Austraalia ja Uus Meremaa majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga (0)

ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST
Kodutöö

Sisukord

Sisukord 1
1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga 2
2.Hinnakasv ja selle dünaamika 4
3. Tööturg , selle regulatsioonid ja tööpuudus . Keskmise palga dünaamika 5
4. Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika 6
5. Väliskaubandus 8
6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad , aktsiaturud). 10
7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik). 12
8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku - prognoosid regiooni majandusest. 13

Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga

Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827 Austraalia dollarit 2008. aasta hindades ning 40837 USA dollarit ( jooksvates rahvusvahelistes hindades) ostujõu pariteedi järgi. Perioodi majanduskasv oli suhteliselt ühtlane. Mõningane tagasiminek majanduses oli 90ndate alguses. Kuigi kasv küll nii infotehnoloogiabuumi tagasilöökidest käesoleva aastatuhande alguses kui ka tol hetkel käimasolevast ülemaailmsest majanduskriisist tingituna lühiajaliselt vähenes, suudeti suhteliselt hästi püsida positiivses tsoonis – pole esinenud majanduslangust.
Alates 1995 aastast on sisemajanduse koguprodukti ( edaspidi SKP) tõus olnud samas tempos kasvav; Austraalia läbi aastate SKP kasv on 3,3 protsenti ning Uus- Meremaal 2,9 protsenti. Erinevatel põhjustel üsnagi ebastabiilse ja hüpleva kuid prognoosi järgi stabiliseeruva Eesti SKP keskmine näitaja on parem kui Austraalial või Uus-Meremaal, tänase seisuga 4,6 protsenti.
Joonis 1. Total GDP, in millions of 2014 US$ (converted to US$ using 2014 market exchange rates). Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/

SKP jaotumine sektoritesse

Austraalia
Uus-Meremaa
Eesti
Põllumajandus
4,1%
4,6%
2,7%
Tööstus
26%
24%
26,3%
Teenindus
70%
71,4%
74,5%
Tabel 1. SKP jaotumine sektoritesse. Andmete allikas : https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/.html
Austraalia SKP elaniku kohta kasvas keskmiselt 2,1 protsenti ajavahemikul 1995-2015 ning Uus Meremaa kasvas keskmiselt 1,8 protsenti. Eesti keskmine näitaja SKP elaniku kohta on aga 5,4 protsenti, ehk kõrgeim. Hiljutine ülemaailmne majanduslangus mõjus kõige vähem Austraaliale. Eesti ja Uus-Meremaa SKP elaniku kohta langes aga 2008-2009 aastate keskmiselt vastavalt -9,5 ja – 1,1 protsenti. Austraalia puhul jäi majanduslanguse ajal SKP näitaja siiski kergelt plussi, 0,8 protsenti elaniku kohta. Graafikul kujutatud joonisel 2.
Joonis 2. SKP tõus elaniku kohta väljendatuna protsentuaalselt
Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/
Reaalne SKP inimese kohta on kasulik mõõt mingi piirkonna majandusliku arengutaseme näitajaks ning OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ) on määranud keskmise, mille järgi võrrelda liitunud riikide taset. Austraalia tase OECD liikmesriikidega võrreldes on olnud alati keskmisest kõrgemal, kuid viimastel aastatel langevas trendis. Uus-Meremaa võib leida võrdeliselt allpool OECD keskmist määra.

Hinnakasv ja selle dünaamika

Austraalia kuulub majanduse arengu poolest arenenud riikide hulka. Eelmise kümnendi keskel sai Austraalia nautida kiiret hindade tõusu peamiste toorainete ekspordis ( joonis 3). See tõi kaasa enneolematu õitsengu kaevanduste investeeringutel. Kasu levis mitmel viisil: tööhõive ning palkade tõusu näol erinevates tööstusharudes üle kogu riigi. Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon , väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/
Erinevad statistikad ning prognoosid näitavad, et Austraalia inflatsiooni määra protsent on tulevikus 2,2%- 2,5% vahel stabiliseerumas ( kuni aastani 2020, allikas: http://www.statista.com/ )
Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%. Ülemist piiri tõsteti 1996. aastal 2%lt 3%le. 90ndate esimesel poolel oli vahetuskurss suuresti indikaatoriks, mille alusel poliitikat kohaldati, et hoida inflatsioon soovitud vahemikus. Uus-Meremaal on suur mõju inflatsioonile just impordihinnal ning samas avaldavad majandusaktiivsusele mõju ka vahetuskursi muutused.

Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika

Joonis 4. Töötuse määr Austraalias ja Uus Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com
On väga selged tõendid, et praegust olukorda tööturul iseloomustab ülejääk nõudluse suhtes. Vastavalt viimastele Austraalia statistikaameti ( Australian Bureau of Statistics) andmetele on 6 protsenti tööealistest ja -võimelistest inimestest töötu , ligi 734 000 inimest. Samuti on väga suur osa töötajaskonnast alamakstud praeguste palgamäärade suhtes.
Austraalias töötab 72% tööealisest elanikkonnast, vanuses 15-64. See näitaja on siiski suurem kui OECD keskmine tööhõive määr ( OECD – 65% ). Tööhõive määr on kõrgem kõrgharitud inimeste hulgas. Hinnanguliselt on tööturul 83% kõrgharitud ning 55% ilma kõrghariduseta inimesi.
Uus-Meremaal teeb tasutatud tööd ligi 73% elanikkonnast, kelle vanus jääb 15-64 aasta vahemikku. See on samuti kõrgem, kui OECD määr- 65%. Hinnanguliselt on tööturul 85% kõrgharitud ning 59% madalama haridusastmega töötajat.
Uus-Meremaa leibkonna keskmine netotulu elaniku kohta on 23 815 USD aastas, Austraalias on see oluliselt suurem, 31 588 USD aastas ning Eestis pea poole väiksem, 15 167 USD aastas.
OECD keskmiseks netotuluks leibkonna peale on 25 908 USD aastas, ehk ainult Austraalia on majanduslike näitajate poolest leibkonna kohaselt kõige paremas seisus. Eesti ja Uus-Meremaa peavad siiski veel pingutama, et jõuda samale majanduslikule heaolu järjele, kui on OECD keskmiseks määraks.

Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika

Uus-Meremaa valitsuse eelarve maht viimase kahekümne aasta jooksul on suuresti kõikunud. Suur langus oli 2012, kus eelarve maht oli – 10505 NZD miljonit. 2014.aasta tõusis eelarve maht 6925 NSD miljonini. 2014.aastal oli eelarve ülejääk 2808 NZD miljonit.
Austraalia eelarve ülejääk 2015.aasta mais oli 982 AUD. Keskmine eelarve maht vahemikus 1973-2015 oli -425,81 AUD miljonit. Rekordiliselt kõrge oli juunis 1998, kus maht oli 13995 AUD miljonit ja rekordiliselt madalale jõudis 2012.aasta juunis -13933 AUD miljonit.
Austraalia ja Uusmeremaa valituseelarve mahud on aastati üsna erinevad Uus-Meremaal tunduvalt stabiilsemad kui Austraalias. Uus-Meremaal on 20 aasta võrdluses rohkem ülejääke kui puudujääke.
Joonis 5. Riigieelarve Austraalias ja Uus Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com
2013.aastal oli Uus-Meremaa valitsuse võlakoormus 35,9% riigi sisemajanduse koguproduktist. Keskmine Uus-Meremaa võlakoormus oli perioodil 1985-2013 41,03%. Rekordiliselt madala oli võlakoormus 2007.aastal 17,4%.
2013.aastal oli valitsuse võlakoormus 28,6% riigi sisemajanduse koguproduktist. Perioodil 1989-2013 oli Austraalia keskmine võlakoormus 20,57%. Rekordiliselt kõrgele kuni 31,7% ulatus 1994.aastal ja rekordiliselt 2007.aastal selt madalale langes 9,7%.
Austraalia majandus on toiminud 25.aastat järjest kasvutrendis, prognoositakse, et see jätkub veelgi lähima paari aasta jooksul. See on teine katkematu kasv.
Kasvuväljavaated on jätkuvalt positiivsed. Prognoositakse investeeringute suurendamist kaevandustesse umbes 25% 2015-16 ja 30% 2016 -17.
Valitsus keskendub eelarve ülejäägi tagastusele. Prognoositakse, et puudujääk väheneb 2015-16 2,1% SKP-st ja 2018 -19 0,4% SKP-st.

Väliskaubandus

Austraalia kõige suurem import ja eksport on Hiinaga . Juunist juulini 2015.aastal suurenes Austraalia eksport 612 AUD miljonit. Keskmine eksport vahemikus 1971 -2015 on olnud 9452,54 AUD miljonit. Rekordiliselt kõrge oli eksport 2014.aasta jaanuaris, kus see oli 29190 AUD miljonit.
Import on viimase kahekümne aasta jooksul olnud tõusutrendis, väiksemate ja suuremate kõikumistega. 2008-2009.aastal oli suurem tõus. 2009.aasta teises pooles toimus aga samasuur langus. Rekordiliselt kõrgele jõudis juulis 2015, kus import oli 29363 AUD miljonit.
Austraalia kaubavahetus on suuresti seotud Aasiaga. Prognoosi põhjal peaks järgmise paari aastakümne kahesuunalise kaubandus kahekordistuma. Hiina on siiani Austraalia suurim ekspordi-ja imporditurg.
Olenemata sellest, et pikemas perspektiivis on väljavaated ekspordile väga head, siis prognoositakse SKP kasvu aeglustumist 2,3% aastas järgmistel aastakümnetel . Vananeva elanikkonnal on suur mõju majandustegevuse aeglustumisele.
Joonis 6. Import ja eksport Austraalias. Allikas: www.tradingeconimics.com
Uus-Meremaa on kõige tihedamas kaubavahetus Austraaliaga ning teisel kohal on Hiina. 2015.aasta juulis võrreldes selle aasta juuniga langes eksport 32,2 6NZD miljonit. Märtsis 2014 jõudis rekordiliselt kõrgele, kus eksport oli 5033 NZD miljonit.
Import Uus-Meremaa tõusis 557,37 NZD miljonit vahemikus juuni-juuli 2015. Rekordiliselt kõrge oli import 2014.aasta septembris, kus see ulatus kuni 4975 NZD miljonini.
Uus-Meremaa keskpanga prognoosis, et majandus riigis järgmise nelja aasta jooksul kasvab 2-3%.
Joonis 7. Import ja eksport Uus-Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com

Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud).

Austraalia riigivõlakirjade intressimäärad alates aastast 1995-2015 on olnud muutlikud ja trend näitab, et nii 5 kui ka 10 aasta võlakirjad on intressi poolest selles pikas perioodis olnud languses. 2000 – 2010 aastani olid intressid enam-vähem samal tasemel. 2, 3, 5 ja 10 aastaste riigivõlakirjade intressid on välja toodud alljärgnevas tabelis ja graafikus.
2yrs
3yrs
5yrs
10yrs
1995
7,36
7,44
7,78
8,18
2000
5,27
5,27
5,43
5,46
2005
5,19
5,21
5,22
5,2
2010
5,11
5,24
5,37
5,51
2013
2,46
2,5
2,72
3,17
Tabel 2. Austraalia riigivõlakirjade intressimäärad. Allikas: www.rba.gov.au
Joonis 8. Austraalia riigivõlakirjade intressimäärad. Allikas: www.rba.gov.au
Austraalia aktsiaturgude kohta leitud informatsioon aastast 2002-2015 väljendab seda, et hinna indeks on tõusnud 3000 pealt 5000 peale. See tähendab, et aktsiate hinnad on läbi pikema perioodi tõusnud. Nimetatult perioodil on selgelt näha ka viimane majanduskriis aastal 2008-2009, kus kõikide tehingute hinnaindeks langes peaaegu 2002. aasta tasemele . Majanduse aktiivsuse tipp aastal oli aastal 2007 ja sellel hetkel oli tehingute hinnaindeks kõrgeimal tasemel 6700 . Kui vaadata aktsiaturu koguväärtust, mis oli aastal 2002 umbes 700 000 miljonit, siis on see kasvanud aastaks 2015 üle 1 700 000 miljoni. Nagu ka hinnaindeks muutus tugevalt eelmise kriisi ajal, siis ka aktsiaturu koguväärtus langes perioodil 2008-2009 ligi 900 000 miljoni peale. Perioodil 2002 – 2015 on aktsiaturule lisandunud umbes 500 ettevõtet. 2207 ettevõtet on 2015. aasta augusti seisuga Austraalia aktsiaturu (ASX) nimekirjas.

Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik).

Austraalia keskpank on Reserve Bank of Australia . Selle peamine eesmärk on paika panna rahapoliitiline suund. Selle üks eesmärkidest on saavutada madal ja stabiilne inflatsioonitase. Austraalias praegune baasintressimäär on 2%. Pangad maksavad seda intressi, mis on keskkpanga poolt määratud siis, kui nad üksteiselt raha laenavad. Sellega saavutab Keskpank kontrolli turul toimuva üle ja soovi korral saab seda siis langetada või tõsta. Otseselt on selle muutmisega seotud ka turul välja antud laenud ja hoiused . Perioodil 1990-2015 on keskmine baasintressimäär 5,04%. Kõrgeimal tasemel oli baasintressimäär 1990. aasta jaanuaris (17,5%) ja madalaimal tasemel on ta praegu (2%). Alates 1990-1995 a langes baasintressimäär umbes 10%.
Joonis 9 . Austraalia baasintressid. Allikas: www.tradingeconimics.com
Uus-Meremaal on praegune baasintressimäär 2,75%. Viimasel ajal on see teinud kerge kukkumise. Alates 2010 aastast on olnud baasintressimäär suuremas joones samal madalal tasemel võrreldes eelmiste perioodidega. Pärast eelmist majanduskriisi langes intressimäär ligi 6%-lise kukkumisega. See on ilmselt põhjustatud sellest, et riik soosib majanduse elavdamist ning madala intressimäära tõttu on elanikel lihtsam võtta laenu ja suurendada selle läbi ka tarbimist.
Joonis 10. Uus-Meremaa baasintressid. Allikas: www.tradingeconimics.com

Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest.

Valitsuse koguvõlg Austraalias (% SKP-st) lähiaastatel kasvab 33%-lt ligi 40% peale ja jääb sarnaseks kuni aastani 2020, samas Uus-Meremaal langeb koguvõlg lähiaastatega ligi 10 % (34% pealt 24% peale aastal 2020).
Võrreldes võlaga on Austraalias suurenemas lähiaastatel ka valitsuse tulu (% SKP-st), mille tõus on küll võrreldes võla suurenemisega väiksem – see jääb 2% -lise kasvu juurde ning moodustab aastaks 2020 umbes 36% SKP-st. Uus-Meremaa jääb selles osas lähiaastatel suuresti samaks.
Investeeringute osakaal SKP-st moodustab aastaks 2020 Austraalias 28,17%, mis on kõrgem maailma keskmisest tasemest (26%) ja ületab ka Uus-Meremaa investeeringute osakaalu , mis on aastaks 2020 ligi 4%. Tõusujoon mõlema riigi puhul on sarnane maailma keskmisega.
Inflatsioonitase jääb Austraalias viie aastase perioodi jooksul samaks, mis on 2,5% ja Uus-Meremaal tõuseb see aastal 2016-2020 0,83%-lt 2% peale, mis on märgatav tõus võrreldes ülemaailmse kõikumisega. Maailma keskmine inflatsioonitase jääb 3,5% juurde.
SKP ühe elaniku kohta on olnud mõlemas riigis pidevalt tõusvas joones ja tõuseb ka edaspidi jõudsalt edasi. Austraalia SKP tõuseb järgneva 5 aastaga 40 000$ inimese pealt 50 000$ peale. Uus-Meremaal on tõus 35 000$ pealt 43 000$ peale. Kõige eelneva juures tuleb tähele panna ka seda, et populatsioon on mõlemas riigis kasvavas trendis, kuigi Uus-Meremaal jääb kasv suhteliselt kesiseks. Töötuse määr on Austraalias praegu väga kõrgel tasemel, kuid peaks õnneks langema 1% võrra aastaks 2020. Uus-Meremaal on töötuse määr stabiilselt 5% ringis . Viimastel andmetel täpsemalt 5,9%.
Austraalia ekspordis oodatakse ligi 3%-list langust aastaks 2020, kus see jääb püsima tasemele 2,33% samal ajal kui Uus-Meremaal on see pigem kasvavas trendis. Uus-Meremaa eksport suureneb lähima 5 aasta jooksul umbes 1,5% ja jõuab tasemele 2,08% aastal 2020.