulised ja feministlikud naised domineerimisest huvituda. See võimaldab neil kogeda tavaelus täiesti kättesaamatut võimutunnet,autoriteeti ja kontrolli teiste inimeste üle. Loomu poolest dominantsed naised on sageli väga edukad ärimaailmas. Neil on tugev identiteet ja seksis domineerimine moodustab loomuliku osa nende seksuaalsest minast.Tavaliselt on domineerimisest huvitatud inimesed väga hea haridusega. Fetisid Arst Emile Laurenti väitel oleme me kõik suuremal või väiksemal fetisismid. Alfred Binet väidab,et normaalne armastus on komplitseeritud fetismi tagajärg. Seksuaalset käitumist ja erootilisi fantaasiaid uurinud psühhiaater Robert Stolleri sõnul on fetisid meeste jaoks norm,aga naistele siiski mitte
Keldid suruti saare äärealadele, kuhu nende asustus on püsima jäänud tänaseni Wales, Sotimaa, Iirimaa, osa rändas ka saarelt mandrile tagasi Põhja-Prantsusmaale Bretagne'i. Otsi Internetist 3 olulist teadmist viimati mainitud piirkonnas elavate bretoonide kohta tänapäeval. · Bretoonid on romaniseerunud keltide järeltulijad, kes olevat mandrile põgenenud Briti saartel edenevate sakside vägivalla eest umbes poolteist tuhat aastat tagasi. · Nende identiteet on korsiklaste ja baskide kõrval üks selgemini eristuvamaid tänasel Prantsusmaal. · Bretoonikeelset kirjandust on säilinud 14. sajandist, kuid vanim muusikaga seotud ürik on 1839. aastal avaldatud "Barzaz-Breizh" mahukas kogumik rahvalaule ja luulet. b) Sellest etapist on Inglismaa ajalukku jäänud ka legendaarne kuningas Art(h)ur. Uuri järele, kes ta oli keltide või germaani hõimude esindaja ning millega ta ajalukku on läinud (eestikeelsetest materjalidest ei pruugi seda
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, n...
Iga järgnev ilmutus teeb tarbetuks eelmise. Bahaid usuvad, et maailmal on aeg "täiskasvanuks" saada, kus pole enam rasse, rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks: Filosoofiline satanism rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel
esmatarbe kaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS- le A- Selver. Selveri kauplustekile pandi alus 1995. Aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon arendada ühtsel põhimõttel toimivaks kauplusketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998- 2001 kujuntati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005- lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub 23 kauplust, neist 9 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Luua sõbralik õhkkond,
väljateenitud tasu, saavutuste jagamine, soodustused) Töö omaduste mudel Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm tegurit 1. töötaja tunnetab, et tema töö on oluline (a) 2. töötaja tunnetab vastutust töö tulemuste eest (b) 3. töötaja peab teadma oma pingutuste tulemusi (c) Nende kolme teguriga on seotud 5 töö omadust · oskuste mitmekesisus (seotud a-ga) · ülesande identiteet (a): kui selge, mida teen , milleks teen · ülesande tähtsus: kui oluline (A) · autonoomsus (B) · tagasiside motivatsioonipotentsiaal MP Valem Tulemused: · Kõrge sisemine töömotivatsioon · Kõrge üldine rahulolu tööga · Üldise rahulolu tõus · Tööjõu voolavuse ja töölt puudumise vähenemine · Töösoorituse kõrge kvaliteet Inimese ja organisatsiooni sobivus Emotsioonid tööl
uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsuse ning liikmete võrdsus ja heaolu. sotsiaalne grupp - inimeste ühendus, milles kaks või rohkem inimesi tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel. Sotsiaalset gruppi esristab inimkogumikust: *ühine suhtlemisvõrgustik *jagatud identiteet *ühised eesmärgid *määratletav grupi struktuur * määratletav ühine ajalugu positiivne heaolu - tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. sotsiaalne mobiilsus inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis a.)horisontaalne - liikumine nende gruppide pinnal,mis on staatuselt/hierarhiliselt samal
Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks uute täiskasvanutega, kellel vastasel juhul oleks head võimalused saada lapsele
takistavateks teguriteks on sugulastevahelised suhted, pikk kohtulik lahutusprotsess, soov jääda koheselt sõpradeks. Küsige endalt, mida tunneksin siis kõige rohkem kui saaksin temast emotsionaalselt vabaks? Kui vastus on hirm, hüljatusetunne või midagi muud, siis just sellega tulebki tegeleda. 10. Enesehinnangu tõstmine. Üks lahkumineku põhjuseid on tavaliselt halb enesetunne ehk madal enesehinnang, mis suhte käigus endast kujuneb. Soovitakse leida tugevam identiteet ja parem enesetunne, kuid lahutades löövad need sageli hoopis kõikuma. "Ma ei taha hommikul voodistki tõusta. Ma ei taha midagi teha, tahan olla väike ja ainult lebada, kuni tõusmiseks tekib mingi põhjus. Keegi ei igatse minu järele, milleks siis üles tõusta?" arutles üks lahutatud naine. Eneseväärtustamine ja positiivne mina-pilt on selgroog kogu elule ja seda saame ise arendada. 11. Muutumine. Muutumine algab lahkumineku põhjuste mõistmisest. "Olin
Tooge näide. 1 p. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele, koosnedes erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset see on identiteet, mis erineb konkurentidest. Turismitoote kvaliteedi kujundab klienditeekonna terviklik kvaliteet. Näide: Eestis korraldatakse soome üliõpilastele 4-7 päevaseid reise Tartusse. Bussiga kohale sõit Tartusse, olenevalt üliõpilaste õppesuunast on ka vastavalt toimuva reisi teema erinev (näiteks humanitaarüliõpilased kultuuripärandi suunitlusega reis); Lisaks sõidetakse ka mujal Eestis ringi,
seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk- järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest. Kujuneb välja sooline identiteet ehk enese sügavam tunnetamine mehe või naisena, mis on tugevasti mõjutatud antud keskkonnas toimivatest mees- ja naissoo rollimudelitest. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib tekitada raskusi oma tunnete mõistmisel ja ebakindlust oma soovide väljendamisel, seda peetakse seksuaalse riskikäitumise üheks põhjuseks. Teismeliseeas võib esineda kiindumust nii oma- kui ka vastassooliste suhtes, samuti on paljudel inimestel homoseksuaalseid seksuaalfantaasiaid. Teismeliseea lõpuks
· Püüa esmalt mõista ja alles seejärel olla mõistetud · Loo sünergiat · Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda. 1. Millised on organisatsiooni kultuuri avaldusvormid? Sümbolid, keel, jutustused ja jutud. 2. Millised on organisatsiooni kultuuri tasandid? Tehiskeskkond Väärtushinnangud Peamised arusaamad 3. Millised on organisatsiooni kultuuri funktsioonid? organisatsiooni identiteet, vahend maailma mõistmiseks, kollektiivne pühendumus, sotsiaalne stabiilsus 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? Tugeva ja positiivse hoiakuga enesearengu suhtes. 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Meeskond on kahest või enamast inimesest koosnev rühm, kes tegutsevad vastastikuses sõltuvuses ja üksteist toetades ja täiendades selgelt määratletud ühiste ja ühiselt väärtustatud eesmärkide saavutamiseks
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa)
Nagu tabavalt ütlevad Eneken Tikk ja Ants Nõmper: „Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb” (2007: 37). Kaasaegse Põhjamaade õiguse käsitluses on privaatsus inimese õigus olla oma isiklikus elus kaitstud. Isikliku elu alla, mille kaitsele igaühel õigus on, kuuluvad inimese eraelu, perekonnaelu, kodu, füüsilised, vaimsed, moraalsed ja intellektuaalsed vabadused, au ja väärikus, nimi, identiteet, kirjavahetus, aga ka õigus olla kaitstud varjatud jälgimise, vaatluse, ahistamise jms eest. (Nõmper & Tikk 2007: 76) Definitsioonid, mida mõeldakse mõiste “isikuandmed” all, on erinevad nii Euroopa direktiivides kui ka siseriiklikult (Nõmper & Tikk 2007: 76). Eesti isikuandmete kaitse seaduse (2008) järgi on isikuandmed kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada. Seaduse järgi jagunevad isikuandmed n-ö “tavalisteks” ja delikaatseteks isikuandmeteks
võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Ei suudeta ette kujutada midagi tõeliselt olevat, ilma et see oleks miski, ilma et sellele oleks omistatud reaalne identiteet. Ei suudeta ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on mõistuse kategooriad, ilma milleta ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei osata kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus............................................................................. 3 Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad.......................4 Tervishoid ja sotsiaalne kaitse.............................................................................6 Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks.................8 Kokkuvõte....................................................................
Õigusi tuleb austada prima facie – s.t kui ei leidu põhjust neid rikkuda. Konflikti korral miniride ja worse-off printsiip. 31. Selgita lühidalt, mida tähendab Regani termin „subject-of-a-life“? Uskumuste ja soovide olemasolu Taju, mälu, tulevikutunnetus Emotsionaalne elu, k.a naudingu ja valu tundmine Eelistused ja huvi heaolu järele Võime ise tegevust algatada omaenda eesmärkide täitmiseks Psühhofüüsiline ajas kestev identiteet Individuaalse heaolu võime 32. Millise idee edendajana on tuntud Albert Schweitzer? Selgita seda ideed lühidalt. Biotsentrism. Individualistlikud teooriad, mille järgi kõigil elavail on seesmine väärtus. 33. Kas me võime Schweitzeri järgi tappa putukaid või lilli? Lilli. 34. Millised uskumused moodustavad Taylori järgi biotsentrilise loodusperspektiivi? 1.Inimesed on Maa elukogukonna liikmed nagu kõik teisedki elusolendid. 2
SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. (Keskkonnaministeerium 2005) Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine 2. Lokaalne identiteet väärtustub 3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1
suhtlus, org vajadusi peetakse tähtsamaks üksikisiku soovidest. Sisu ehk positiivne-negatiivne OK:kui kõik selle org liikmed toetavad juhtkonda eesmärkide saavutamisel ning kui liikmed tunnevad, et tegevusest saadav kasu jagatakse kõigi vahel ausalt. 23. Organisatsioonikultuuri tegurid: individuaalne initsiatiiv, suund, riksi aktsepteerimine, integreerumine, juhtkonna toetus, kontroll, identiteet, hüvituste süsteem, kommunitkatsioon. 24. Eestvedamine - Inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 25. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht ametlik org, konkreetsed õigused ja kohustused. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik isik, kes suudab kõige rohkem mõjutada kaastöötajate tegevust. Juht on
venestamine, keelustati rahvusluse levik läbi ajakirjanduse, oli Eesti rahvas äratatud. 6 Kasutatud allikad ja kirjandus 18501918. Ärkamisaeg, http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=49&kateg=8&nimi=&alam=12&tekst_id=207, detsember 2008. Carl Robert Jakobson, http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson, detsember 2008. Jansen, E. (2001). Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Eesti identiteet ja iseseisvus. Bertricau A. AS BIT, 89-108. Laar, M. (2005). Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eesti 19. sajandil ja selle kandjad. Tallinn: Grenader. Pallas, A. (2008). Eesti rahvuslikud tegelased ajakirjanduse kujundajatena. Loengukonspekt. [https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/!tere.tulemast]. Peegel, J. (1994). Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Tartu. Tallinn: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Radzinski, E. (2005). Aleksander II. Venemaa lootuse ja terrori vahel
"Keisri hullus" on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra põhjustaja: Timo võttis endale talutüdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks võetakse kaasa Jakob, viimase arvamust küsimata. Timo tegevuse tõttu on Jakob (ja Eeva) jäänud n-ö kahevahele: nad pole enam eestlastega võrdsed ega ole veel aadlikega päris samaväärsed. Jakob on saksa pükstes, prantsuse keelt kõnelev pooleesti talupoeg, kes "ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel". Kui Timotheus von Bock kannab romaani sõnumit, siis suure osa ülejäänud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rõhutada von Bocki eripära, olla kes vähem, kes rohkem n-ö tüüpilise baltisakslase rollis. "Keisri hullu" von Bock on omapärane, ideaalilähedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest mõisniku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
