Säästmine ja ostuhullus (0)

Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära – jaanuaris 2008 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull ka praegu. Kuigi praegu hinnatõus on peatunud, pole lähiajal kindlasti mitte hindade alandamist näha. „Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik .” Nii ütles SEB Ühispanga analüütik.
Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile . Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus-langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverdustele tagasi kutsuda.
Rahandusminister Ivari Padar soovitab inimestel raha säästa ning mitte ära kulutatada kõike, mis palgapäeval kontole laekub. „Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks,” põhjendas ta raha säästmise vajalikkust . „Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus.” Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides.
Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid , muusikakeskused jm taoline tehnika. Pole ka harva juhus , et laenatud raha mängitakse kasiinos maha, lootes võita suuri summasid, et maksta tagasi laen ja elada võidetud raha eest hästi. Võetakse laenu ka siis, kui eelmine laen on tagasi maksmata. Kõige kiireim ja lihtsaim viis on selleks SMS laen. Inimesed ei tea piisavalt sellega kaasnevatest tingimustest, millest reklaamides ei ole üldse juttu .
Tarbijakaitseamet koostöös MTV ja reklaamiagentuuriga Rakett käivitasid jõulukuul kampaania, mille raames kutsutakse tarbijaid seoses jõulueelse ostuhullusega arukalt tarbima. Jõulukuu sobib selliseks kampaaniaks imehästi, kuna inimesi haarab sageli enne pühi ostuhullus ja üldises kinkide tegemise palavikus ostetakse kokku palju tarbetuid asju, mida tegelikkuses hoopiski vaja ei lähe.
„Alusta iseendast“ kampaania käigus antakse MTV vaatajale lihtsaid näpunäited, andmaks mõista, milline mõju on väikestel tegudel kogu meid ümbritsevale keskkonnale. Kuna tarbimine on keskkonna säästmise teemaga väga tihedalt seotud tuleks sellele teemale palju tähelepanu osutada. Nii on võimalik teha midagi keskkonna jaoks ja samas propageerida ka mõistlikku tarbimist.
Eesti inimestes tekitab tumedas majandusolukorras ostuhullust, nagu uuringud kinnitavad, ostjate usk enda võimetesse: naabritel võib tulevikus majanduslikult raskemaks minna, aga minul mitte.
Teiseks ebakindlus Eesti pankade ja rahasüsteemi stabiilsuse suhtes. Milleks säästa raha, kui pank võib pankrotti minna, Eesti riiki võib tabada Islandi saatus ja kroon võidakse devalveerida? Viimasel juhul ei aita isegi riiklikult tagatud hoiused, sest raha ostuvõime väheneb.
Kolmandaks pankade konservatiivne laenupoliitika. Üks osa tarbijaid, kes on kaotanud lootuse kodulaenu saada, suunab koduostuks säästetud omakapitali tarbimisse. Selle tulevikuks säilitamine on riskantne. Lisaks jäävad neile, kes on kavatsenud kodu soetada ja harjutanud pangalaenu tagasimakseid kokku hoidma, aga ei ole laenu saanud, suured summad tarbimiseks alles.
Neljas ja ilmselt põhiline ostuhulluse tekitaja on psühho­loogiast tuntud tõ­de: kui kaupmees suudab luua defitsiidi tunde (ainult „hulludel päe­vadel” allahindlus 60%; kaupa on piiratud kogustes ; pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub!), siis tarbija valib suure tõenäosusega ostukäitumise, tekib ostupalavik.
Kuid kindlasti võtavad Eesti praegust majanduslikku olukorda tõsiselt paljud inimesed. Nad mõistavad kriisi saabumist. Ilmselt ei sõida nad enam autoga nii palju kui pool aastat tagasi. Kasutades rohkem ühistrantsporti. Küllap kaalutakse ka igapäevast toidukorvi täites, mida ja kui palju osta. Ei soetata uusi rõivaid emotsiooni ajel , vaid planeeritakse ostuotsuseid ette.
Eesti suurimad kaubamajad korjasid selle aastasel hullul osturallil sadadelt tuhandetelt külastajatelt kümneid ja kümneid miljoneid kroone.
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp kinnitas küll, et Kaubamaja ei ole kunagi üles kutsunud vastutustundetule ületarbimisele, kuid elu näitab muud - ettevõte müüs tunniga läbi kümmekond müüki paisatud sõiduautot, rääkmata muudest vidinatest, riietest ja ilutoodetest.
Eelmise kevadise Osturalliga võrreldes kasvas Kaubamaja müügikäive 18,4%. „Kokku müüdi nende viie päeva jooksul kahes majas Tallinnas ja Tartus kaupu ligi 50 miljoni krooni eest,” lisas Puusepp ning täpsustas, et prognoos oli 45 miljoni kandis . Müük kasvas võrreldes eelmiste kevadiste hullude päevadega plaanipäraselt. Samuti ei märgatud klientide arvu vähenemist ei visuaalselt ega numbriliselt. Pigem oli ostvaid kliente natukene enam kui eelmisel kevadel. Raul Puusepa sõnul aitas I kvartalis käibekasvule kaasa elanikkonna ostujõu jätkuv kasv. Nüüdseks on see muutunud, sest teisest poolaastast ostujõud näitab pigem langust ning on palju koondamisi ja palgad ei tõuse. On prognoos, et langus jätkub veel tuleval aastalgi.
Ühest küljest näitab vähene säästmine muidugi seda, et palgad on madalad. See on tõsi. Samas on üsna kindel, et kurtmine raha vähesuse üle ei kao ka palkade tõustes. Vähene säästmine näitab Eesti arengutaset finantsteadlikkuses. Viimasel ajal pole üle elatud ühtegi tõsist majanduskriisi, mis oleks inimestele selgeks teinud, et mingid elementaarsed säästud on vajalikud. Samuti pole meil veel otse elust kogemusi selles osas, et lihtsal inimesel on võimalik raha kõrvale pannes oma elujärge vanemas eas oluliselt parandada võrreldes olukorraga, kus midagi säästetud ei ole. Ega siin muu ei aita, kui rohkem sel teemal rääkida ning loota , et aastate jooksul hakkab suhtumine vaikselt muutuma . Nii väitis Andres Saarniit Eesti Pangast . Säästetud raha tuleks investeerida investeerimisfondidesse, pensionifondi , aktsiatesse. Mustadeks päevadeks kogutavat raha võib hoida ka nt hoiusel.
Säästugurude nipid ja nõuanded, kuidas paremini hakkama saada, kui kõik läheb järjest kallimaks:
• Väljas söömine on luksus . Kui keskmine lõunasöök maksab väljas 70 krooni, siis kulub igal tööpäeval lõunat süües kuu jooksul 2100 krooni. Kui seda kulutust ei anna kuidagi kõrvale lükata, siis mõtle läbi, mida sa sööd. Prae asemel söö suppi. Ja salatit ostes võiks mõelda, kas 100 grammi riivitud porgandeid tasub osta kilohinnaga.
• Võta poodi minnes alati oma kott kaasa. Poes maksab kilekott keskmiselt kaks krooni. Paberkott neli krooni. Kolm korda nädalas poes käies kulutad nii aastas ainuüksi ebavajalike kottide peale 300–600 krooni.
• Kui näiteks auto kütusepaak on 50-liitrine, siis kulub selle täitmiseks üle 750 krooni. Kui igapäevased autosõidud ära jätta ja kasutada enam ühissõidukeid, siis jääb kütusearve vähemalt poole väiksemaks ja säilivad närvid. Nende väärtus on aga hindamatu .
• Mobiiltelefoniga rääkimine on muutunud iseenesestmõistetavaks. Kui näiteks kuu keskmine kõnearve on 500 krooni, siis kulub aastas telefoniga rääkimiseks 6000 krooni. Kui tihti on aga keegi nõus maksma 6000 krooni selle eest, et saaks tuttavale öelda: “Tšau, mis teed?”
• Eesti on ju väike tubli põhjamaa e-riik, kus tehakse moodsa tehnoloogia vallas tiigrihüppeid. See omakorda tähendab, et igas kontoris ja asutuses on internet olemas.
E-posti ja põnevaid lehekülgi saab kasutada ka avalikes internetipunktides või raamatukogudes. Kogudes on muuseas võimalik ka uusi teadmisi omandada, üldjuhul tasuta.
• Ostes iga kuu 500 krooni eest suvalisi riideid , kulutad kvartalis 1500. Ostes korra ühe kvaliteetsema riideeseme , maksad 1000. Vahe on selles, et odavam riideese või kingapaar vajab suure tõenäosusega iga hooaja järel väljavahetamist. Nii maksad kokkuvõttes ikkagi rohkem. Osta kvaliteetset kaupa või külasta second- hand -kauplusi.
• Ära hoia ka kodus olles sees rohkem lampe, kui vaja. Üks 60-vatine elektripirn kasvatab kuu jooksul ööpäev läbi põledes keskmiselt 45-kroonise arve.
• Televiisorid, raadiod ja muud seadmed võtavad ooterežiimil olles aasta jooksul paraja peotäie kroone. Ja oma sõna ütlevad elektriarvesse ka külmkapid. Külmkapi õige temperatuur on +5 ja sügavkülmal –18 kraadi. Iga sellest kõrvalekalduv kraad tarbib ligi viis protsenti enam energiat.
• Lisaks saab veel kokku hoida suitsetamise pealt, iganädalaste kõrtsis käikude või kodus napsutamiste pealt.
• Määra igaks nädalaks summa, mida võid eri väljaminekute puhul kulutada; kontrolli iga nädal eelarve täitmist, vajaduse korral tee muudatusi.
• Vali soodsaimad teenusepaketid, sh sellised, mille hinda saad ise mõjutada.
• Pese pesu ja küpseta nädalavahetusel ja öisel ajal, kui elekter on odavam.
• Ära osta bensiinijaamadest, sest seal on kaup 15–25 protsenti kallim.
• Ära osta lotopileteid.
• Jälgi toidupoes alati kaupade kilo-, mitte tükihinda.
• Soeta sooduskaardid.
• Joo kraanivett, nii hoiad raha kokku ja oled ka keskkonna säästlik.
• Ära viska taarat minema, vaid tee see rahaks.
• Võimaluse korral käi kinos ja teatris päevastel seanssidel või etendustel – siis on piletid
odavamad kui õhtul.
•Ava endale „säästukonto" ja kanna igal kuul teatud summa ettenägematuteks
väljaminekuteks.
•Kontrolli oma ostutšekk alati kassa juures üle. Ostjate petmist (riiulil odavam hind, kassast
läbi lüües kallim) harrastavad kõik kauplused.
•Asenda hõõglambid säästupirnidega.
Olen nõus, et paljud inimesed on sunnitud poes toidukäru asemel haarama käe pisikese ostukorvi järele. Kuid arvan, et mitte kõik, need, kelle sissetulek on tunduvalt suurem miinimum- palgast võivad jätkuvalt lubada endale meelepärast sööki. Ilmselt ka need, kes on hakanud toidu pealt kõvasti kokku hoidma, et ei peaks kütuse, elektri, arvete või näiteks riiete ja tarbeesemete pealt kokku hoidma. Seda on näha sellest, et tänavuselgi, majanduslikult raskel aastal ei olnud vähe rahvast Kaubamaja „Osturallil” või veel vähem Stockmanni „Hulludel päevadel.” Pigem on selline majanduslikult raske olukord sundinud just inimesi, stressi alandamiseks, poodi odava kauba järele tormama, seda väiksemalgi võimalusel. Näiteks olid inimesed hullunud, kui avati Tallinnas uus kaubanduskeskus ja selle puhul olid hinnad alla lastud . Mindi kaklema, lõhuti turvaväravad ja tehti kauplustele kahju üsna suurtes ulatusetes. Poodi odavmüügile tunglevad ostuhulluses inimesed põhjustasid Tallinna kesklinnas ulatusliku liikluskaose: Liivalaia ristmikul seisis tramm autoteel ning ummik ulatus Stockmanni kaubamajast Narva maanteele välja.
Kui inimene pole kunagi raha säästnud - elanud palgapäevast palgapäevani, aga on huvi säästmise vastu, siis arvan, et kõige parem on alustada kahest tegevusest. Esiteks raha kogumist ootamatute kulutuste katteks, näiteks koondamine või kulutused tervishoiule.
See raha hulk peaks olema vähemalt nii suur, et kataks ühe kuu kulutused. Selleks võiks olla säästuhoius, kust saab raha välja võtta ja juurde panna nii, et intressisummat ei kaotaks. Teiseks raha kogumist pensionisammastesse. Nii on tagatud ka vajalik raha pensionärina.
Kindlasti üks põhireegel ütleb, kulutada tuleb vähem, kui teenitakse . Ja tulude hulka, millest vähem tuleb üritada kulutada, ei loeta mitte kõik tulud, vaid ainult regulaarsed sissetulekud. Hoolimata sellest, et ei ole võimalik elada üle oma võimete, on inimesi, kes seda proovivad. Selle tagajärjeks ongi suured laenud.
Kuid peab ütlema, et arukas inimene on juba enne inflatsiooni sammud seadnud Säästumarketi poole, hoidunud ostmast ebaolulist kaupa ja säästnud raha ka halvemateks päevadeks. Sellsel juhul arvan, et inimesel on võimalik elada tavapärast elu ka sel ajal, kui riigil on majanduslikult kehvad ajad, nagu näiteks Eestil aastal 2008 ja prognoositavalt vähemalt aastani 2010. Seda võin järeldada näiteks enda pere olukorra pealt.
Mina arvan, et tuleb karmilt seadustada laenude võtmist, nii ei saa inimesed säästuajal järjest rohkem tarbida ja peavad mõtlema, et säästmise teel on sama võimalus ära elamiseks. Inimesed õpivad oma enese vigadest, ning arvan, et päris mitmed mõistavad peale majandus-kriisi, et tuleb hakata säästma, vältimaks peost suhu elamist tulevikus, ettenägematutes olukordades .
Kasutatud materjalid:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=275724
http://www.tka.riik.ee/index.php?id=3593
http://www.epl.ee/artikkel/445420
http://rahaasjad.blogspot.com/search/label/s%C3%A4%C3%A4stmine
http://www.ap3.ee
http://www.postimees.ee/090108/esileht/majandus/305212.php
http://www.tarkinvestor.ee/analysis.php?idee=54
http://epl.ekspress.ee/uudised/382536
http://www.postimees.ee