Ettevõtluse KORDAMISKÜSIMUSED (0)

1 Hindamata

Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid
- organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise
mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav);
- organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas ).
Organisatsioonid jagunevad:
- formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid
- mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub
- primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha
- sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus
Organisatsiooni eesmärgid:
Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks
Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud
Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda

Organisatsiooni keskkond ( sisekeskkond , mikrokeskkond, makrokeskkond )
Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ja on pikaajalised. Üldine eesmärk määrab ära ettevõtte suuruse, struktuuri, töötajate vajaduse, tehnoloogia , aineliste ja finantsressursside vajaduste. Spetsiifilised on lühemaajalised, täpsemad ja muunduvad põhieesmärkide saavutamise abinõudeks
Sisekeskond koosneb: töötajad, kultuur, juhtimine
Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal
kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised
Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad , regulaatorid, strateegilised liitlased

Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus
Kõrge ja madal: Efektiivne kuid mitte tootlik . Ressursse on raisatud. Hea ja kõrge: Efektiivne ja tootlik. Eesmärk täidetud, ressursse kasutatud mõistlikult. Madal ja halb: Ei ole efektiivne ega tootlik Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud. Madal ja hea: Tootlikkus on kõrge, efektiivsus mitte Eesmärk saavutamata, ressursse kasutatud mõistlikult. Efektiivsus teha õigeid asju. Säästlikkus teha asju õigesti.

Organisatsiooni toimimise mudel
peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes.

Meeskonnatöö olemus
Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks), aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini, veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad, märka, et kõik nn. “varjatud alad” (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne), kujunda töögrupi liikmetes koostöö- orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi).

Organisatsiooni kultuur ja seda mõjutavad tegurid
Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses.
Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: individuaalne initsiatiiv, riski aktsepteerimine, suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid, integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö, juhtkonna toetus alluvatele, kontroll, identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga, hüvituste süsteem, konflikti tolerants , kommunikatsioon

Tagasiside ja selle vajalikkus
Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega.
USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel; Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine; Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine.

Ettevõtte mõiste ja eesmärgid ( formaalsed ja konkreetsed eesmärgid)
Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan).
Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida ettevõttes saavutada tahetakse.
Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid: tootlikkus, majanduslikkus, kasum, kapitalirentaablus, omakapitalirentaablus, käiberentaablus
Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid: tootmis- turundus eesmärgid, finantseesmärgid, juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid

Ettevõtte eesmärkide hierarhia
Üheks oluliseks ettevõtte eesmärgiks on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema koht eesmärkide hierarhias on aegade jooksul muutunud. Nt: Eesti ettevõtted peavad 1990. aastatel tehtud uuringute põhjal kõige olulisemateks eesmärkideks toodangu kvaliteeti, kliendi rahulolu, ettevõtte konkurentsivõime tagamist, ettevõtte imago loomist ning töötajate kõrget kvalifikatsiooni. Samas on oluline tõdeda, et eesmärkide süsteem on dünaamiline sõltudes aeg-ruumist ja küsitletud ettevõtete valimist.

Milleks kasutatakse ‘eesmärkidepuu’ võtet organisatsioonis?
Eesmärkide puu koostatakse, et eristada eesmärke ja luua selge hierarhia nende vahel, määrates kindlaks projekti sisemine koherentsus, seostatus, nii vertikaalselt (erinevate tasemete eesmärkide vahel) kui ka horisontaalselt (sama taseme erinevate eesmärkide vahel). Kuigi eesmärgipuud kasutatakse eesmärkide täpsustamiseks, ei saa seda kasutada nendevaheliste põhjuslike seoste kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse " loodetud mõjude loogilist diagrammi", mis skematiseerib programmi väljundite ja konkreetsete ning üldiste mõjude vahelised põhjuslikud seosed.

Ettevõtte missioon ja visioon
Missioon: Peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema
Visioon: On vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi.

Ettevõtte funktsioonid ja ettevõtete liigitus
Funktsioonid
-kaupade liikumisega seotud funktsioonid (varustamine, tootmine, turundus , laomajandus , transport)
-raha liikumisega seotud funktsioonid ( finantseerimine , arveldamine)
-personalifunktsioon (kõik tegevused ettevõttes, mis on seotud inimeste ja nende juhtimisega)
-organisatsioon ja juhtimine ( ettevõtte struktuuri kujundamine ning kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine )
Liigitus -ettevõtte haruline kuuluvus ( tegevusala ); -ettevõtte suurus: mikroettevõte (kuni 25 töötajat); -väikeettevõte (kuni 50 töötajat); -keskmine ettevõte (kuni 500 töötajat); -suurettevõte (üle 500 töötaja),-ettevõtlusvorm; -tehnilismajanduslik struktuur

Tootlikkuse olemus ja selle hindamine
Tootlikkus=produktiivsus=tööviljakus. Tootlikkus – vähesega rohkem ära teha. Mõistena: Tootlikkust defineeritakse kui tootmise väljundi (toodangu) ja ühe või mitme tootmissisendi (ressursside kulu) suhet. Tegurite hindamisel soovitatakse tootlikkusena mõista eelkõige ettevõtte kogutootlikkust, see on toodangu mahu (või realiseerimise netokäibe) ja kogukulude suhet. Selles näitajas väljendub kõikide kulude ökonoomia ja seega paljude tegurite mõju. Kuid olenevalt uurimuse eesmärgist, ettevõtte spetsiifikast jm asjaoludest võidakse tootlikkusena käsitleda ka teatavat osatootlikkust (tööviljakus ehk töö tootlikkus, materjalitootlikkus, energiatootlikkus, põhivara tootlikkus jm).

Juhtimise SWOT maatriksi eesmärk
S- strengths (tugevused), W- weakness (nõrkused), O- opportunities (võimalused), T – threats (ohud)
SWOT – maatriks saadakse S-W-O-T- tegurite kombineerimise teel. Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja nõrkustega seostada , et tekiks neli strateegilist alternatiivi.

Juhtimise mõiste
on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. On organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine. On tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil. On komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Juhtimine algab eesmärkide püstitamisega ja lõpeb tegevuste tulemustega, sisaldades nii juhtide käitumist kui töötajatepoolset täideviimist.

Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum
Teaduslik juhtimine
Teadusliku juhtimise esimeseks tunnustatud juhtimisteoreetikuks on USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856-1915). Ta uuris võimalusi ettevõtte kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks. Põhitähelepanu all oli tööviljakuse tõstmine. Oma raamatus Principles of Scientific Management toob ta välja juhtimise neli põhiprintsiipi:
1.Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida
2.Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada
3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus
4.Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne.
Administratiivne juhtimine
Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i ( 1841 -1925).
Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist.
Fayoli juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin , käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim
Bürokraatlik juhtimine
Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864-1920). Weber oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Weber rõhutas vajadust selge tööjaotuse ja hierarhia ning ametlike reeglite ja protseduuride järele.

Kaasaegsed juhtimisteooriad
Süsteemiteooriad üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ülesanded. Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele või mingile konkreetsele tegevusele. Eesmärgiline juhtimine on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse möödunud sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit. Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sh tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel.
Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd (Türk, 2003, 50).
Vaadeldav teooria keskendub peamiselt lõpptulemustele. Meetodi rakendamine eeldab aga püstitatud eesmärkide realiseerimise hindamist, mistõttu eesmärgid peavad olema konkreetsed, formaliseeritud ja mõõdetavad.
Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, BSC) võeti kasutusele 1990. aastatel, mil orienteeruti üha enam eesmärkide realiseerimisele ja töötulemuste hindamisele. Suure panuse sellesse andsid Robert Kaplan ja David Norton. BCS on näitajate süsteem, mis annab organisatsiooni tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele. BCS teooria loojad väidavad, et mida mõõdad, seda ka saad. Seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi.
Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine
(Total Quality Management, TQM). Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje , kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid (Kreegimäe, 2003)

Juhtimisfunktsioonid
Planeerimine - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
Planeerida on vaja selleks, et: Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust ja anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid, - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- Lühiajalised e. operatiivsed plaanid,
Eestvedamine - Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Organiseerimine - Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha.
Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises, - töökohtade kavandamises, - otsustamisõiguse delegeerimises. Kontrollimine - Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Eristatakse: - Esialgne kontroll, - Jooksev kontroll, - Järelkontroll. Mehitamine ingl. k staffing (personali juhtimine kitsamas mõttes) kujutab endast: - personali kujundamist ja rakendamist, - personali valikut, - paigutamist, - arendamist , - hindamist, - hüvitamist. Eesmärgiks on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides.

Planeerimisfunktsioon
Planeerimisel on tootlikkus alati üks strateegiline eesmärk.

Organiseerimisfunktsioon
Organiseerimine on alati seotud tootlikkuse taotlemisega.

Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne
Organisatsiooni struktuur on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi seoseid.
Organisatsiooni allüksus on selle omaette osa, mille ülesandeks on teatud liiki tegevus(ed) ja mille eesotsas reeglina on eraldi juht.

Kitsa ja laia juhtimisulatuse erinevused, eelised ja puudused

Eestvedamine ja eestvedamise teooriad
Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Eristatakse kolme tüüpi teooriaid :Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad, Juhtimisstiili ja käitumise teooriad, Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad

Kontrollifunktsioon
Kontrollimine seondub alati tootlikkuse selgitamisega ja hindamisega.

Personalijuhtimise valdkonnad
Töö analüüs, Personali planeerimine, Töökohtade hindamine, Personali värbamine, valik, hindamine, koolitus ja arendamine, Karjääri planeerimine, Töötasu ja palgapoliitika

Juhi rollid
Roll kirjeldab seda, mida juht teeb ning üldistab asjaolu, et sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rollikäsitluse keskseks seisukohaks on, et juhid ei ole igapäevaselt ametis mitte tavapäraselt liigitatud osategevuste, vaid rollide täitmisega. Juhi kümme rolli, mis on koondatud kolmeks suureks rollirühmaks ( suhtlemine , informatsioon, otsustamine), on koostanud Henry Mintzberg 1960. aastate lõpus

Läbirääkimised ja nende õnnestumise meelespea
Kava koostamiseks vaadata läbi teemad, tähtajad, hind, garantiid , kvaliteet jne. Tingimuste muutise võimalikud tagajärjed, mis on olulised ja mis vähemtähtsad. Mil määral saab muudatusi lubada teine pool, mis on talle oluline ja mis mitte. Tingimuste muutmise võimalikud tagajärjed teisele poolele.

Juhtimise tasandid ja erinevate tasandite juhtide ülesanded
Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine) Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega)
Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida)

Juhi edukust määravad tegurid
Eesmärgi selge tajumine , Püsivus, Enesetundmine, Pidev kirg õppida, Tööarmastus, Tulevikunägemuse jagamine, Tundlikus vajaduste suhtes, Emotsionaalne küpsus, Riskijulgus, Usk võitu, edasiminekusse
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 32 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inurri Õppematerjali autor

Ettevõtluse kordamisküsimused koos vastustega

Taylor SWOT juhtimine organisatsioon meeskonnatöö missioon visioon töötaja tootlikkus organiseerimine hierarhia süsteemiteooriad maatriks organisatsiooni eesmärgid

Sarnased õppematerjalid

doc

ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad klienditeenindajatel oma tö?

Ettevõtlus

doc

Ettevõtte juhtimine kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed  Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus  Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu.  Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole.  Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea oma positsioo

Ettevõtemajandus

doc

ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3. Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - in

Juhtimise alused

doc

Personalijuhtimine kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES `PERSONALI JUHTIMINE' 1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi

Ametijuhend

doc

Kokkuvõtvad küsimused - Juhtimise alused 2012

1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, kuid mittetootlik Efek

Juhtimine

docx

Juhtimise aluste kordamine eksamiks

JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on eesmärgipärane protsess,

Juhtimise alused

pdf

Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid

TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni

Ühiskond

doc

Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt

Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide-

Organisatsioon ja juhtimine

Rohkem sarnaseid