Uurimistöö - riietus koolis (2)

Võru Kesklinna gümnaasium
Riietus koolis
Uurimistöö
Koostaja : Marja Kangur
Juhendajad: Eevi Tarro
Tiiu Ojala
-2011-
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
Peatükk 1.............................................................................................................................4
Peatükk 2.........................................................................................................................5-7
Peatükk 3.............................................................................................................................8
Peatükk 4.............................................................................................................................9
4.1. ......................................................................................................................................9
4.2. ....................................................................................................................................10
4.3......................................................................................................................................11
4.4......................................................................................................................................12
Kokkuvõte..........................................................................................................................13
Kasutatud allikas................................................................................................................14
-2-
Sissejuhatus
Aastakümnete jooksul on muutunud koolis nii õpilased kui ka nende riietus. Osa riietustest on vajunud unustuste hõlma kuid mõned stiilid on siiski ka jäänud. Laste emad valivad enamasti oma väikestele ise riietuse , kuid suuremad on ise oma riidekapi kallal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada: mida kantakse koolis tihedamini, mis kriteeriumid on tähtsad riietuse valimisel, firmamärkide olulisusest ja koolivormidest. Kui tänapäeva koolis ringi liikuda ja erinevate õpilaste käest küsida, kas nad teavad midagi kunagisest koolivormist, siis paljud vastused oleksid kindlasti eitavad. Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult.
Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva.
Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool.
Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest.
Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist.
-3-
1.
Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹
Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm , mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest. 14-15 aastased poisid võisid kanda juba pikki pükse. Sõjad tõid riietusse pöörde: vorminõue kaotati, sest rahaline olukord võimaldas selga panna vaid seda, mis olemas oli. Tüdrukud kandsid valdavalt tumedaid kleite ja seelikuid, mille puhul oli siiski olemas reegel, et need pidid ulatuma alla põlve.
50. aastatel kandsid nii õpetajad, kui ka mõned keskkoolitüdrukud musti kitleid valge kraega.
Lisaks riietusele kehtisid nõuded ka välimusele: keelatud olid sõrmused, kõrvarõngad, meik , juuste lokkimine ja värvimine, ka küünte värvimine. Kontrolliti, kas käed on pestud ja küünealused puhtad. Sellel ajal ei olnud kampasid ega tõrjujaid riietuse pärast.
Keskkooli ajal läksid moodi ka poistel pikad juuksed. Nii nagu kõik asjad, ei suutnud ka koolivorm käia moega kaasas ja selleks ajaks, kui uus vorm koolidesse jõudis, polnud ta enam sugugi moodne. Ega vist saagi moes olla asjad, mis on seljas igal vastutuleval koolilapsel. Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud.
Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides – üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid , mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli töömiljöösse sobiv, kõik peavad kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundides peab olema tavalisest kooliriietusest erinevad spordiriided , üleriided peavad olema koolitöö ajal garderoobis. Tähtpäevaüritustel kannavad õpilased pidulikku riietust . Dressid, miniseelikud, avara dekolteega pluusid, nabapluusid, tikkkontsad on täiesti välistatud. Kool ei ole enda näitamise koht. Õpetajad kannavad tavaliselt ülikondi või korralikke ning mugavaid, puhtaid riideid. Praegusel ajal on kooli riietused ja vormid muutunud erinevaks, eriti moodsaks ja ilusaks.
¹ http://www.jarve.edu.ee/history/torn/iiih1.html
-4-
2.
Koolivormide ajaloost ²
Koolivorme on igasuguseid ja erineva stiiliga. Täiskomplektis vorm on mõnel üksikul koolil, kuid koolilogoga või värvides riideesemeid kannavad õpilased paljudes koolides. Ühtpidi koolivorm on alati vihatud, teistpidi soovitud, see on keeruline valdkond . Enamasti algkoolilaste vanemad arvavad , et koolivorm on nende jaoks mugav ja väikeste laste puhul pole nii oluline, mida nad selga panevad, üldiselt nad naudivad seda, et nad ühtemoodi välja näevad. Teises kooliastmes jagunevad õpilased juba kahte leeri. Lapsed tahavad üksteisest juba erineda ja võib tekkida koolivormi puhul tülid. Kooli eesmärk on kooli korporatiivne identiteet ja koolikultuur, selle tunnuseks on koolivorm, mille järgi koolijütse ära tuntakse. Koolivorm peamiselt suurendab ka kooli tunnet . Kokkuvõttes tuleb see ka odavam, ei ole vaja pead murda, millise firma särgi parajasti lapsele ostma peab ja kui lapsed on suhteliselt ühtemoodi riides, ei tunne keegi ennast kehvema majandusliku olukorra pärast halvasti.
1950-ndad
Viiekümnendate alguses ei olnud koolivormi kandmise nõue veel üleüldine. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun volangidega koolipõll ja valge pidupõll. Koolipluus oli valge-sinisekirju peenetriibuline. Kohustuslik oli kaelarätt. Koolikleit oli musta või sinist värvi. Poisid kandsid koolis ülikondi.
1960-ndad
Kuuekümnendatel aastatel koosnes koolivorm rohekassinisest koolipluusist ja tüdrukutel sinisest pihikseelikust, mis käis keskelt vööga kinni.
Mõjutustena kuuekümnendate aastate minimoele ka pihikseelik üle põlve ulatuv.
Poisid kandsid viigipükse ja pintsakut.
Piduliku vormi juurde kuulus kaelarätt ja valge pluus .Tüdrukute pidupluusil olid ümarad volangidega kraed.
Suuremad tüdrukud võisid koolivormina kanda ka sinist seelikut ja musti eest lukuga ja alt laienevate säärtega viigipükse ja vööga sinist vesti. Koolikottideks olid mapid ja portfellid.
-5-
1970 -ndad
1979. aasta jaanuarist hakkas kehtima uus koolivorm. See õmmeldi tumesinisest teksariidest ja oli kaunistatud valgete tepingutega.Teksastiilis koolivorm oli valitsuse poolne vastutulek noorte seas moes olnud teksastiilile.
Koolikottidena olid moes mitmesugused ranitsad. Kõige popimad olid ranitsad, mille lukuklõpsudel olid värvilised helkurid.
Vanemad lapsed käisid koolis kas nahast üleõlarihmaga spordikottidega või välismaiste kirjadega kilekottidega.Moes oli ka diplomaadikohvriga koolis käia.
-6-
1980-ndad
Kaheksakümnendate keskel otsustati järjekordselt muuta koolivormi moodsamaks, sest vana teksastiilis koolivormi ei tahtnud keegi kanda.
Et moes olid parajasti šotiruudulised seelikud, siis said ka koolitüdrukud endale sellised. Sinna juurde tuli kanda sinist koolivesti ja sinist jakki.Väikestel tüdrukutel tuli kanda sinist alt volditud pihikseelikut.
Poistele oli mõeldud sinine kooliülikond.
Koolipluus oli sinakasroheline ja pidulik pluus valge.
Esimesel aastal meeldis uus vorm, eriti seelik paljudele , kuid peagi oldi sellestki tüdinenud.
Koolikotina olid moes väiksed seljakotid ja rihmaga üleõlakotid.
Suuremad koolilapsed käisid koolis kilekotiga.
² http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/2olid/elutuba/kool.ht m
-7-
3.
Kaubamärkide roll inimeste seas ³
Kaubamärke on mitmeid, nendest populaarsemad on Nike , Adidas , Oneill, Jack and Jones , H&M, Cropp, Puma , Vans , Armani , Only, Seppälä ja AG. Kaubamärgi peamine ülesanne on aga eristada ühe tootja kaupu teise tootja kaupadest. Kaubamärgi järgi saab hinnata ka riide kvaliteeti, mille järgi omakorda ostavad inimesed omale riideid. Tihti juhtub ette inimesi, kes ostavad ja kannavad kotte, mis maksavad 1/5 nende kuupalgast. Või mantleid, mille hinnad küünivad isegi kuni veerandini nende sissetulekutest. Palju oleneb ka sissetulekutest, selle järgi saab endale ka järjest ilusamaid ja kallemaid riideid osta. Kuigi inimesed leiavad, et pole mõtet osta kalleid asju, vaid neil on hea meel, et inimene julgeb ja saab avalikult öelda, et nad ei leia erilist tähtust,mis kaubamärk või mis hinnaga toode seljas/jalas on, pigem on oluline, kuidas inimesed end tunned . Tavaliselt on nii, mida täiskasvanulikumaks saad, seda rohkem lähevad korda firmariided. Pooltele läheb fimamärk korda ja ka vastupidi.
Kommentaarid firmamärgi olulisuse kohta:
- Ma ikka üritan olla originaalne ja nii palju kui võimalik, ise teha endale riideid, siis tean kindlalt, et mitte kellelgil pole täpselt samasugust eset nagu minul.
- Ühele tähendab firmamärk kvaliteeti,teisele on see lihtsalt eputamiseks. Mina kuulun esimeste hulka,sest tuntud firmad ei saa lubada endale halba kvaliteeti
- Minu jaoks pole samuti firmamärk oluline. Ostan seda,mis silma jääb ja meeldib. Pole mul öelda midagi nende kohta, kes ainult ülimalt kvaliteetseid riideid ostavad. Minul ei ole midagi selle vastu. Kui rahakott lubab,siis miks ka mitte,ehk jäävad just neile silma firmariided ning nemad ostavad neid.Iga inimese maitse asi.
- Ise ei aja brandi taga, meeldivad riided kui markeering on minimaalne või olematu. Samas olen kindlal veendumusel, et mingid brandid on paremad/kvaliteetsemad kui teised. Lisaks sellele olen märganud, et kui sa otsid ilusat hästi istuvat mugavat kvaliteetset riiet, siis on suurem võimalus seda leida mööda brandi poode ringi kolades.
- Mu jaoks pole firmamärk oluline, hindan mugavust . Kipub ka nii olema et kallim riie on parem.
- Vahet pole. Kindlasti eelistaksin kvaliteetseid firmariideid kuid pikkus selline, et ei saa valida. Viimasel ajal olen hakanud turul ringi luusima ja teinud mitmeid oste millega olen väga rahule jäänud.
³ http://www.epa.ee/ul/doc/artiklid/teemaleht.pdf
³ http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=536
-8-
4.
Küsitluste analüüs
Küsitluses oli 11 küsimust, vastajaid oli 37. Neist 19 olid tüdrukud ja 18 olid poisid vanuses 13-19.
4.1 Kui tihti käid koolis pükstega?
Küsitluses osales 37 noort, neist Küsitluses on näha, et põhiliselt käiakse teksapükstega iga päev. Läbi aegade teksapüksid olnud moes- igasuguse moega ja variandiga teksapüksid. 16% õpilastesst käib 1-2 korda nädalas, 8% kord aastas.
Leidus erinevaid kommentaare:
- Minu põhiliseks riideesemeks koolis on teksapüksid. Kannan neid põhiliselt igapäev, väljaarvatud pidulikel sündmustel.
- Kannan rohkem retuuse kui teksapükse, kuna need on palju mugavamad ja tulevad kergemini jalast .
- Kuna minu ema on välismaalane koos teise traditsiooniga, ei kanta meie peres üldse teksapükse.
-9-
4.2 Kui oluline on firmamärkid olulisus?
Sain teada, et firmamärk ei ole eriti oluline. Teiseks on,et see on väga oluline ja ostetakse ainult firmariideid. Aga kõik oleneb rahakoti paksusest ja vanemate sissetulekust . Leidub ka mõnesid, kes üldse firmamärkidega riideid ei osta
Kommentaarid firmamärkide kohta:
- Ei tähtsusta firmamärke, ei aja taga brände jne, ometi soovin, et lapsel oleks soe, kuiv ja tal oleks riietes mugav. Seega pean oluliseks talveriided osta korralikud, ei pea olema uued, aga pean teadma, et laps võib rahus lumes , lörtsis möllata, ilma et peaks muretsema, et ega ta ometi märjaks ei saa.
- Vot mina olen ka just selline inimene, kellele on saanud ja saamas järjest enam oluliseks just see, et laste riided oleksid taaskasutus-ringluses.
- Olen sel aastal totaalne osta.ee fänn. Kui aega on, saab sealt kõike (ka uusi asju) ja väga soodsalt . Lapsed kasvavad kõigest nii kiiresti välja, et asjad ei jõua veel koledaks minna.
- Ei tea minu kümnene märgihullustusest midagi.
-10-
4.3 Kas olete koolivormi poolt?
Sektordiagrammil on näha, et koolivormi vastu on üle poolte. Mõningad on ka koolivormi poolt. Noorem aste on rohkem koolivormi poolt, just võrdsuse ja ühtsuse mõttes. Mure: et ei oleks vanamoodne, ebamugav ja kallis. Tüdrukud rohkem poolt kui poisid
Kommentaarid:
- Koolivormi poolt , sest see kaotaks ehk riietuse kritiseerimise koolis.
Ja meikida enne põhikooli lõppu-no miks peaks ilu moonutama.
- Koolivormi poolt Arvan, et nii on vanematel ja lastel lihtsam, sest ei pea mööda poode jooksma ja trendikaid riideid hunnikutes otsima ning ehk siis tõesti väheneb see nö riiete järgi vahe tegemine.Meikimist ma ka ei poolda. No jõuab ju seda teha küll. Milleks nii vara nahka rikkuda. Las lapsele jääb lapse nägu
- Kui vorm on mugav ja mingi kooli näitaja, miks mitte - kindlasti oleks jabur nõukaaegne ühtne variant.
- Ei tunneks ennast mugavalt, siis ei tahaks keegi siin koolis käia, kuigi see võrdsustaks õpilasi;
ei ole vaja raha raisata koolivormidele; mõned võivad ennast ebamugavalt tunda; ülikonda ei
jõua osta; ei, sest see on maakool, imelik käia.
- Imelik kui kõik käivad ühtedes ja samades riietes ja pealegi omad riided on paremad. Saan käia kuidas tahan.
-11-
4.4. Mille põhjal valid kooli riietuse?
Tulpdiagrammis on märgata variante , mille põhjal valitakse endale kooli riietus, pealmine on mugavuse järgi. Vahepeale moe, tuju, ilma tõttu. Kõige vähem oli muud ja mis kätte juhtub.
Kommentaarid kooli riietuse valimise kohta:
- Arvan, et kõige tähtsam on mugavus riiete valimise puhul, kuna kui seljas on mugavad riided, on endal ka parem tunne.
- Olen terve elu järginud moe ajakirju. Endal on palju raha ja suudan osta endale kalleid riideid. Kui moodi tuleb uus asi, ostan selle koheselt.
-Mul on hommikul nii vähe aega, ärkan väga hilja . Panen kooli sellised riided, mis kätte juhtub.
- Enda 11 aastasele lapsele soovitan alati mugavaid ja ilmale sobivaid riideid.
-12-
Kokkuvõte
See uurimistöö oli minu jaoks isiklikult suhteliselt lihtne, kuid siiski hariv ja palju tööd nõudev. Sain palju uut teada koolivormide ja firmamärkide kohta ning huvitav oli teada saada, mitu protsenti milliseid riideid kannab ning mille järgi nad riideid valivad.
Palju huvitavat infot leidus kooliriietuse ajaloost ja tänapäevast, kus räägiti koolimoest ja kooliriietuse tingimustest. Varasemalt olid koolivormid väga tähtsad, sain teada koolivormide ajaloost läbi aegade ning miks õpilased koolivorme vihkavad ja soovivad.
Päris huvitav ja üllatav oli teema kaubamärkide kohta, kus paljudele firmamärk korda ei lähe.
Mugavus on kõige tähtsam kooli riietuse valimisel, valituks osutuvad tavaliselt teksapüksid, pluus ja pusa .
Kommenteeriti ka minu küsimustikku, oli palju positiivset tagasisidet, kus öeldi, et see oli huvitav, hästi koostatud, konkreetsete küsimustega, väga tore, mitmekülgne ning hästi tehtud.
-13-
Kasutatud allikas
http://www.jarve.edu.ee/history/torn/iiih1.html
http://www.epa.ee/ul/doc/artiklid/teemaleht.pdf
http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=536
-14-