Majandusaasta aruande uurimustöö (0)

MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ
ISESEISEV UURIMUSTÖÖ
Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT 12b
Juhendaja : lektor Kati Nõuakas
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………

Tallinn 2014

SISUKORD

SISUKORD 2
1.KIRJELDUS 3
2. TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS 4
3. BILANSSI ANALÜÜS 5
3.1.Peamised muudatused 5
3.2.Erinevad näitajad 6
3.3.Hinnang 6
4.TULEMIARUANNE 7
4.1.Tegevustulud 7
4.2.Tegevuskulud 8
4.3. Hinnang 9
5.RAHAVOOGUDE ARUANNE 10
KOKKUVÕTE 13

KIRJELDUS

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on Eesti suurim riiklik tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool , mille lõpetaja saab rakenduskõrghariduse diplomi . Kõrgkoolis õpib 2760 üliõpilast. Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor on 2010. aastast professor Enno Lend, kelle ametiaeg on viis aastat.
Õppida saab viies teaduskonnas tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse valdkondades 13 õppekava alusel. Tallinna Tehnikakõrgkoolil on tähtajatu õppe läbiviimise õigus ja õppe kvaliteet tagatud.
Tallinna Tehnikakõrgkoolil on lisaks õppe- ja abistruktuurid: reaalainete keskus; humanitaarainete keskus; kehakultuurikeskus; raamatukogu; haridustehnoloogia keskus ja ettevõtetega koostööks tehnosiirdekeskus. Kooli hoonetekompleksi kuuluvad õppe- ja administratiivruumid ning laborid ja praktiliste tööde ruumid. Siidisaba 7 asuvad kõrgkooli üliõpilaselamu, spordisaal ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborid, Siidisaba 8 asuvad autotehnika õppelabor ja rajatiste õppetooli labor.
Missiooniks on toetada Eesti ühiskonna jätkusuutlikku arengut rakenduskõrghariduse ja teadmussiirde kaudu tehnikavaldkonnas, peamiselt inseneriõppes.
Tallinna Tehnikakõrgkool on ühiskonnas hinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool, mis pakub peamiselt inseneriharidust.

TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS

Tallinna Tehnikakõrgkooli tegevusaruanne on hästi ülevaatlik. Teksti on piisavalt ja kõik on kergesti arusaadav. Välja on toodud viimase aasta olulisemad muudatused õppekorralduses. Peale põhitegevuse, milleks on taseme- ja täiendusõpe , on välja toodud ka teised tegevused, näiteks teadus-, arendus- ja loometegevuse edendamine koos teiste koolidega. Nimetatud on tegevused, mida on tehtud selleks, et suurendada kõrgkooli tuntust, mis omakorda aitab kaasa kooli eesmärkide täitumisel. Lühidalt ja arusaadavalt on esitatud kooli visioon , missioon ja põhiväärtused . Aruandes on esitatud Tehnikakõrgkooli ja selle õpilaste erinevad saavutused, näiteks osalemine erinevatel TAL konkurssidel, osalemised sporditurniiridel ja annetuste kogumine. Välja on toodud põhjused ja saavutused, miks võib lugeda 2013. aastat edukaks ja 2014. aasta põhisuunad. Nimetatud on kõrgkooli põhinäitajad, kui palju on koolis töötajaid, töötajate keskmine vanus, õpilaste arvud, lõpetajate arvud ja palju muud. Lihtsalt ja arusaadavalt on näidatud õppijate arvud, sisseastujate arvud, õppetöös edasijõudnute arvud ja muu statistika.

BILANSSI ANALÜÜS

Peamised muudatused

Bilanssis on protsentuaalselt suured muudatused toimunud lühiajalistes kohustustes (erinevad võlad tarnjatele, töötajatele jms.), mis on vähenenud 750624€’lt 498715€’le, mis teeb 33,6%. Sellest suurim muutus toimus võlgades tarnjatele, mis vähenes 110357€’lt 59319€’le, mis on ligi 46,3%, ehk võlad tarnjatele on vähenenud pea poole võrra. Vähem muutusid võlad töötajatele, 145762€’lt 137383€’le, mis on vaid 5,7%. Muud kohustused ja saadud ettemaksed on vähenenud 494505€’lt 302013€’le, mis on 39%. Protsentuaalselt on kõige suurem muudatus toimunud immateriaalse põhivaraga, mis on suurenendus 11610€’lt 23759€’le, mis tähendab 51 protsendilist kasvu.
Graafik 1. Suurimad muudatused bilanssis. (Kahe aasta tulemused on kokku liidetud ning leitud, kui suure protsenid teatud aasta näitaja sellest summast moodustab)

Erinevad näitajad

Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
2012. aasta käibekapital = 950436 – 750624 = 199812(€)
2013. aasta käibekapital = 854188 – 498715 = 355473(€)
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused.
2012. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 950436 / 750624 =1,27.
2013. aasta lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 854188 / 498715 = 1,7.
Heaks loetakse kattekordajat 1,6 või enam, nõrgaks 1,1 ja vähem.
Maksevõime- ehk likviidsuskordaja = (käibevara – varud – ettemaksud) / lühiajaliste kohustused
2012. aasta maksevõimekordaja = (950436 – 286916) / 750624 = 0,88.
2013. aasta maksevõimekordaja = (854188 – 213818) / 498715 = 1,3.
Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem.
Maksevalmiduskordaja = likviidsete varad (sh raha, hoiused, väärtpaberid jt) / lühiajaliste kohustustega.
2012. aasta maksevalmiduskordaja = 950436 / 750624 = 1,27.
2013. aasta maksevalmiduskordaja = 854188 / 498715 = 1,7.
Võlakordaja = koguvõlgnevus / varad
2012. aasta võlakordaja = 750624 / 16461232 = 4,6%.
2013. aasta võlakordaja = 498715 / 16166492 = 3,1%.
Kapitali alluvus = kohustused / omakapital
2012. aasta kapitali alluvus = 750624 / 15710608 = 4,8%
2013. aasta kapitali alluvus = 498715 / 15667777 = 3,2%
Kapitaliseerituskordaja = pikaajalised kohustuse / pikaajalised kohustused + omakapital.
Tallinna Tehnikakõrgkoolil puuduvad pikaajalised kohustused.

Hinnang

Tallinna Tehnikakõrgkooli majandus seis on väga hea, puuduvad pikaajalised kohustused ja ka lühiajalised kohustused on võrreldes varadega väga väiksed.

TULEMIARUANNE

Tegevustulud

Võrreldes kahte aastat on tegevustulud suuresti muutunud. Kui aastal 2012 olid tegevustulud 4008493€, aastaks 2013. langesid need 1428426€’le, see tähendab 64 protsendilist langust. Suurim põhjus selleks on saadud toetuste langemine , mis langesid 2964335€’lt 659778€’le, mis tähendab 78 protsendilist langust. Langus toimus ka kaupade ja teenuste müügist saadavas tulus, mis langes 1044158€’lt 768648€’le, see tähendab omakorda 26 protsendilist langust. Suur osa sissetulekutest tuleb erinevatest koolitustest ja osalemine kasvab iga aastaga, näiteks 2011. aastal olid koolitustelt saadud tulu 269291€ ja 2013. aastal 317195€, osalejate arv kasvas kahe aastaga 191 õppija võrra. Kõige rohkem kasvas õppijate arv rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas ning langes arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas.
Graafik 2. Muudatused tuludes.

Tegevuskulud

Võrreldes kahte aastat on kulud muutunud üsna vähe. Kui 2012. aastal olid kulud 8049854€, siis 2013. aastaks oli see arv vähenenud 7560326€’le), mis tähendab 6 protsendilist kulude langust. Suurim osa kuludest on tööjõukulud (tabelis „K1“), mis on suurenenud 4064528€’lt 4202942€’lt, mis teeb 3,3% tõusu. Selle põhjuseks võib olla see, et 2013. aastal võeti kõrgkooli tööle juurde 5 inimest ja ka see, et palgad on tõusnud. Teiseks suureks kulu allikaks on majandamiskulud (K2), mis on vähenenud 1651822€’lt 1459049€’le, ehk 11,7%. Kolmandaks kuluallikaks on põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (K3), mis on suurenenud, kuid väga vähe, vaid 844580€’lt 845405’le, ehk 0,1%. Suuruselt neljandaks kulu allikaks antud toetused (K4), mis on suurenenud 769918€’lt 807854€’le, see tähendab 4,7 protsendilist kasvu, mille põhjuseks võib olla erinevate toetuste suurenemine ja esitatud õppetoetuste taotluste ja nende saajate arvu kasv. Ülejäänud ehk muud kulud (K5) on langenud 719006€’lt 245076€’le, ehk 66%.
Graafik 3. Muudatused kuludes.
Kulurentaablus = ( ärikasum / ärikulud) * 100
2012. aasta kulurentaablus = (4008493 / 8049854) * 100 = 49,8%
2013. aasta kulurentaablus = (1428426 / 7560326) * 100 = 18,9%
Müügirentaablus = (kasum / müügihind ) * 100
Puhaskasumi osatähtsus käibes = ( puhaskasum / netokäive ) * 100
2012. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (4008493 / -4041361) * 100 = -99,8%
2013. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (1428426 / -6131900) * 100 = -23,3%
Omakapitali rentaablus = (puhaskasum / keskmine omakapital) * 100
2012. aasta omakapitali rentaablus = (4008493 / 15710608) * 100 = 25,5%
2013. aasta omakapitali rentaablus = (1428426 / 15667777) * 100 = 9,1%

4.3. Hinnang

Tallinna Tehnikakõrgkooli kulud võrreldes tuludega on üsna suured, 2012. aastal moodustasid tulud kuludest 49,8% ja 2013. aastal oli see vaid 18,9%. Samas moodustavad kulud väga väikese osa kogu netovarast, aastal 2012. oli see 25,5% ja 2013. aastal vaid 9,1%.

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks.
Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt toodetavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente.
Tallinna Tehnikakõrgkooli rahavoogude aruanne näitab erinevaid aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks. Rahavood põhitegevusest kahte aastat võrreldes väga palju ei muutunud. Kui 2012. aasta korrigeeritud tegevustulem oli -5373366€ siis 2013. aastaks tõusis see -5310984€’le. Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus oli aastal 2012 -12975€ ja aastal 2013 36051€. Kõige rohkem muutus põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus, mis vähenes -517451€’lt -251909€’le, mis tähendab 51,3% vähenemist. Rahavood põhitegevusest kokku langesid -5903792€’lt -5526842€’le.
Rahavood investeerimistegevuses kokku muutusid -2092119€’lt -658305€’le, mis näitab, et investeeringud langesid aastaga 68,5%.
Rahavood finantseerimistegevusest kokku suurenesid 5837431€’lt 6137508€’le.
Puhasrahavoog oli aastal 2012 18105€ ning 2013. aastal -23150€.

KOKKUVÕTE

Sain teada palju huvitavat Tallinna Tehnikakõrgkooli kohta, näiteks seda, millised on erinevad kulud tööjõule, toetustele ja millised on põhilised tulud koolile, näiteks koolituste pakkumine ja kui suur on TTK vara. Sain teada erinevaid huvitavaid statistilisi andmeid, näiteks seda kui palju igal aastal kooli lõpetab ja uusi üliõpilasi tuleb, kui palju jätkab õpingud teises ülikoolis, kui palju lõpetanutest töötab ja palju muud. Minu jaoks oli huvitav ka see, mis konkursitel ja programmides õpilased osalevad.
Kahe aasta suurimad erinevused olid tegevustuludes, investeeringutes ning lühiajalistes kohustustes.
Raske oli arusaada rahavoogude aruandest ja natuke oli ka raskusi tulemiaruandega, kuid üldistelt oli kõik arusaadav ja lihtsasti hoomatav.