Kaassõltuvus (0)

TARTU ÜLIKOOL
KEHAKULTUURITEADUSKOND
FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL
Virge Lellep
Kaassõltuvus
Referaat
Juhendaja : Dr. Tamara Janson
2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS ………………………………………………………………………...........3
Katrin Kuljus . Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: 6
Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: 8
6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278 10
SISSEJUHATUS
Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, näiteks alkohooli, tubakat või siis vajadus midagi teha, näiteks hasartmängu mängida, süüa. Sõltuvus on vastupandamatu soov midagi teha, seda iseloomustab ka regulaarsus ja hävitavus. Kui öelda kellegile sõna alkohoolik , siis tuleb ma ususn et kõigile silmeette joodik , kellel on lagunenud perekond ja kes näeb väga vähe kaineid päevi. Kuid kui mõelda nüüd nendele inimestele, kes selle sõltlasega, mis iganes vormis see siis on, igapäevaselt koos peavad elama, siis usun, et igale ühele ei teki pähe mõte, et ka nemad pole terved . Inimesi, kes on sõltlase lähedased nimetakse kaassõltlasteks või lähisõltlasteks. Tänapäeval on kaassõltlastega aina rohkem tegelema hakatud ning see mõiste polegi enam nii võõras.
Antud referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade sellest mis on kaasõltuvus, kuidas see tekkib ja mida tuleks teha sellest tervenemiseks.
1. Mis on kaassõltuvus?
Väga laialt on levinud sõltuvussuhted ehk kaassõltuvus ehk lähisõltuvus, mille all kannatab palju inimesi. Eesti Märksõnastikus on kaassõltuvust seletatud järgmiselt: „Kaassõltuvus on sõltuvus sõltlasest ja tema probleemist. See on tunnete, uskumuste ja hoiakute kompleks, mille puhul inimene panustab lähisuhtesse suure osa sellest energiast, mida ta peaks enda heaks kasutama. Kaassõltuv võtab liiga palju vastutust oma lähedase sõltuvuse eest ja liiga vähe vastutust enese eest. Sellise sõltuvuskäitumise aluseks on nõrgeneud ja/või muundunud identiteet, mis saab alguse lapsepõlvest.1”
Alkohooliku peres, ja ka teiste sõltlaste peres, on teised liikmed - abikaasa ja lapsed või vanemad õed/vennad, temast lähisõltuvuses. Tommy Hellsten on oma raamatus ”Jõehobu elutoas” sellist olukorda seletanud järgmiselt: ”Lähisõltuvus on haiguselaadne olukord, mis tekib kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga (nt alkoholism), ning suutmata sellega paremini toime tulla sobitud sellega.2”
Lühidalt öeldes võibki kaasõltuvust pidada mugandumiseks teise sõltuvusega. See on sobitumine lähedase inimese sõltuvusega. Hoolimata sellest, kas pereliikme sõltuvus on keemiline (nt alkoholism) või funktsionaalne (sõltuvus tööst ehk töönarkomaania, sõltuvus hasartmängudest jt), ei suuda temaga lähisuhtes olev inimene jääda sellest puutumatuks. Sõltuvus mõjutab nii nende suhet kui ka teda ennast. Ta n-ö haigestub kaassõltuvusse.3
Seega, samamoodi nagu igasugune sõltuvus on haigus, on ka kaasõltuvus haigus.
2. Miks kaassõltuvus tekib?
Olukorras, kus alkohoolikut, vägivallatsejat, narko - või kasiinosõltlast nimetatakse probleemseks isikuks ja tema tegudele otsitakse sügavamaid põhjuseid, nimetatakse kaassõltuvuses inimesi lihtsalt rumalateks. „Rumal naine, jäta mees maha ja saa ise hakkama,“ öeldakse tihti alkohoolikute abikaasadele. Kõrvalseisjatele jääb mõistatuseks, miks sõltlaste kaasad sedasi käituvad.4
Kaassõltlastel on tavaliselt olnud raske lapsepõlv. Mõnikord on üks vanematest (või ka mõlemad) puudunud, olnud haige või alkohoolik. Vahel pole vanematel jätkunud oma lapse jaoks aega, kuna nad on olnud hõivatud omavaheliste tülide või tööga. Mõnikord on lapsele esitatud liiga kõrgeid nõudmisi. Ühine on selliste perede juures see, et lapsel puudub emotsionaalne kontakt vanematega ja turvatunne, ta ei julge oma tundeid väljendada ega tunne, et teda armastataks sellisena, nagu ta on. Last tunnustatakse siis, kui ta vastab vanemate ootustele. Ta õpib, et ebaõnnestumised ja halvad tunded on häbiväärsed ja neid tuleb varjata. Lapsel kujuneb madal enesehinnang ja ta tunneb end sõltuvana vanemate tujudest. Ta saab aru, et vanemate hea suhtumine tuleb ära teenida. Selline mõtteviis ja vastav käitumine kaitsevad last, võimaldavad tal hoiduda valust. 5
Laps kasvab suureks ega sõltu enam oma vanematest. Kuid madal enesehinnang ja püüd armastust ära teenida saadavad teda ka täiskasvanuna. Ta ei usu, et ta ise on armastust väärt. Kuid ta loodab, et ta suudab panna teise inimese teda armastama või vähemalt talle hea olema, kui ta selleks piisavalt vaeva näeb.6
Sageli valib selline inimene endale abitu, sõltuva partneri. Ta loodab, et teised sellist ei taha, partner aga vajab teda, sest ei saa ilma temata elamisega hakkama. Ta leiab kellegi, kes vajab tema abi: joodiku või päti, kurjategija või hädavarese... 7
Seega tekkib kaassõltuvus seetõttu, et lapsepõlves on vanemlikust hoolitsusest puudus ning saades täiskasvanuks tõmbab selline inimene justkui magnet ligi inimese, kes on sõltlane, nt alkohoolik, selleks ,et täita lapsena tekkinud tühimiku enda sees.
Kaassõltlasele tundub kasulik sõltlase sundkäitumine (näiteks joomine), sest see võimaldab tal tunda end vajalikuna.8 Kuna ta peab tundma ennast vajalikuna, siseneb ta abielu turule saates väljapoole signaali, et ta vajab kaaslast, kes ei saa ise endaga hakkama, ja on valmis kandma tema vastutust.
3. Milline kaasõltlane on?
Kaasõltlane on inimene, kes on lasknud teise inimese käitumisel end mõjutada ja kes on pühendunud sellele, et teise käitumist enda kontrolli alla saada. 9
Kaassõltlasele on iseloomulik võtta vastutust teise inimese eest. Tahtes teda väga aidata, üritab ta kaaslase teo tagajärgi varjata, tehes sellega karuteene. Ta loodab, et kaaslane lõpetab joomise tema pärast. 10
Kaassõltlane tahab olla kontrolliv, võttes raha enda kätte, jälgides pingsalt teise käimisi, muretsedes, et ta ei puutuks kokku nn halbade sõpradega jne. Mingil ajal tuleb mängu veendumus , et ise ei oldagi paremat elu väärt, usutakse, et peabki kannatama , süüdistatakse selles teist - ja tekibki ahelreaktsioon : algul on kaassõltlane päästja, siis ohver ja lõpuks tagakiusaja rollis. 11
Kuna kaassõltuv võtab liiga palju vastutust oma lähedase sõltuvuse eest siis võtab ta liiga vähe vastutust enese eest. Kaassõltuv “imeb” teise inimese tunded endasse ning tegeleb põhiliselt nendega, jättes oma tunded tähelepanuta. Nii hakkab kaassõltuv partnerit tema sõltuvustegevuses toetama . Ta minetab tasapisi võime hinnata olukorda enda seisukohast . Kui kaassõltuvusest areneb püsiv seisund, ei kao see ära ka siis, kui elukaaslane näiteks paraneb alkoholismist ja saab terveks või hakkab töö asemel pöörama perekonnale tähelepanu. Kaassõltuv peab tegema läbi oma paranemisprotsessi.12
Kaasõlttuvus omab mõju selle alla kannataja käitumisele ja psüühikale.
K. Laane käsitleb kaassõltlase psüühikas ja käitumises toimuvaid muutusi järgmiselt: stress , suureneb taluvus ja tuimus emotsionaalse valu suhtes; tekib võimetus tunda ja kurvastada; kujunevad välja isiksuslike piiride moonutused; seiskunud või kängunud areng tugevdab hirmu, häbi, süütundeid ja segiolekut; inimene tajub kontrollikaotust oma seisundi üle ja pühendub väärharjumustele, lisanduvad ja süvenevad teised hälbed – meeleolukõikumised, hirm, ärevus, paanika; hingeline valu tugevneb ja seda hakatakse projitseerima teistele, tekivad pettekujutlused; elu muutub kaootiliseks; inimene kogeb oma jõuetust, laostub. Aja jooksul kaotab sõltuvushaige perekond oma kontaktid väljapoole, sest pere sees valitseb kaos , kunagi ei saa kindel olla, mida külla tulnud inimene näeb ja kogeb. Nagu sõltuvushaige, hakkavad ka pereliikmed probleemi eitama, üritades sellega perekonda iga hinnaga koos hoida. Eriti raskes olukorras on alkohooliku lapsed, kelle jaoks kehtivad pereelus järgmised “metareeglid”: ära räägi, ära tunne, ära usalda, täiuslik; sinu vajadused pole olulised, sest oled siin teiste jaoks. Nende muutuste teatud nivoo puhul ei ole inimene enam võimeline omal jõul olukorda muutma ja selle parandamise ainsaks võimaluseks on süstemaatiline välise abi kasutamine.13
Tommy Hellsten nimetab Oma raamatus: „Jõuehobu elutoas“ kaassõltlasele iseloomulike joontena orienteerumist väljapoole, kontrolli, võimetust usaldada teisi, nõrka minatunnetust, sundtegutsemist, ülitõsidust, vaimsusem puudumist, eristatust, haigestumisi.14
4. Mida peaks kaasõltlane tegema?
Kõik alkoholismi ja muude sundhäiretega lähedaselt seotud inimesed muutuvad ohvriteks – inimestel on abi vaja ka siis, kui nad ise ei joo, ei tarbi narkootikume, ei mängi hasartmänge, ei tegele liigsöömise või muu sundtegevusega. 15
Nüüdseks on olamas hulgaliselt dokumenteeritud tõendusmatrejali, mis osutab tõsiasjale, et füüsiline stress, mida tekitab elu koos allasurutud või väljalahvatavate tunnetega, võib kaasa aidata füüsilistele terviseprobleemidele – näiteks kõrge vererõhk, südamehaigused, liigesepõletik, migreen vähk, jms – tekkimisele. See kaassõltuvuse emotsionaalne faktor võib ruineerida nii meie tervise kui meie inimsuhted. 16
Kaasõltlane elab aga pidevalt allasurutud või väljalahvatavate tunnetega, seega on tema olukord tervisele kahjulik.
Kõige hullem, mida kaasõltlane teha saab, on passiivselt istuma jääda ja oma kurva saatuse pärast nutta. Need naised, kes on otsustanud tugirühma tulla ning endaga tegelema hakata, on valmis muutuma , aga ka selleks, et nende suhe võib teiseneda.Väga oluline on kuskil õppida, kuidas toime tulla, kui elatakse sõltlasega. Tegemist on ühiskonnas suure probleemiga, mis puudutab emasid-isasid, kelle täiskasvanud lapsed on sõltuvuses, neid noori, keskealisi ja eakamaidki, kelle partnerid liigtarvitavad sõltuvusaineid, ning lapsi, kelle vanemad on sõltlased.17
Lahkuminek ei ole veel alati lahenduseks. Kui kaassõltuvuse põhjused jäävad lahendamata ning uut suhet hakatakse otsima vana enesehinnangu baasil, siis saab uus suhe enamasti olema täpselt samasugune sõltuvus.18
Melody Beattie on oma raamtus Kaassõltuvusest vabaks, öelnud, et kaasõltlasel tuleb leida omaenese taastumis- või tervenemisprogramm. Et taastumisega algust teha, on abi sellest, kui kaasõltlane õpib mõistma kaassõltuvust ning suhtumisi, tundeid ja käitumismalle, mis sellega kaasas käivad. On väga tähtis oma suhtumisi ja käitumismalle muuta ning mõista, mida on oodata, kui need muutused toimuvad.
Igal pool üle Eesti on loodud kaasõltlaste tugigruppe, millega kaassõltlane liituma peaks. Näiteks nimettakse alkohoolikute kaassõltlaste tugigruppi Al- Anon´ks ja seal läbitakse tavaliselt taoline 12 sammu tervenemisprogramm, mida alkohoolikud teevadki. Samuti on abiks erinevad teraapiad ja psüholoogi abi. Aga kõige olulisem on nagu iga sõltuvuse puhul probleemi teadvustamine iseenadele ning alles seejärel võtlus probleemi endaga.
KOKKUVÕTE
Kaasõltuvus on mugandumine teise sõltuvusega. See on sobitumine lähedase inimese sõltuvusega. Hoolimata sellest, kas pereliikme sõltuvus on keemiline või funktsionaalne, ei suuda temaga lähisuhtes olev inimene jääda sellest puutumatuks. Sõltuvus mõjutab nii nende suhet kui ka teda ennast. Ta n-ö haigestub kaassõltuvusse. Samamoodi nagu igasugune sõltuvus on haigus, võib ka kaasõltuvust haiguseks pidada.
Kaasõltlane on inimene, kes on lasknud teise inimese käitumisel end mõjutada ja kes on pühendunud sellele, et teise käitumist enda kontrolli alla saada. Mingil ajal tuleb mängu veendumus, et ise ei oldagi paremat elu väärt, usutakse, et peabki kannatama, süüdistatakse selles teist - ja tekibki ahelreaktsioon: algul on kaassõltlane päästja, siis ohver ja lõpuks tagakiusaja rollis. Kaassõltuv “imeb” teise inimese tunded endasse ning tegeleb põhiliselt nendega, jättes oma tunded tähelepanuta. Nii hakkab kaassõltuv partnerit tema sõltuvustegevuses toetama. Ta minetab tasapisi võime hinnata olukorda enda seisukohast.
Kaasõltuvuse tekkepõhjus peitub inimese lapsepõlves. See tekkib kuna lapsepõlves on vanemlikust hoolitsusest puudus (kas siis alkoholismi või mõne muu probleemi pärast) ning saades täiskasvanuks tõmbab selline inimene justkui magnet ligi inimese, kes on sõltlane, nt alkohoolik, selleks ,et täita lapsena tekkinud tühimiku enda sees.
Kuna nüüdseks on olemas hulgaliselt dokumenteeritud tõendusmatrejali, mis osutab tõsiasjale, et füüsiline stress, mida tekitab elu koos sõltlasega, võib kaasa aidata füüsilistele terviseprobleemidele, siis on oluline sellest paraneda.
Kaasõltlasel tuleb leida omaenese taastumis- või tervenemisprogramm. Et taastumisega algust teha, on abi sellest, kui kaasõltlane õpib mõistma kaassõltuvust ning suhtumisi, tundeid ja käitumismalle, mis sellega kaasas käivad. Väga oluline on kuskil õppida, kuidas toime tulla, kui elatakse sõltlasega. Ka lahkuminek ei ole veel alati lahenduseks, sest kui kaassõltuvuse põhjused jäävad lahendamata, siis saab uus suhe enamasti olema täpselt samasugune sõltuvus. Seega peaks kaassõltlane liituma mõne tugigruppiga. Samuti on abiks erinevad teraapiad ja psüholoogi abi. Aga kõige olulisem on nagu iga sõltuvuse puhul probleemi teadvustamine iseenadele ning alles seejärel võtlus probleemi endaga.
KASUTATUD KIRJANDUS

Ene Lausvee ; Ulvi Seermaa. Alkoholismist kaassõltuvuses oleva inimese vaimne tervis. - Eesti Arst 2007; 86 (7): 455–461.

Melody Beattie. Kaassõltuvusest vabaks. Tallinn. 2008.

Pia Mellody. Kaassõltuvus. 2007.

Tommy Hellsten. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994.

Kene Truve. Armasta mind, sest ma olen sulle hea. Pere ja Kodu. Kättesaadav internetis: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=8909 .

Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278

Katrin Lipp . Kaassõltuvus: „hea“ inimese taak (2). Kättesaadav internetist: http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-871/Kaass%C3%B5ltuvus:-%E2%80%9Ehea%E2%80%9C-inimese-taak

Helle Kaasik . Kaasõltuvus. Pere ja kodu. Kättesaadav internetis: http://tnk.tartu.ee/0kaassoltuvus.html

Eesti märksõnastiks. Internetis kättesaadav: http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=157053
1 Eesti märksõnastiks. Internetis kättesaadav: http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=157053 .
2 Hellsten T. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994.
3 Kene Truve. Armasta mind, sest ma olen sulle hea. Pere ja Kodu. Kättesaadav internetis: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=8909 .
4 Katrin Lipp. Kaassõltuvus: „hea“ inimese taak (2). Kättesaadav internetist: http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-871/Kaass%C3%B5ltuvus:-%E2%80%9Ehea%E2%80%9C-inimese-taak .
5 Helle Kaasik. Kaasõltuvus. Pere ja kodu. Kättesaadav internetis: http://tnk.tartu.ee/0kaassoltuvus.html .
6 Samas ( viide 5).
7 Samas (viide 5).
8 Samas (viide 5).
9 Melody Beattie. Kaassõltuvusest vabaks. Tallinn. 2008. lk 54.

10 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav:

http://www.virumaateataja.ee/?id=101278 .
11 Samas (viide 10).
12 Kene Truve. Armasta mind, sest ma olen sulle hea. Pere ja Kodu. Kättesaadav internetis: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=9&id=8909 .
13 Ene Lausvee; Ulvi Seermaa. Alkoholismist kaassõltuvuses oleva inimese vaimne tervis. - Eesti Arst 2007; 86 (7), lk 456.
14 Hellsten T. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994.
15 Melody Beattie. Kaassõltuvusest vabaks. Tallinn. 2008. lk 21.
16 Pia Mellody. Kaassõltuvus. 2007. lk 14.

17 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav:

http://www.virumaateataja.ee/?id=101278
18 Katrin Lipp. Kaassõltuvus: „hea“ inimese taak (2). Kättesaadav internetist: http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-871/Kaass%C3%B5ltuvus:-%E2%80%9Ehea%E2%80%9C-inimese-taak
10