50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sigridhh
Õppematerjali autor
Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.[3] Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmaani mere poolt üle 2000 km
Kriisieelseks arenguks võttis töö autor aastad 2000-2007. Majanduslik olukord oli sel ajal Küprosel hea ning majandussektor arenes jõudsalt. Keskmine SKP kasv aastas oli 3,0%, mis oli 2 korda rohkem kui sel ajal euroalal. Aastatel 2000-2007 tõusis SKP riigis 2,3 miljardilt dollarilt kolmele miljardile.(Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus...2014) Samuti oli kriisieelsetel aastatel Küprosel madal inflatsioon. Inflatsioonimäär näitab hinnataseme %-set muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega ning inflatsioon on üldine hinnatõus. Joonis 1. Küprose inflatsioonimäär aastatel 2000-2008. Allikas: Cyprus Inflation Rate 2014 Inflatsioonimäära peaks hoidma võimalikult madalal ja stabiilsena, sest muidu pole riik majanduslikult stabiilne kui inflatsioon kõigub. Antud joonis näitab, et inflatsioonimäär 6 Küprosel küll kõikus, kuid ei ületanud ühtegi korda 6%-ti. Normaalseks aastaseks
Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks,
Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%) 2 Austraalia arenenud maa Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel ning asub lõunapoolkeral Uus- Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13
Eesti Statistika 5 Rahvastik 1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%. Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%. Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu muutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimased
......................7 1.3Rahvusvahelised lepingud ja suhted......................................................................7 1.4Valimised ja valitsuse vahetused...........................................................................8 2MAJANDUSLIK KESKKOND.................................................................................10 2.1SKP muutumine...................................................................................................10 2.2Tööpuuduse tase...................................................................................................11 3SOTSIAALNE KESKKOND....................................................................................12 3.1Laste sünnid kokku..............................................................................................12 3.2Hariduslik koosseis..............................................................................................13 3.3Perekondade karakteristikud...........
ja eakad (65+ aastat): 21,51%. Sisserändajad moodustavad ligi 7% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitme endise Jugoslaavia rahva esindajad. Soome asus 2017. a jooksul elama 31,797 inimest, mis oli 9% madalam kui eelmine aasta. Kokku kolis Soomest välismaale 16,973 inimest, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Soome rändekasv langes 14,824 inimeseni, võrreldes seda 2016. a 16,823 inimesega. Sisserändajaid tuli kõige rohkem Iraagist (2,369), Süüriast (1,422) ja Venemaalt (1,420). Peamiselt tõmbab Soome head elamisvõimalused, kõrgemad palgad ja head töövõimalused. 2.Linnastumine Soome on selgelt ületanud 80% linnastumise taseme. Soomes oli linnastumise täpne tase 2014. aastal 84,36%. Muu maailm on tõusnud 55% -ni (54,3%) linnastumise tasemest, mis on umbes sama kui Soome 1970. aastatel. Soome on arenenud riik ning seal on saanud alguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid