· Hindade läbipaistvuse tõttu taluvad inimesed paremini hinnakõikumisi, saades oma riigi hindu võrrelda hindadega teistes riikides. · Euro muudab ka läbipaistvaks laenuturu tingimused laenutaotlejale. Euro negatiivsed küljed: · Rahapoliitika üleminekul majandus- ja rahaliidu kätte kasvab majanduslikult suuremate riikide mõjuvõim. · Pangad kaotavad rahaülekannete tasu ja intresside alanemise tõttu ka suure osa intressitulust. · Hoiused võivad koonduda ühte riiki. · Väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toeks. · Ilmneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli all hoidmiseks. · Kontroll eelarve koostamise üle karmistub. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. [WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/kids/money_et.html (26.10.2009) 2. Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW]
vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused. Seega peab ettevõtte käsutuses olema piisavalt raha tekkivate kohustiste katmiseks ja ettevõttele stabiilse maksevõime kindlustamiseks. Teisalt tuleb püüdma ajutiselt vaba raha
Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused 2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88. 2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega. 2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27. 2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7. Võlakordaja = koguvõlgnevus / varad 2012. aasta võlakordaja = 750624 / 16461232 = 4,6%. 2013. aasta võlakordaja = 498715 / 16166492 = 3,1%. Kapitali alluvus = kohustused / omakapital 2012. aasta kapitali alluvus = 750624 / 15710608 = 4,8% 2013. aasta kapitali alluvus = 498715 / 15667777 = 3,2%
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
Funtsioonid 1. Vahetus- ja maksevahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitaja Bartertehing vahetatakse kaup kauba vastu Omadused. Äratuntavus Kaasaskantavus Ühtlus Jagatavus Pangandussüsteem Keskpank Hinnastabiilsus Rahapoliitika Raha hulga ja intresside juhtimine Ettevõtetele viimase laenu andmine Riigi rahareservi tellimine Kommertspangad Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne. Keskpanga ül.: 1.intressimäärade kehtestamine,raha pakkumise kontrollimine 2.vahetuskurside tasakaalus hoidmine 3.hinnastabiilsuse säilitamine 4. ringleva raha hulga reguleerimine Krediidiasutuste liigid 1. Kommertspangad 2. Hüpoteekpangad 3. Hoiupangad 4. Kaubanduspangad 5. Liisingufirmad 6. Hoiu-laenuühistud INFLATSIOON
Kulude ja tulude tabeli abil arvutab veebirakendus valitud perioodi säästetud raha või hoopis hoiatab liigsete kulutuste eest. Lisaks on võimalik igale kulule juurde lisada selle tähtsus, tänu millele saab rakendus soovitada mittetähtsaid kulutusi edaspidiselt vähendada või vältida. Süsteemi saab samuti kasutada pank. Panga klienditeenindajad saavad vaadata kliendi rahalisi kohustusi ning usaldusväärsust pakkumaks neile sobivaid pangateenuseid(nt. laenud, kindlustused, hoiused, pension, investeerimisvõimalused jms.). Klientidel on võimalik panga juurdepääs oma andmetele täielikult keelata või osaliselt piirata. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on pakkuda klientidele neutraalset abi eelarve koostamisel ning rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess
korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks),
14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida.
Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti
Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
Tema tervis halvenes taas. Kuid tema senine elurütm jätkus. Betti tervis halvenes juba niivõrd palju, et ta pidi minema haiglasse. Kui Betti sai kõnevõime tagasi, soovitasid sõbrad ja tuttavad tal teha testamendi, mis sai ka koostatud 2.märtsil 1989. Oma käsikirjad, kaasaarvatud Betti valduses olevad Mart Lepiku käsikirjad ja oma raamatukogu pärandas ta Fr. R. Kreutzwaldi nimelisele Kirjandusmuuseumile. Hoiused ja autoriõiguse teostele pärandas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnale Betti Alveri nimelise fondi asutamiseks. 19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale. 8 2 LOOMING 2.1 PROOSA Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927.aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deeviidi"
m.a ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud kui kasutut kõrvalnähtust, mis ei loo ühikonda täiendavat majaduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna- finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturud ja reaalmajanduse arengu vahel. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks laenud, hoiused, võlakirjad, arveldused, riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas
meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma
Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Täielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Soodne mõju avaldub järgmiselt: 1) Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasvavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. 2) Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja
Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Täielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Soodne mõju avaldub järgmiselt: 1) Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasvavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. 2) Inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. näiteks võivad pensionärid ja koduperenaised tegeleda naturaalmajapidamisega. Inflatsioon aktiviseerib üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. 3) Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Viimane eeldab efektiivsuse tõusu ja
mõistlikku tarbimist. Eesti inimestes tekitab tumedas majandusolukorras ostuhullust, nagu uuringud kinnitavad, ostjate usk enda võimetesse: naabritel võib tulevikus majanduslikult raskemaks minna, aga minul mitte. Teiseks ebakindlus Eesti pankade ja rahasüsteemi stabiilsuse suhtes. Milleks säästa raha, kui pank võib pankrotti minna, Eesti riiki võib tabada Islandi saatus ja kroon võidakse devalveerida? Viimasel juhul ei aita isegi riiklikult tagatud hoiused, sest raha ostuvõime väheneb. Kolmandaks pankade konservatiivne laenupoliitika. Üks osa tarbijaid, kes on kaotanud lootuse kodulaenu saada, suunab koduostuks säästetud omakapitali tarbimisse. Selle tulevikuks säilitamine on riskantne. Lisaks jäävad neile, kes on kavatsenud kodu soetada ja harjutanud pangalaenu tagasimakseid kokku hoidma, aga ei ole laenu saanud, suured summad tarbimiseks alles.
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
470 miljonit US$ kuus, koos finantseerimisega 642 miljonit US$ ja amortisatsioon 172 miljonit US$. Amortisatsioon lühiajaliste väärtpaberite saldo sissetulek oli 69 miljonit US$ augusti kuus, võrreldes seda eelmise kuu saldo sissetulekuga, mis oli 1,7 miljardit US$. Teised Brasiilia investeeringute tulemused välimaal saldo saame augustis 6,8 miljardit US$, kui võrrelda seda toetusrahade ja lühiajaliste laenude saldoga on see 6 miljonit US$, kaasa arvatud hoiused väljaspool Brasiilia panka 336 miljonit US$ ja hoiused ülejäänud sektorites 324 miljonit US$. Teistele võõrinvesteeringute saldole Brasiilias laekus 2,5 miljardit US$ augustis. Kaubandusliku tarbija krediidi väljamaksete saldole raporteeriti 131 miljonit US$, võrreldes seda 2,1 miljardit US$ eelisel kuul. Teistesse sektorisse laenajate saldodele laekus 2,3 miljardit US$, mis koosneb kaubanduslikkude organisatsioonide saldost 85 miljonit US$,
Rahaagregaadid - varasemast tagasihoidlikum välisraha sissevool, reaalmajanduse kasvutempo pidurdumine ja finantslõhenemine aeglustasid 1998. aastal rahaagregaatide kasvu. Alates suvest aeglustus rahapakkumise kasv järsult ning lisaks väliskeskkonnast ja reaalsektori arengust tingitud tegureile langesid juunis rahapakkumisest välja pankrotistunud Eesti Maapanga ja oktoobris moratooriumi all oleva ERA Panga ja pankrotistunud EVEA Panga klientide hoiused. 1998. aasta II kvartalis alanud järsk rahaagregaatide kasvutempo langus stabiliseerus IV kvartalis. Olulised muutused toimusid 1998. aastal laiema rahapakkumise struktuuris. (vt. joonis1.). 23 Joonis 1. Rahaagregaatide muutus 1998. aastaks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/1998/ est/4.html). 1998. aasta II poolaastal oli valuutahoiuste osatähtsuse tõus osaliselt struktuursete nihete
Rahakonto juhtimise põhiprintsiibid - Likviidsuskriisi (pankroti) vältimine. Raha peab olema piisavalt, et lühiajalisi kohustusi tasuda. Raha puudujäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks Lühiajaline laen Pikaajaline laen Oma varade müümine Kohustuste ajatamine Raha ülejäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks: Hoiused Lühiajalised finantsinvesteeringud väärtpaberitesse Dividendid Tuleks koostada rahaeelarve, selle puhul: Mis perioodil võib tulla raha puudujääk? Hinnata sissetulekud Hinnata väljaminekud 11. Nõuete juhtimise põhiprintsiibid - nõuete juhtimise eesmärgiks on kindlustada pidev
b) Vale 8. EKP hinnangul avaldub euro kallinemine ettevaateperioodi jooksul alusinflatsioonile kasvusurvet, kuid osaliselt tasakaalustavad seda euroala sisenõudluse paranenud väljavaated, mis omakorda pidurdab inflatsiooni. a) Õige b) Vale 9. M1 tähistab kitsamat rahapakkumist. M1 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest. a) Õige b) Vale 10. M3 tähistab laia rahapakkumist. M3 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest, millele on juurde lisatud hoiused lepingulise tähtajaga kuni kaks aastat ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ning repotehingud, rahaturufondide osakud ja võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat. a) Õige b) Vale VIII test Avatud majandus 1. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. a) Õige b) Vale 2
Aswanist põhjapool, ja anti tegevusluba mille allkirjastas Centorioni Energia puurimiseks. Peamine gaasi tootja Egiptuses on Rahvusvaheline Egiptuse Naftavälja Kompanii (IEOC), mis on Itaalia firma ENI-AGIP'i sõsarfirma. Teised firmad nagu BP, BG, Texases baseeruv Apache Kompanii ja Shell viivad läbi uurimustegevusi ja tootmist millega tegevusluba on nõusoleku andnud kindlaks ajaperioodiks (tihti 20 aastat) ja õli ning gaasi hoiused erinevates geograafilistes tsoonides. 9 Põllumajandus Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus. Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht
· Kapitali adekvaatsus on panga omavahendite ja tema riskantsete aktivate suhe. · Panga omavahendid on põhiliselt omanike poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal aastal suurendatakse kasumi arvelt. · http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php Tagatisfond · Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas krediidiasutuses. · Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva jooksul. · Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas. · Hoiuste hüvitamist alustatakse hiljemalt 10. tööpäeval alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitamine lõpetatakse 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitised makstakse välja ühe või mitme Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu.
Järg Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded maksude ja intresside tagasikanne Tulemus: isiklik tulu Üksikisiku tulumaks Tulemus : käsutada olev isiklik tulu Jaguneb: Isiklik tarbimine Isiklikud hoiused Intresside tasumised 29 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mõningad näited SKP- sse lülitavate ja väljajäetavate punktide kohta. kulutuse liik kas lülitatakse SKP või ei näide A. Lõpptarbimiskaubad jah ja teenused (SKP) 1. Kulutused jah a. Pikaajalised kaubad jah autod, televiisorid, mööbel
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
Kindlustunnet on soodustanud mitmed makromajanduse näitajad. Tööpuuduse vähenemise, tööhõive kasvu ning keskmise palga positiivse aastakasvu tõttu on majapidamiste sissetulekutega seotud riskid langenud. Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt. Reaalsissetulekute vähenemisest olenemata usuvad majapidamised oma pere majandusolukorra jätkuvasse paranemisse ning aastaga on eraklientide hoiused krediidiasutustes suurenenud ligi 7%. Elamispindade turu mõningane elavnemine on vähendanud majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ning kinnisvaraturg on muutunud tasapisi likviidsemaks, mis on kaasa toonud kinnisvarahindade kasvu, jäädes siiski vaid 2005. aasta tasemele. Siiski kasvas sundmüükide arv 2010. aastal üle kahe korra (võrreldes 2009. aastaga) ning laenuvõlgade katteks müüdi üle 700 kinnisvaraobjekti.
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
Kombineeritud kaubamärk: Ruumiline kaubamärk: lõhnaõli pudel Margitoode e. bränd kaubamärk, millele on tarbijad andnud lisaväärtuse 5. Välisinvesteeringud Päritolumaa kust tuleb rahapaigutus Sihtriik kuhu tehakse rahapaigutus Tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvad rahvusvaheliseks 1. Otsesed välisinvesteeringud investor omab vähemalt 10% osalust firmas 2. Portfelliinvesteeringud rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse 3. Muud investeeringud nt hoiused Otsesed välisinvesteeringud (OVI) Eeldused OVI-dele Siseturu suurus ja ostujõulisus Tööjõu odavus ja kvaliteet Loodusressursside olemasolu Hea geograafiline ja transpordiline asukoht Hea maksusüsteem Suhted teiste riikidega, kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Poliitiline stabiilsus Majanduslik stabiilsus või kasv Valitsuse suhtumine investeeringutesse (piirangud, kulud) OVI kasulikkus sihtmaale: Majanduslik tõus, tootmine suureneb
NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkab käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus
hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata 19.Raha agregaat e raha mõõdud M0 = rahapaas ehk CU + RR + XR M1= sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M2D = M2 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid CU emiteeritud raha e käibele lastud raha RR- kohustuslik reserv, mille on pannud kommertspangad XR täiendav reserv, vabatahtlik, mille riik võib luua likviidsuse tagamiseks. Spekulatsioonimotiiv hoian raha mingi ostu jaoks, mis tuleb Ettevaatusmotiiv hoian raha igaks juhuks 20.Raha loomine pankade poolt. Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas
· kaupades sisalduva kasulikkuse · raha suhtelise ostujõu võrreldes teiste rahadega ehk vahetuskursi · hindade mastaabi NB! Raha nominaalne suurus ei määra tema reaalset tugevust või nõrkust! Raha kui rikkuse kogumise vahend Likviidseim vara Kõrge inflatsiooni korral kaotab raha oma väärtust Kõrge alternatiivkulu saamatajäänud intressi näol Rahaagregaadid M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud Sissetulek Likviidsus Intress Spekulatsioonimotiiv
Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav
Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks
4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega. Rahaasutustele on kehtestatud omakapitali nõuded. Panga puhul on omakapitali miinimum 5 000 000 Eurot. Rahaasutuste üldine nõue - juhtide ja omanike suhtes kõrgendatud nõudmised (hariduse kui ka kvalifikatsiooni osas, laitmatu erialase reputatsiooni kohta)
puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid
kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv Raha ülekandemehhanism analüüsib: raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid Kas paberraha on kaupraha? ei ole Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha
Peale raha saab väärtuse kogujatena/hoidjatena kasutada ka näiteks maja, autot jne. 5.2. Raha mõõtmine ja pakkumine Raha hulka majanduses mõõdetakse rahaagregaatidega. Peamised rahaagregaadid on M1 ja M2. M1 moodustub sularahast ja nõudmiseni hoiustest ning seetõttu nimetatakse seda raha ka tehingurahaks. See on raha, mida kasutatakse tehingute tegemiseks. M2 võrdub M1 pluss säästu- ja tähtajalised hoiused. Järelikult saab seda raha tehingute sooritamiseks kasutada teatava aja jooksul, mitte otsekohe. Seega peamine erinevus, mis rahaagregaate eristab, on likviidsus. Varade likviidsus näitab seda, kui kiiresti on neid võimalik kasutada maksete sooritamiseks. Kuna M1 mõõdab raha hulka, mida kasutataksegi maksete sooritamiseks, siis on see vara kõige likviidsem. M2 moodustub rahast, mida saab samuti maksete sooritamiseks kasutada,
b) Kes toodab? Kes otsustab? Kes tarbib? c) Kui palju tarbida? Kui palju säästa? Kui palju investeerida? d) Kelle käes on tootmisvahendid? Kes saab kasumi? Kuidas kujunevad hinnad? 61. Ettevõtte obligatsiooni omanik a) on ettevõtte omanik b) loodab aktsiate hinna tõusust saada kasumit c) on ettevõtte juhatuse liige d) on ettevõtte kreeditor 62. Turundustegevuste hulka ei kuulu a) turu-uuringud b) ladustamine c) tarbimine d) hinnakujundus 63. Kommertspank, mille reservimäär on 20% ja hoiused 50 miljonit krooni, võib kokku välja laenata a) 5 000 000 krooni b) 40 000 000 krooni c) 20 000 000 krooni d) 1 200 000 krooni 64. Talunik laenas kombaini ostmiseks puudujääva 20000 krooni pangast intressimääraga 12 % aastas tähtajaga 8 kuud. Kui suure summa peab talunik tähtajaks pangale tagastama? a) 21600 krooni b) 24000 krooni c) 24600 krooni d) 28800 krooni 65. Milline tunnus on oluline, et oleks tegemist täieliku konkurentsiga?
rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs
mõju on siin tühine Raha erinevad mõõtmed (3 M0 = ringlusse lastud sularaha mõõdet), mida need näitavad? M1= nõudehoiused M2= Säästuhoiused M1 = M0 + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused Rahakordaja olemus ja selle Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt arvutamine. taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. Euroraha teke. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11
· Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid. · Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav intress tähtis, säästuhoius raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt.
range rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika. 1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? A kaupraha, sümbolraha, deposiitraha B vahetusvahend, arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused. 2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv valmisolek ettenägematuteks
ekspansiivne rahapoliitika. 1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? A – kaupraha, sümbolraha, deposiitraha B – vahetusvahend, arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused. 2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv – valmisolek ettenägematuteks
8. Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse? a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab M1, pluss kohese tagasiostmise kokkulepped, rahaturu vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP). d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. See sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud USA riigivara obligatsioonid, USA elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. 9. Likviidsus:
minna ka pankrotti. Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. 53. Nimetage erinevaid hoiuse liike ja kui suured on nende keskmised intressimäärad Eestis. Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Nende keskmised intressimäärad??? 54. Kuidas on hoiused tagatud Eestis? Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
kaotaks. Kui raha säästetakse, akumuleeritakse tegelikult tema väärtust. Raha on bartervahetuse alternatiiv. Bartertehingu korral vahetatakse kaupu ja teenuseid omavahel. RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus
muutnud. Keskpankade sõltumatus on tavaliselt fikseeritud kas riikide põhiseaduses, keskpangaseaduses vm õiguslikul tasandil. Euroopa Keskpanga sõltumatus on näiteks fikseeritud Maastrichti lepingus, Eesti Panga oma Eesti Panga seaduses. Kommertspankadega on läbi ajaloo olnud ohtralt probleeme (panganduskriisid, pankotid jne), siis nende usaldus püsib raha vabal vahetatavusel sularaha vastu suvalisel hetkel. Kui hoiustajad arvavad, et nende hoiused ei ole enam vabalt sularahaks vahetatavad, tekib neil ohutunne, mis sunnib neid raha pangast välja võtma. Kui selline ohutunne levib paljudele klientidele, tekivad pangakriisid (bank run), kus arvukad hoiuseid sularahana välja võtvad kliendid põhjustavad konkreetses pangas sularahakriisi ja võivad viia selle pankrotistumiseni. Kui hirm rahast ilma jääda veelgi levib, võib see mõjuda ka teistele finantsinstitutsioonidele ja seega tekkida süsteemse kriisi oht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
