MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU (0)

KOOLI NIMETUS
MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU
Referaat
Juhendaja : xxxxxx
Tallinn 2016

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Julgeoleku tagamine tulevikus 3
Hariduse tähtsus 2016 . aasta eelarves ja valdkonna murekohad 4
Tervishoid ja sotsiaalne kaitse 6
Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks.
Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatkse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud meile tagada palju hüvesid. Tuleb mõista, et pole olemas tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile , tuleb täita oma kohust ning tasuda makse.
Riigil on palju valdkondi, mis vajavad väga suuri ressursse. Toon välja riigi suurimad kuluallikad, mis tagavad riigi toimimise, aga ainult siis kui, meie maksumaksjad, oma kohust täidame. Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek.

Julgeoleku tagamine tulevikus

Eesti on väike riik, mille tõttu on väga oluline keskenduda julgeoleku sektorile. Riigikaitse tähendab seda, et lisaks sõjalisele riigikaitsele ja sisejulgeoleku tugevdamisele peab riik suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd erinevate rahavusvaheliste organistatsioonidega.
Avaliku korra ja julgeoleku tugevdamiseks eraldatakse sellel aastal 445 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteetideks Eesti idapiiri väljaehitamine, kiirreageerimisvõime tugevdamine, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustuse uuendamine (Vabariigi valitsus, 2016).
Eesti julgeoleku tugevdamine on äärmiselt oluline prioriteet eriti nüüd, kui maailmas on olukord üsna pingeliseks muutunud. Erinevad terrorirünnakud panevad meist igaüht muretsema. Eriti tähelepanelik tuleks olla meie idanaabris suhtes. Eesti peaks veel rohkem rõhku panema meie vabriigi julgeolekule. Usun, et tegu on valdkonnaga, kuhu on nõus iga maksumaksja hea meelega panustama.

Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad

Majanduskasvu panustatakse pikaajalises perspektiivis, seda eelkõige läbi hariduse tähtsustamise (Vabariigi valitsus, 2016). Noored on meie riigi tulevik ja edasiviiv jõud, seetõttu tõusevad sellel aastal õpetajate palgad . Haridus aitab olla iseseisev, tänu teadmistele saame töötada meelepärasel töökohal ning riigil on vähem ülalpeetavaid ja väiksem kohutus tasuda erinevaid toetusi.
Teadmised pärinevad koolist, kus iga õpetaja annab endast parima, et eluks vajaminev saaks omandatud. Kuid Eesti õpetajaskond vananeb, aastatel 2007–2013 on üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2007/08. õppeaastal oli alla 40 aastaseid õpetajaid 33%, siis 2013/14. õppeaastal 27% (Lastekaitseliit, 2015). Usun, et kõrgem palk motiveeriks noori pedagoogi elutkutse valikul . Õpetaja amet ei ole parimate õpitulemustega noorte seas populaarne . Kui aastatel 2008–2010 küündis haridusvaldkonnas õppima asujate arv aastas 1500-ni, siis 2013/14. õppeaastal tegi sellise valiku 1013 inimest ( Riigikontroll , 2015). Selgus, et õpetajate rahulolematuse põhjuste hulgas on konkurentsitult esikohal ühiskonnast lähtuvad tegurid: madal palk, ühiskonna vähene tunnustus, ebastabiilne hariduspoliitika , õpetaja madal positsioon ühiskonnas, ülekoormatud õppekava ja ülemäärane töökoormus (Riigikontroll,2015). Tegu on väga vastutusrikka ja pingelise tööga ning õpetajad väärivad kõrgemat palka. Õpetajate nappus toob meile pikemas perspektiivis vaid kahju.
Rahvusvahelises võrdluses oleme hariduskulude poolest keskmiste seas. Meiega sarnase osa rahvuslikust rikkusest suunavad haridusse veel Hispaania ja Portugal , kuid ka rikkad Kesk-Euroopa riigid Austria ja Šveits. Riigi eelarvestrateegia 2015– 2018 kohaselt peaks hariduskulude osakaal riigieelarves järgmistel aastatel veidi vähenema ja jõudma 2018. aastaks 8,2%-ni (Riigikontroll, 2015). Sellel aastal on haridusele tehtavatest kulutuste osakaal 8,8% riigieealarvest, eelneva aastaga on näitaja lanegnud ligi 0,7 %. Säärane otsus tuleneb ilmselt sellest, et viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides vähenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu kahanemine (Riigikontroll, 2015).
Eesti haridussüsteemis on küll palju murekohti, mis vajaksid rohkem tähelepanu, aga samas on meie noortel ka palju privileege tagatud. Hariduse näol annab maksumaksja justkui panuse riigi tulevikku. Usun, et tasuta kõrgharidus on meie riigis üks parimaid reforme, mis annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenuda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta koolilõuna, õppimistarbed, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Riik toetab ka ülikoolide juures tehtavat teadustööd, mis viiakse läbi riigieelarvest ülikoolidele eraldatavate õppekulude eelarvete alt. Samuti saame õppida renoveeritud ruumides, mille jaoks on riik teinud palju kulutusi. Lisaks katab valitsusse laekuv tulu 30% koolieelsete lasteasutuste kuludest , mis tagab pea kõigile soovijatele lasteaia koha ja võimaluse vanematele tööle tagasi naasemiseks. Riik püüab panustada ka noorsoo ja huviharisuega seotud valdkonda nagu näiteks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja erimevad noorsootöö alased projektid. Üks eesmärkidest on tagada kõigile tahtjatele võimalus õppida ja seeläbi anda neile võimalus panustada meie ühiskonda.

Tervishoid ja sotsiaalne kaitse

Väga suuri kulutusi vajab tervishoiu valdkond . Eestis töötavad kõrgelt haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas tervisekindlustus, mis tagab meile arstiabi kättesaadavuse. Paraku on inimestel palju mureisd, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks.
Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes saab taotleda toimetulekutoetust või töö kaotades hüvitist ajaks, kuni leitakse uus töökoht. Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud. Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi . Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et jääme hädaolukorras abita . Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad teised toetused.
2016. aastal püütakse eriti keskenduda madalapalgaliste toimetuleku suurendamisele. Rakendakse reform , mis annab madalapalgalistel töötajatel võimaluse saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks . Plaan on tõsta toimetulekutoetuse määr 130 euroni, lisaks tõuseb töötutoetuse määr 4,41 euroni päevas, st 124,25 eurolt kuus 136,71 euroni kuus (Vabariigi valitsus, 2016). Riik püüab abivajajaid võimalikult kiiresti aidata, et ka keerulisel ajal ei kaotaks inimene motivatsiooni ja püüaks võimalikult kiiresti tagasi tööturule naaseda.
Väikese rahvana on oluline tagada juurdekasv, et ka sadade aastate pärast säiliks eesti rahvus. Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal ( Statistikaamet , 2016). Äärmiselt oluline oleks, et meie riigis oleks tulevikus positiivne iive. Maksudest rahastakse ka erinevaid toetusi, näiteks peretoetusi on plaanis tõsta järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot võrreldes tänavusega. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 45 eurolt 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga lapse kohta (Vabariigi valitsus, 2016). Kahjuks on 50 eurot meie ühiskonnas valitseva hinnatasemega võrreldes väga väike summa, aga tundub, et tegu pigem riigi poolse sümboolse summaga .
Käivitub töövõimereform , mis toob 2016. aasta jaanuarist kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele mahuka teenuste valiku pakkumise (Sotsiaalministeerium, 2016). Riik tunneb muret ka nende pärast, kes ise enam isesesivalt hakkama ei saa ning vajavad toetust, et elus edasi minna. Igale inimesele lähenetakse individuaalselt ja aidatakse leida võimalusi tööturul. Vähenenud töövõimega inimestele makstakse töövõimetoetust. Eesmärk on leida inimesele võimalikult kiiresti sobiv töökoht, mis on nii kodaniku kui ka riigi huvides.
Majanduskasvu toetab tööjõu oodatava maksukoormuse alanemine, mis on selle valitsuse selge prioriteet. Eestis kannavad suurima osa koormusest madala- ja keskmisepalgalised ning tööandjad (Vabariigi valitsus, 2016). Tulumaksuvaba miinimumi tõus jätaks madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele ehk suurele enamusele Eesti elanikkonnast rohkem raha kätte ning võimaldaks reaalselt ettevõtete jaoks vähendada tööjõu maksukoormust. Jagan igati Urve Palo seisukohta, kes seisab selle eest, et madala palga saajatele jääks rohkem raha kätte, mis suurendaks tarbimist, eelkõige kodumaiste toidu- ja esmatarbekaupade osas. See omakorda tähendab aga kõrgemat käibemaksulaekumist riigi jaoks ja tööd ning käibekasvu meie ettevõtetele. Samuti säiliks rohkem töökohtasid ning väheneks surve välismaal tööd otsida või ümbrikupalga kasuks otsustda. Lisaks turgutaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine majandust ka väljaspool suuremaid linnasid, sest madalapalgalisi on enam just maapiirkondades.

Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks

Osa eelarvest on eraldatud kultuuri edendamiseks ning nii on säilinud Eesti rahvuslik identiteet. Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani elujõuline. Lisaks kultuuri säilitamisele on ka riik võtnud üheks eesmärägiks selle levitamise mujal maailmas.
Kultuuriministeerium toetab eesti kultuuri säilimist ning arendamist valdkondlike projekti- ja tegevustoetuste kaudu. Käesoleval aastal on võimalik toetust taotleda meie valdkondades ligi 20 programmi kaudu. Toetused jagunevad tegevusvaldkondade järgi (Kultuuriministeerium, 2016). Eriti positiivne on see, et eesti kultuuri püütakse muuta rahvusvahelisemaks. Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst , püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkmisväärsed saavutused on ka spordis , mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastda püüab.
Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus , kalandus kui ka metsandus . Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter .

Kokkuvõte

Maksude tasumine on tekitanud ühiskonnas sotsiaalse dilemma, kas maksta või mitte maksta. Kuigi maksudest kõrvalehiilimisega saab kasu teenida, käitub enamik maksumaksjaid ausalt . maksumoraal on tihedalt seotud usaldusega riigi kui institutsiooni vastu ( Lillemets , 2007). Leidub palju põhjuseid, miks inimesed püüavad maksude tasumisest kõrvale hoida.
Kindlasti on üheks teguriks head suhted riigi ja maksumaksjate vahel (Lillemets, 2007). Viimasel ajal on meedias kajastatud erinevaid korruptsioonijuhtumeid ja maksupettusid, mis on maksumaksja kahtlustavaks muutnud. Segeli arvatakse, et maksutulu ei lähe vaid ühiskonna kasuks. Usun, et valitsuse mitteusaldamine on üks põhjustest, miks ei taheta makse tasuda.
Inimesed pole teadlikud, et maksude tasumine on kasulik eelkõige meile endale. Riik on taganud meile nii palju hüvesid, mida me igapäevaselt tarbimine, aga võtame neid kui iseenesest mõistetavatena. Valitsus püüab kasutada maksude näol kogutud ressursse erinevate valdkondade vahel vastavalt vajadustele ja võimalustele.
2016. aastal on eriti oluline pöörata tähelepanu riigi julgeoleku tagamisele, milleks on sellel aastal eraldatud rohkem raha. Eesmärk on tõsta selles valdkonnas töötavate isikute palkasid ning lisaks ehitakse välja Eesti idapiir , tugevdatakse kiirreageerimisvõimet ning uuendatakse politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustust.
Riiki edasiviivaks jõuks on noored, kes saavad eluks vajalikud teadmised koolist. Paraku on õpetajate palgad väga madalad, aga töö väga vastutustundlik ja pingerikas. Iga aasta võetakse eesmärgiks tõsta pedagoogide töötasusid, kuid siiani on need liiga madalad. Tuleb leida ressursse, et meelitada noori selle elukutse valikul ning anda motivatsiooni juba kogenud õpetajatel jätkamiseks. Paraku on haridusele minevaid kulutusi vähendatud 0,7% võrra, ilmselt tuleneb otsus sellest, et oluliselt on väheneud laste arv koolides . Õnneks on Eestis juba praegu tagatud väga head õpivõimalused, mis pakuvad võimalust igaleühele, kes soovivad uusi teadmisi.
Eestis on küll väga kõrgelt hinnatud arstid, aga pika ootejärjekorra tõttu võivad paljud õigeaegsest abist ilma jääda. Tuleb motiveerida noori arsti elukutse valikul ning leidma muid alternatiive neile, kes soovivad minna välismaale tööle. Abist on vaid siis kasu, kui see jõuab meieni õigeaegselt.
2016. aastal püütakse eelkõige keskenduda madalapalgaliste toimetuleku suurendamisele. Tähtis on suurenada töötavate inimeste osakaalu, et väheneks ülalpeetavate hulk. Selle aasta jooksul tõstetakse erinevaid toetusi lisaks toimetulehüvitistele, pööratakse tähelepanu noortele peredele , et tõsta riigi rahvaarvu.
Käesoleva aasta jooksul püütakse kogutud maksutuludest lisaks kultuuri säilitamisele ka levitada seda mujal maailmas. Olles väike riik, on eriti oluline, et saaksime tutvustada oma tavasid ja kombeid ka teistele rahvustele. Kultuuriministeerium toetab eesti kultuuri säilimist ning arendamist valdkondlike projekti- ja tegevustoetuste kaudu, toetades 20 erinevat projekti.
Maksud on riigiks olemise hind (Lillemets,2007). Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama.

Kasutatud allikad

• Statistikaamet, 2016. Eesti rahvaarv eelmisel aastal vähenes. Leitav: https://www.stat.ee/277477 (Kasutatud: 07.03.2016).
  
• Vabariigi valitsus, 2016. 2016. Aasta riigieelarve . Leitav: https://valitsus.ee/et/2016-aasta-riigieelarve (Kasutatud: 07.03.2016).
  
• Rahandusministeerium, 2016. 2016. Aasta riigi eelnõu. Leitav: http://www.fin.ee/riigieelarve-2016 (Kasutatud: 06.03.2015).
  

• Sotsiaalministeerium, 2016. Töövõimereform. Leitav: https://www.sm.ee/et/toovoimerefor m
  

• Statistikaamet, 2016. Keskkonnakaitsekulutused Leitav: https://www.stat.ee/keskkonnakaitsekulutused (Kasutatud 08.03.2016).
  

• Kultuuriministeerium, 2016. Toetused. Leitav: http://www.kul.ee/et/tegevused/toetused (Kasutatud: 08.03.2016).
  

• Palo, U., 2015. Urve Palo: maksuvaba tulu tõus aitab langetada tööjõu maksukoormust. Postimees , 2016. Leitav: http://arvamus.postimees.ee/3285933/urve-palo-maksuvaba-tulu-tous-aitab-langetada-toojou-maksukoormust (Kasutatud: 07.03.206).