Tarbimine ja säästmine (0)

Tarbimine ja säästmine
Tarbimine ja säästmine
Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Säästmine – kasutatava  tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele .
Sissetulek:
1.
Palk
2.
Rent
3.
Intressid
4.
Kasum
Lorenzi kõver - iseloomustab riigi 
tulujaotust graafiliselt.
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
•
Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu 
rahvatulust
•
Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu  
jaotumises (19,8%)
•
Mida sügavam on kumerus Lorenzi kõveral, seda suurem on ühiskonnas ebavõrdsus
Planeerimine ja eesmärkide seadmine
Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing 
ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et 
läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks.
Eelarve
Eelarve on tulude ja kulude plaan.
Eelarve koostamise kolm sammu:
1.
finantseesmärkide püstitamine.                     Kuna paljud raha nõudvad 
elusündmused on ette teada – sünnipäev, lapse koolilõpetamine, 
eluaseme  kindlustusmakse jne – saab needki vastava kuu eelarvesse 
sisse arvestada ning vajadusel alustada raha kogumist.
2.
tulude hindamine
3.
kulude planeerimine 
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Reklaamist  saadav kasu 
info hindade ja uute toodete kohta
suureneb müüjate vaheline  konkurents
alandab  hindu tarbijate jaoks
maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote 
eratelevisioonide kulud. 
Reklaamiga kaasnevad ohud 
reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda
reklaam  võib panna inimesi tegema asjatuid oste
meedia sõltub reklaamist 
Säästmine sõltub: 
tulude  suurusest
ootustest
pankade intressimääradest
maksuseadustest 
Mis vahe on säästmisel ja 
investeerimisel?
Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks 
väljaminekuteks, mis on jooksvast  sissetulekust  katmiseks liiga suured.
 Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei 
ole ohtu oma rahast ilma jääda. 
Eestis on eraisikute  hoiused  ja arveldusarvetel olev 
raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes 
pangas ühe hoiustaja kohta. 
Swedbank  – intressimäär 0,01%, Eesti Kredi dipank – intressimäär 0,15%
Intress
Intress on tasu (tulu) selle eest, et  loobud praegu raha kulutamisest ja 
võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 
On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu 
põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma 
kontole). 
Mis vahe on säästmisel ja 
investeerimisel?
Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida 
oma raha arvelt täiendavat tulu. (aktsiatesse, investeerimisfondidesse, 
kinnisvarasse jne) See tähendab erinevalt säästmisest riski võtmist. Selleks 
peaks  olema mõningaid teadmisi.
Investeerides ei ole tulu saamine garanteeritud. Raha, mida investeerida, tekib 
säästes!
Palk ja maksud
Tööle minnes lepite te tööandjaga muude tingimuste seas kokku ka palga 
suuruse.
Brutopalk tähendab seda, et sellelt  summalt peab tööandja kinni kohustuslikud 
riigimaksud  ja -maksed: tulumaksu (21%), töötuskindlustusmakse (2%) ja neil, 
kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, ka 
kohustusliku kogumispensioni makse (2%). 
Netopalk  on summa, mis pärast ülalkirjeldatud maksude tasumist sinu 
pangakontole üle kantakse. Näiteks kui töölepingus on sinu põhipalga 
summana kirjas 800 eurot, siis ei laeku su kontole mitte 800 eurot, vaid 637 
eurot.
Mida te kaotate ümbrikupalka  saades ? 
Vahel võib tööandja tahta oma töötajatele palka maksta nn ümbrikus, et vältida 
maksude maksmist. Tööandja hoiab küll maksude arvelt kokku, aga teile on 
ümbrikupalga saamine selgelt kahjulik.
Näiteks puudub teil ümbrikupalka saades  ravikindlustus , samuti ei anna nn 
mustalt töötatud aeg pensionikindlustusstaaži, sest teie töötasult ei ole makstud 
sotsiaalmaksu. Kui peaksite töö kaotama, ei maksa Töötukassa teile 
töötuskindlustushüvitist, sest selle saamiseks peab olema teie palgalt eelnevalt 
töötuskindlustusmakseid makstud.
15
Millised laenud on levinud?
Swedbank
SEB
qKodulaen
qKodulaen
qKodukapitalilaen
q
qVäikelaen
Hüpoteeklaen
qArvelduskrediit
qSõidukiliising
qJärelmaks
qArvelduslaen
qÕppelaen
qAutoli  sing
qAutolaen
qMootorrattali sing
qJärelmaks
qVäikelaevali sing
qKredi tkaart
qÕppelaen
qKrediitkaart
qVäikelaen
Finantskoormus
Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. 
See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid,  kindlustus ), mida 
müüja või laenaja laenule lisab. 
Krediidi eelised ja puudused
EELISED
PUUDUSED
kohene kauba 
ülekulutamine
omandamine
paindlikkus
kõrgem maksumus
ohutus
impulsiivsed  ostud  
aitab ettenägematute 
asjaolude korral 
Väikelaen 
Laenusu Sisse Intress Tähtae Leping
mma
tulek imäär
g
utasu
SEB
320 – 
13-22% Kuni 4  1,5% 
9600
aastat
laenusu
mmast
SWED 600–10 
alates  15–
6 kuud  1,5% 
000 eurot 300 
25%
kuni 5 
laenusu
eurost
aastat
mmast
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
SMS- laen
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Kodulaen : osta või üürida?
Ostmine
Plussid
Miinused
Kui  laen  makstud, saab kodu  Suur rahaline kohustus, 
sinu omaks.
tavaliselt aastakümneteks.
Saad kodus remonti teha ja  Eluaseme vahetamine 
seeläbi kinnisvara väärtust 
(näiteks suurema-väiksema 
tõsta, ilma et peaksid seda 
pinna vajadusel) pole ni  
kel egagi kooskõlastama.
paindlik ja kiire kui üürimise 
puhul.
Kindlustunne järgnevate 
Kui võtad laenu 
aastate elupaiga suhtes on 
elukaaslase/abikaasaga 
suurem kui üürides.
kahe peale ja lähete hiljem 
lahku, võib see 
laenumaksmisel probleeme  
tekitada. 
Osta või üürida?
Üürimine
Plussid
Miinused
Pole ni  suur ja siduv 
Maksad regulaarselt üüri, 
rahaline kohustus kui  laen.
kuid kodu omanikuks ei saa.
Eluaseme vahetamine 
Kodu endale sobivamaks 
(näiteks suurema-väiksema  kujundamisel ( remont ) pead 
pinna vajadusel) paindlikum  saama omaniku nõusoleku.
kui laenuga ostetud kodu 
müües.
Vastutus kinnisvara 
Ebastabi lsus järgnevate 
haldamise eest (remont, 
aastate elupaiga suhtes: 
avari de likvideerimine jne) 
üürilepingud tehakse 
on korteri või maja omanikul,  tavaliselt aastaks-paariks.
mitte sinul.
Kodulaen Swedbank
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Kodulaenu kalkulaator
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Kuidas kujuneb intressimäär?
Intressimäär= pangapoolsest  marginaal  + Euribor
Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu 
laenuperioodi ajaks.
Marginaali arvutab  pank  igale kliendile personaalselt. 
Sel e suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, 
tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi 
suhtest . 
Euribor (European Interbank Offered  Rate ) on üleeuroopalise 
pankadevahelise  rahaturu  intressimäär, mis muutub iga päev. 
Kuidas Euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske 
ennustada. 
Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud  perioodiks , 
tavaliselt 6 kuuks.
Levinuimad graafikutüübid
Fikseeritud põhiosaga graafik : laenutähtaja alguses on kuumaksed 
suuremate intressimaksete tõttu suuremad, tähtaja lõpu poole aga 
intressimaksed kahanevad, mistõttu väheneb ka kuumakse suurus. 
Annuiteetgraafik:  laenumakse  on kogu laenutähtaja jooksul 
ühesuurune, olenedes intressimäära muutumisest. Ujuva 
intressimääraga, kuid fikseeritud kuumaksega annuiteetgraafiku puhul 
pikeneb või lüheneb laenutähtaeg seda mööda, kuidas muutub Euribor 
26
Näide
Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud 
sarnaseid laenu parameetreid:
-  laenusumma  1 000 000 €
- intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta)
- laenu pikkus 10 aastat
27
28
Kas üks laen on parem/odavam, kui teine?
Annuiteetlaenu maksjatasub kokku 1 000 000 
krooni laenu põhiosa ja 295 000 € intresse.
 Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad 
summad  1 000 000 ja 275 000 €. Kas si s 
fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam) kui 
annuiteetlaen?
29
Kas üks laen on parem/odavam, kui teine?
Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha 
kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem  tasutud  
intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et 
annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa 
tagastamine aeglasemalt. Pikem laenu kasutamise 
periood sunnibki annuiteetlaenu võtjat tasuma 
kõrgemat intressisummat.
Fikseeritud põhiosa alusel laenu tagastades 
tasutakse laenu põhiosa ki remini. Sel est tuleneb ka 
madalam kogu  intressikulu .
30
Millise  variandi kasuks otsustada?
Kui on võimalik algul  suuremaid  summasid välja 
käia ning seeläbi laenu põhiosa kiiremini  kustutada  
või rahale alternati vset tulusat  kasutust  ei ole, si s 
on mõttekas seda intresside summa vähendamise 
nimel ka teha. 
Kui aga selliseid võimalusi ei ole või on raha 
kasutamise jaoks head võimalused, siis tuleb 
otsustada annuiteetlaenu kasuks 
Mõisted
Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus 
maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. 
Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu. 
31
Kindlustuse  liigid 
Kahjukindlustus  kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaselt hinnata
Elukindlustus
Vastutuskindlustus kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud 
vigastuste või teiste vara rikkumisega, mille eest nad vastutavad. 
Liikluskindlustus 
Varakindlustus  kaitseb poliisiomanikke nende vara kaotuse, hävimise või 
kahjustumise eest. 
Eesti Tarbijakaitseseaduse § 4 sätestab tarbija põhiõigused:
põhivajaduste rahuldamine (toit, rõivad,  peavari )
ohutusele (olla kaitstud tervisele, varale ja elule 
ohtliku kauba või teenuse eest)
informatsioonile (saada vajalikku ja tõest teavet 
kaupade ja teenuste hulgast  teadliku  valiku 
tegemiseks)
haridusele (võimalusele saada koolitust ja oskusi, 
et käituda teadlike tarbijatena)
33
Eesti Tarbijakaitseseaduse § 4 sätestab 
tarbija põhiõigused:
valikule (võimaluse valida kvaliteetsete kaupade 
ja teenuste hulgast)
esindatusele (õigusele võtta osa poli tiliste ja 
majanduslike otsuste tegemise protsessist)
kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui 
moraalse kahju tekkimise korral)
keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale ni  
praegu kui tulevikus)
Seadus kehtib 01.01.1994 
34
Tarbijate õigused on kaetud järgmiste 
õigusaktidega 
Toote ohutuse seadus
Konkurentsiseadus
Kaupluste töö üldeeskiri
Teeninduseeskiri 
35
Pension
Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks
Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti 
pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 
vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 
400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. 
See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni 
maksavad.
Riikliku pensioni osakaal väheneb. Poliitikauuringute Keskuse 
Praxis analüüsist selgub , et kui praeguste vanaduspensionäride kogu pension 
tuleb riiklikust pensionist ehk I sambast, siis 2040. aastaks langeb I samba 
osakaal uute vanaduspensionäride pensionis 72%ni ja aastaks  2060  55%ni.
Riiklikust pensionist ei piisa
Üldiselt arvatakse, et inimese senist elustandardit säilitava pensioni suurus 
peaks olema 65-70 protsenti viimasest palgast. 2012. aasta aprillist tõusis 
keskmine  vanaduspension  ligi 320 euroni kuus, keskmine netopalk sama aasta 
teises kvartalis oli umbes 700 eurot. Seega moodustas keskmine riiklik pension 
keskmisest palgast vaid 45%
Küsimused mis  ootavad vastust
Millised on neli peamist sissetulekuallikat?
Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha?
Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest?
Millistesse alternatiivsetesse  kohtadesse saab sääste paigutada?
Millised on  krediidi  kasutamise plussid ja miinused?
Kuidas aitab  kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada?
Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve?

Document Outline

• Slide 1
• Tarbimine ja säästmine
• Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt.
• Planeerimine ja eesmärkide seadmine
• Eelarve
• Slide 6
• Reklaamist saadav kasu 
• Reklaamiga kaasnevad ohud 
• Säästmine sõltub: 
• Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?
• Intress
• Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel?
• Palk ja maksud
• Mida te kaotate ümbrikupalka saades? 
• Millised laenud on levinud?
• Finantskoormus
• Krediidi eelised ja puudused
• Väikelaen 
• Slide 19
• Kodulaen: osta või üürida?
• Osta või üürida?
• Kodulaen Swedbank
• Kodulaenu kalkulaator
• Kuidas kujuneb intressimäär?
• Levinuimad graafikutüübid
• Näide
• Slide 27
• Kas üks laen on parem/odavam, kui teine?
• Kas üks laen on parem/odavam, kui teine?
• Millise variandi kasuks otsustada?
• Mõisted
• Kindlustuse liigid
• Eesti Tarbijakaitseseaduse § 4 sätestab tarbija põhiõigused:
• Eesti Tarbijakaitseseaduse § 4 sätestab tarbija põhiõigused:
• Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega 
• Pension
• Riiklikust pensionist ei piisa
• Küsimused mis ootavad vastust