REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus
Lahutus. Selle põhjused ja tagajärjed. Elu pärast lahutust. Referaat Koostaja: Anna-Kristiina Rikmann Maardu Gümnaasium 11a Maardu 2011 Sisukord 1. Lahkuminek ja abielulahutus?....................................................................................3 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused?.....................................................................4 3. Lahkumineku etapid...................................................................................................5 4. Elu pärast lahutust.....................................................................................................6 5. Tunded pärast lahutust...................
Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb
lahutatud meestest abielluvad uuesti. Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid. Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon, viha, valu). Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta. Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära kuulata *kelle suhtlemises on palju kriitikat, enda kaitsmist, põlgust, müüride ehitamist teineteise vahele, pole oskust vähendada konfliktide intensiivsust. Põlgus
isiklikud huvid ning nad võivad sõbrustada kõige erinevamate inimestega. Sõpradel pole vajadust olla pidevalt koos. Sõprus kannatab välja vahemaid. Samas tahavad kaks armunut olla koos igal hetkel, ihates peaaegu et liituda üheks". Võib aga juhtuda ka nii, et sõprus kasvab üle armastuseks juba enne seksuaalsuhteid. Ometi ei usu Serge Hefez, et võib aeglaselt liikuda teineteise poole nagu hollywoodi melodraamades. Tavaliselt leiab aset mingi keeruline sündmus -- lähedaste surm, lahutus -- ning selle tulemusel võib igaüks muuta oma rolli, vaadata oma sõpra uutmoodi, ning seekord juba armunud silmadega. Catherine Blanc arvab omakorda, et vahel piisab ühestainsast pisiasjast, mis võib detonaatoriks osutuda. ,,Teatud hetkedel käivitab tavaline hellitus või õrn sõna meie teadvuses seksuaalsuse mehhanismi. Võimalik on aga ka vastupidine -- mingi poos või mõte võivad hävitada igasuguse mõtte seksist, kuna meenutavad meile äkki ema, isa, õde...".
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
ANDMINE JA SAAMINE SUHETES Pere püsimine ja kodune meeleolu sõltuvad eelkõige abikaasade läbisaamisest. Kui suhte alguses on oluline harjuda uute rollidega, siis hiljem omandavad tähtsuse pühendumine, vastupidavus rutiinile, kohanemine laste sünni ja ealiste muutustega( näiteks murdeiga), abikaasa eest hoolitsemine jms. Pereema ja isa kohustuste kõrval on inimene jätkuvalt ka romantilistes suhetes abikaasaga. Mitme rolli täitmine toob paratamatult kaasa pingeid, sest see ei pruugi sugugi lihtne olla. Peresuhted sotsiaalse vahetuse teooria taustal Pereelu taustal on kestvad pinged mehe ja naise vahel väga frustreerivad ehk pinget tekitavad. Kui vallalisena saab sagedaste ebakõlade korral suhte lõpetada, siis pere juurest lahkumise otsust ei langetata kergekäeliselt. Vaatamata sellele, et inimene pole rahul partneri käitumise või iseloomujoontega, võib ta soovida jätkata nii abielu kui ka perekonnaelu. Igal abielul on oma riskid, hüved ning kulud. Psühholoogid
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Kõik kommentaarid