Hegel - Differenzschrift (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis vahendid meil tegelikult on et absoluudini jõuda?
Mis vahe on totaliteedil ja absoluudil ?
Mis need postulaadid on mis Verstandis vastandlikud on?
Mis asi on absoluteness of intellect?
Kuidas saaks seda muidu otsida?
Mida teeb Verstand?
Mida tähendab Verstandi eitada ?
Kui Vernunftil ei oleks Verstandi kas ta siis saakski Absoluudile ligi?
Kui kaugele suudab Reflexion Absoluuti näidata?
Kui Verstand ütleb et A siis Vernunft mõistab seda kui nicht A B C DE ?

Lõik failist

Hegel – Differenzschrift

On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen)
Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern?
Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft .
Wissenschafti termin – Kanti-põhine .
Eigentümliche
Empiiriline maailm
Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft
Kant distantseerib ennast metafüüsikast
Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida
Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte)
Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega
Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist
Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad
Unterschied zwischen Verstand und Vernunft – vahendid, millega me saame jõuda Totalitädi või Absolutini
Mis vahendid meil tegelikult on, et absoluudini jõuda? Kas meie mõistus või keel on üldse võimelised selleni jõudma?
Erkenntnisvermögen ei ole selleks võimelised (ütleb Kant)
Welche Bedeutung hat die Endlichkeit? Midagi Sinnlichkeitiga . Peame asju väljastpoolt kogema .
Hegel eraldab Wissenschafti Meinungist
Wissenscahft on Hegelile nagu Kenntnis
Selle küsimuse puhul küsime me, et mis eraldab filosoofiat kui Wissenschafti teistest Wissenschaftidest? Näiteks loodusteadustest?
Kenntnis – fremde Objekte
Vorübung – esialgne praktika
Hegel ütleb, et filosoofia ei ole Fortschrittsprotsess. Filosoofial on küll ajalugu, aga mitte selline ajalugu.
Iga Filosoofia on Hegeli meelest juba iseeneses totaalne (lk. 19)
Filosoofias on midagi ajatut. Kui loodusteadused end pidevalt eelneva põhjal edasi arendavad, siis filosoofias on midagi universaalset-ajatut.
Absolute als Ziel
See ajatu on Hegeli poolt dedfineeritud kui spekulatsioon.Tätigkeit. (lk. 19)
See, mis jääb on das Werden .
Kas saab filosoofia Inhalti defineerida?
Kui me küsime absoluudi ja totaalsuse järgi, siis on sellest tulenevalt selge, et me veel nende asjade kohta ei tea.
Vermittlung zwischen Objektiv und Subjektiv. Leibe und Seele.
Es gibt keine endgültige Vermittlung. Es ist immer das Werden.
Vermittlung käsitleb Einheiti .
Vermittlung – vahendus ja nagu mingi asi, et need kaks asja sõltuvad ainult üksteisest
Filosoofia käsitleb totaliteeti .
Mis vahe on totaliteedil ja absoluudil ?
Võib öelda, et totaliteet on absoluudi unterkategooria
Totalität der Beschränkungen – piirangute totaalsus (või Totalität aller Seiende) – kõige oleva totaalsus
Pmst et ei saa olla valgust ilma pimeduseta
Sellega, et ta bestimmt, auschliesst Hegel unbestimmte aus
Bestimmung – n-ö nimetamine . Nagu teeb Prädikat.
Wenn ich etwas bestimme, negiere ich gleichzeitig etwas anderes. Seega, kui A on B, ütlen ma samaaegselt A ist nicht nicht B . (Nii, et nicht B on nicht C, D, E, F jne. )
Selles nicht B-s on uskumatult palju Bestimmungeid.
Verstande produziert Bestimmungeid . See ongi Unendlichkeit.
Vernunft ütleb, et see kõik on juba Einheit A on B-s . Et kõik need unendliche Bestimmungeid on juba A on B-s sisaldatud. Unendlichkeit der Bestimmungen.
Absolute on Summe von Alle
Filosoofia peaks ühendama Olemist ja Mitteolemist . (lk. 25)
Unbestimmte enthält Bestimmungeid .
Absoluut ei saa quantitatiivselt kirjeldatud saada. Absolute on Einheit.
Totaliteet struktureerib iseennast . Ta on selbstreflektiert.
Totalität ist die Beziehung zwischen Mannigfaltigkeit und Einheit ( vist ??????????)
Mannigfaltigkeitis on kõik need Entgegenstzungid nagu valgus ja pimedus olemisne ja mitteolemine ja nii edasi.
Das Werdeni ehk protsessi Einheit on Absoluut . Kõikide vastandite püüdlus Einheiti poole.
Vielfaltigkeit – Differenz in den Dingen.
Protsessuaalsus ja Saamine .
Kas on mingi vasturääkivus algse arvamuse filosoofia vahel ja selle vahel, milleni me nüüd jõudnud oleme, et filosoofia on protsess.
Filosoofia instrument on Reflexion .

Reality is a historical process, All heading towards a Goal ,
Changes by dialectical process , Goal is a conflict-free society, Condemned to alienation . Kodused märkmed

Configuration – piirjooned, üldkujutis
Kahestumine on filosoofia vajaduse allikas
Vaimu elavast originaalsusest tekib filosoofia vorm
Filosoofia systeem
See , mis näib absoluudina ja absoluut ise on erinevad asjad
Samal ajal pärineb absoluudi näivus ikkagi absoluudist
Absoluudi näivusel on piirangute paljusus
Absoluudi näivus peab olema eesmärgistatud nii, et tema piirangute paljusus saaks üheks tervikuks .
Verstand on intellekt
Verstand on see, mis neid piiranguid seab
Verstand seisab inimese ja absoluudi vahel. Verstand on n-ö sõnastaja. Kõik inimesele püha ja väärtuslik kinnitub intellekti külge, miskaudu saab eitatud kõik, mis püha ja väärtuslik ei ole. Ja niimoodi tekib piirangute Unendlichkeit . Ehk siis piirangute totaalsus
Absoluut on läinud kaduma osades, kus ta ajab Verstandi oma lõputule paljususe arengule (mille läbi ta enda arvates absoluudini jõuda tahab). Samal ajal aga produtseerib Verstand selles protsessis ainult iseennast.
Vernunft jõuab absoluudini ainult siis, kui ta (Vernunft) astub sellest paljususte ringist osaliselt välja .
Bestreben des Lebens – elu püüdlemine
Mida kindlam ja selgem on Verstand, seda rahutumaks muutub elupüüdlus absoluuti leida, mis selles paljususeringis kinni on .
Elupüüdlus on intellektis ühe osana kinni.
Kui Vernunft astub kõrvale, siis kaovad piirid (piiride totaalsus) ja absoluut saab nähtavale tulla
Kui sa ei ürita mõelda, siis ei saa ükski piirang tekkida ja ühengi piirangu puudumisel saabki osa saada ABSOLUUDIST
Absoluudi ja piirangute totaalsuse vahel olev tühimik kaob ära
Postuleerima – tõestamatult kehtivaks lugema
Verstand üritab olla Vernunft
Mis need postulaadid on, mis Verstandis vastandlikud on?
Verstand nimetab ja selle nimetamisega kaasnevad alati vastandid ja vastandid toovad endaga kaasa piirangud
Nii kaua, kuni lõputu on vastandatud lõplikuga, on tegemist mõistuse produktiga
Muutuvad antiteeside nimetused ajaloos, aga tegelikult see sisu jääb samaks ja kõik need nimetused on ühel või teisel oel Verstandi püüded absoluudini jõuda
Mõistus tahabki lihtsalt luua vastandeid ehk antiteese ja nende nimetustest, mille Verstand neile annab, on tal suva
Mõistus otsibki neid kahestumisi
Elu vormib ennast vastandite kaudu
Mõistus vastandab ennast sellele fikseeritud nimetamisele, mida Verstand dihhotoomiast tekitab.
Filosoofia vajadus tuleb vajadusest mõista reaalset ja intellektuaalset maailma saamises (das Werden) .
Absoluudi näivus on Vernunft
Iga Vernunft, mis seab küsimuse iseenda kohta, on absoluutne!
Kas filosoofia ülesanne on vaadata mõistust?
the ultimate purpose of reason is to comprehend total unity, break down false or limited distinctions, and resolve conflicts.
Kahestumine põimib ennast elu välistesse väljendustesse, mis kasvavad, kui kultuur areneb .
Kunsti sügavus on asendunud ebausu või pelga mängitsemisega ja meelelahutusega
Religioon on asi, mis viib inimesed subjektiülesesse vabadusse .
Kas see vabadus on tuntav ainult kultuuri lihtsates kihtides angu nt tööinimeste seas? (Sest seal ei mõelda liiga palju?)
Edasine kultuur kahestub selle vabadusega . Nad on üksteise kõrval huvitumata, mida teine teeb.
Verstandi saab läbi Vernunfti rünnata ja see ongi vist üritus kahestumist nullifitseerida .
However, the intellect can also be directly attacked by Reason in its own realm. These attempts to nullify the dichotomy, and hence the absoluteness of intellect, through reflection itself are easier to understand.
Kahestumine on Essentsi kategooria. Sisemise olemuse ( Essents ) ja välise show ( Schein ).
Tegelikkus on lõhestunud – Tegelikkusel on sisemine ja välimine Essents
Kas see tähendabki seda, et Vernunft peegeldab iseenese vahendeid ja nullifitseerib seekaudu Verstandi tekitatud kahestumise ?
Mis asi on absoluteness of intellect?
Kui Verstand tunneb ennast Vernunfti poolt megarünnatuna, siis ta hakkab hullult nimetama ja saavutab sellega kaitstuse Vernunfti eest.
Semblance – nägemus, väljanägemine
Aga tegelikult ei saa Verstand Vernunfti eemale lükata
Asja suurimaks olemasolu tunnistajaks on tema Schein
Verstand üritab ennast läbi Vernunfti paistvuse läbi jäädvustada
Filosoofia vajaduse tingimus on Absoluut, mis otsitud peab saama. See on juba koguaeg olemas, sest kuidas saaks seda muidu otsida? Absoluuti toodab mõistus ainult seeläbi, kui ta teadvuse piirangutest vabastab.
Nende piiride esiletõstmine on tingitud läbi eeldatud piiramatuse .
Teine tingimus on teadvuse väljaastumine totaalsusest .

III Reflexion

Summe aller Seinede – totalität der beschränkungen
Absolut – Einheit
Abstrakte einheit – identität im sinne von sich selbst
Synthetische einheit – die einheit, der entzweiung . ei võta ainult iseendast, vaid mitmusest ja erinevusest ühtsus . Subjekt -objekt
Subjekte als denkende wesen
Objekt – wirklichkeit, die gegenstandswelt „sein“ identifizieren
Kui subjekt ja objekt koos on , siis me leiamegi Absoluudi
Vernunft on see asi, mis subjekti-objekti Einheiti saavutada võimaldab
Mida teeb Verstand?
Verstand setzt und bestimmt
Bestimmung – begrenzung – absoluutseni nii ei jõua
Kas Absoluudile saab definitsiooni anda?
Organisation der erkenntnisse
Teha Absoluut teadvusele ligipääsetavaks
See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine
Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses
Mida tähendab Verstandi eitada ? (vernichten)
Absoluut viitab Bescränktele ja vastupidi (sellest ma ei saa eriti hästi aru )
Kui Vernunftil ei oleks Verstandi, kas ta siis saakski Absoluudile ligi?
Vernunft süntees, Verstand antitees
Vernunft vajab eristusi, et nende eristuste kaudu aru saada, et need eristused on ühe Einheiti erinevad ppooled

Prinzip einer Philosophie in der Form eines absoluten Grundsatzes (35 - 41)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elisabets Õppematerjali autor

Seminaris tehtud konspekt Hegeli "Differenzschriftile", milles on üritatud mõista autori terminoloogiat ja küsimuseasetusi. Konspekt on eesti ja saksa keeles , vahepeal paar lauset ingliskeelsena.

Sarnased õppematerjalid

doc

Mõtte mõttest

1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

doc

Saksa keele tähtsamad osad

LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te ole

Saksa keel

pdf

Immanuel Kant

1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.

Filosoofia

134

docx

Saksa keele materjal algajatele

Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Si

Saksa keel

docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia

docx

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud tähendused); holism ja ajalooliselt kujunev; tunnetussubjekti konstitueeriv sfäär; mõistmise võimalikkuse tingimus (tunnetussubjektile on objektiivne vaim mõistetav). Lk 89. Hegel. Erinevused. On selge eristus, et Hegel konstrueerib metafüüsiliselt, puhtast mõistusest lähtuvalt. Loodusteadused ei käsitle metafüüsilist. Objektiivne vaim on see, mis on antud empiiriliselt. Hegelile oli mõistuse objektivatsioon ja Diltheyle oli vaimse poole objektivatsioon (tahted, impulsid, eesmärgid, irratsionaalsed komponendid). Hegeli filosoofia on mõistuse absolutiseerimine – Dilthey järgi. Kui tema kasutab mõistet objektiivne vaim, siis on tema jaoks ka objektiivne vaim. Elu

Filosoofia

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

2) reflektsioon hinge jälgimine iseenda poolt (kogeb meeleolusid, rõõmu..). Kehade omadused: 1) primaarsed ld primarius, kõvadus, ulatus, kuju, liikumine säilitab kõigi muutuste puhul 2) sekundaarsed ld secunarius, värv, heli, maitse, soojus-külmus on teatud tingimustes. (N:lõhnasid ei ole, kui keegi ei nuusuta) 20. Saksa klassikalise filosoofia lühiiseloomustus. Immanuel Kant, Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Ehk saksa klassikaline idealism (Hegel Kanti järeltulija). Lähtuvad filosoofiast kui teaduste süsteemist, asuvad maailma metafüüsiliselt kirjeldama. Dialektilised meetodid vastandite ühendamine. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Saksa filosoof. Süsteemilooja. Ajaloofilosoof (termini kasutusele Voltaire). Tema objektiivse idealismi taotlus haarata kogu olevat. Filosoofia teadus absoluutsest vaimust. Ajalugu alguse saanud vaimu võõrandumisest, on vaimu areng.

Filosoofia

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos. Sellest Hume järeldas, et metafüüsika (filosoofia) on võimatu. Filosoofia põhiprintsiip on: igal nähtusel on põhjus. Põhjuslikkuse eitamine tähendab ka filosoofia võimalikkuse eitamist. Sellise järeldamisega Hume ,,äratas Immanuel Kanti dogmaatilisest unest". SAKSA IDEALISM Esindajad: J.G. FICHTE, Fr.W. SCHELLING, I. KANT; G.W.F. HEGEL. Idealism -- filosoofia suund, mis peab vaimu, teadvust primaarseks ja mateeriat sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (17241804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9

Filosoofia

Rohkem sarnaseid