Ettevõtlusvormid: Pangandus (0)

Ettevõtlus
Pangandus
Alge Oks
[email protected]
50 761 62
Ettevõtlus
• Ettevõtlus on  majandusteooria  järgi ettevõtete asutamine 
ja nende tegevuse  organiseerimine  kasu saamiseks ning 
ettevõtte omanike vara  suurendamiseks .
• Ettevõtlus on majandustegevus, mil e eesmärgiks on tulu 
saamine.
• Ettevõtluses osalevad majandusüksused.
• Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid 
käigus hoida ning edukalt majandada. 
• Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise 
planeerimise käigus.
• Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid 
( finantseerimine ).
• Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik  litsents . 
Laev on majandusüksus
•  Juri  diliselt saab laev ol a kas  omaette  ettevõtja
või tegutseda al üksusena mõne laevafirma
koosseisus .
• Kaugete sadamate vahel sõitvad laevad on ka
suure firma koosseisus paratamatult võrdlemisi
autonoomsed, seetõttu saab iga konkreetset
laeva käsitleda omaette majandusüksusena.
• Laeva kui majandusüksust iseloomustavad tema
ekspluatatsioonilis-tehnilised
näitajad,
mis
määravad sel e, mil eks laeva on võimalik
kasutada ja mil ine võib ol a laeva tootlikkus ehk
töö tulemus ajaühikus.
1
Ettevõtja 
• Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel
tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük
või teenuste osutamine on tal e püsivaks
tegevuseks.
• Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimalus-
te järgi sobiva juri dilise vormi.
• Juri diline isik:
– Äriühing
– Mittetulundusühing
–  Sihtasutus
– Kohalik  omavalitsus
– Ri giasutus
NB!
• Ettevõtjaks registreerimine. Ärinimi
•  Tegevusala , tegevusluba, litsents
• Majandustegevuse  register
• Äriregister; Maksu- ja Tol iamet
• Tööinspektsioon. Haigekassa
•  Majandusaasta  aruanne
• Juhatuse li ge. Vastutus
• Ettevõtluse lõpetamine. Ettevõtja surm
• Raamatupidamine. Käibemaksukohustus
• Ettevõtlustulu. Ettevõtluskulu. Kasum/ kahjum
• Ettevõttel tuleb Tööinspektsiooni teavitada:
• tegevuse alustamisest, töökeskkonnaspetsialisti 
ja nõukogu määramisest;
• Tööõnnetusest;
• esmakordsest töö alustamisest  bioloogiliste  ohu-
tegurite ning kantserogeensete ja mutageensete
ainetega;
• ehitustööde ja asbestitööde alustamisest (eel-
teade).
2
Aktsiaselts
•  Aktsiakapital  peab olema vähemalt 25 000 €.
• Aktsionär vastutab ühingusse paigutatud  kapitaliga .
• Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (liht- ja 
eelisaktsia).
•  Aktsia  väikseim nimiväärtus võib ol a 10 senti. 
• Juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek.
• Aktsionäride huvisid esindab ja järelvalvet  teostab  
nõukogu ja juhatus. 
• Asutamisel koostatakse  asutamisleping /otsus ja 
põhikiri.
Osaühing
• Osakapitali mi nimumsuurus on 2500 €.
• Osaniku vastutus pi rdub ühingusse paigutatud 
kapitaliga. 
• Igal osanikul on üks osa. 
• Osa väiksem nimiväärtus on 1 €.
• Asutamisel koostatakse asutamisleping ja 
põhikiri.
• Juhtimisorganiks on juhatus (nõukogu), kes 
vastutab ettevõtte igapäevase 
majandustegevuse eest.
Eelised
• Osanike või aktsionäride pi ratud vastutus;
• Võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;
• Omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu 
tegevust häirimata;
• Paremad võimalused valida kogenud juht, eriti 
aktsiaseltsis;
• Võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või 
aktsionäride juurdevõtmisel;
• Pi ramatu eluiga, suurem stabi lsus;
• Sobivus ni  suur- kui ka väikeettevõtetele;
• Spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine 
võivad ol a lahutatud;
• Suurem usaldatavus partnerite silmis.
3
Puudused
• Rohkem aega ja vahendeid nõudev organisee-rimine;
• Tegevuse suurem reguleeritus;
• Tegevuse avalikustamisega kaasnev äri nfor-matsiooni
levitamine;
• Juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti 
suuremates aktsiaseltsides;
• Üksikomanikel puudub kontrol  äriühingu tegevuse üle;
• Palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib 
ol a nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide  lahkhelid .
Täisühing
• Ühingul peab olema vähemalt kaks osa-
nikku, kes on sõlminud ühingulepingu.
•  Osanikud  vastutavad ühingu kohustuste 
eest kogu oma varaga. 
• Ühingu kapitali määr ei ole seadusega
määratud, kuid osanikud peavad tegema
sissemaksed.
• Osanikud otsustavad ise kõiki ühingu
juhtimisega seotud küsimusi.
Usaldusühing
• Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. 
• Ühingul on kahte li ki osanikke: 
– ühed vastutavad kogu oma varaga (täisosanikud)
– teised ettevõttesse paigutatud kapitali osaga.
• Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit.
• Ühingu kapitali määr ei ole seadusega 
määratud, kuid osanikud peavad tegema 
sissemaksed. 
4
Eelised
• Jagatud vastutus ja risk; 
• Organiseerimise ja juhtimise lihtsus; 
• Mi nimumkapitali nõuete puudumine;
• Võimalus kaasata suuremat kapitali, kogemusi ja 
oskusi;
• Kasumi jaotamise lihtsus.
Puudused
• Osanike (va usaldusosanike) pi ramatu vastutus; 
•  Aeglasem  otsuste tegemine kui üksi tegutse-
misel;
• Ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist;
• Raske leida sobivaid  partnereid ;
• Vaidluste võimalus, mis võib viia äritegevuse 
lõpetamiseni;
• Kasumi  jaotumine  mitme isiku vahel.
Füüsilisest isikust ettevõtja 
• Kõige lihtsam ja odavam vi s ettevõtlust 
alustada.
• Annab võimaluse ainuisikuliselt otsustada 
oma tööde ja tegevuste üle ja ol a iseenda 
peremeheks.
5
Füüsilisest isikust ettevõtja plussid
• Ettevõtluse registreerimine lihtne.
• Ei ole vaja omada algkapitali.
• Kassapõhise raamatupidamise korraldus on lihtne, saab 
iseseisvalt hakkama.
• Saab kulu osaliselt ettevõtluses kasutada.
• Aruandeperioodiks on  kalendriaasta .
• Võib end registreerida hooajaliselt.
• Tagatud on ri klik sotsiaalne kindlustus.
• Kasumi reinvesteerimiseks  on võimalik avada erikonto.
• Enamusel puudub  vajadus raamatupidamise 
aastaaruande koostamise järgi ja auditeerimiskohustus.
Füüsilisest isikust ettevõtja 
mi nused
• Vastutab kogu varaga.
• Kogu maksustavalt  tulult  maksab 
tulumaksu.
• Sotsiaalmaksu  maksmine  peatub al es si s 
kui on makstud maksustamisperioodi 
kuude palga alammäärade 15-kordselt 
summalt  arvestatud sotsiaalmaks.
Tulundusühistu
• Ühistu eesmärgiks on li kmete ühiste 
tegevusega nende majapidamiste või 
tegevuse toetamine teenuse osutamisega.
• Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma 
varaga. 
• Osakapital peab olema vähemalt 2500 €.
• Kohandatakse osaühingu kohta sätestatut.
• Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut.
6
Eelised
• Li kmete kontrol ühistu tegevuse üle,
ühistute tegevus on nende soovidele
lähemal;
• Otsuseid tehakse demokraatia alusel, puu-
dub  autokraatlik  juhtimine;
• Ühistud on pi ratud vastutusega organi-
satsioonid.
Puudused
• Ühistu töötajate ja li kmete (tarbijad jt)
suhete
halvenemine
võib
mõjutada
ebasoodsalt ühistu tegevust;
• Et otsuseid tehakse demokraatlikul alusel,
ei saa neid teha ni ki resti, kui olukord võib
nõuda.
Mittetulundusühing
• Kasumit mitte taotlev ja jaotav.
•  Asutajad  võivad ol a ni  füüsilised kui ka 
juri dilised isikud.
• Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks 
li get.
• Li kmetel on õigus osaleda ühingu tegevuses 
ning ühiste asjade otsustamisel. Peamine 
kohustus on li kmemaksude tasumine.
• Kõrgemaiks juhtimisorganiks on üldkoosolek.
• Juhatuse li kmed vastutavad ühingu ees.
7
Sihtasutus
• Ei ole li kmeid;
• Loodud vara valitsema ja kasutama;
• Rajavad üks või mitu asutajat (füüsilised või 
juri dilised isikud) määramata või määratud 
ajaks;
• Võib asutada ka testamendi alusel;
• Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu;
• Nõutav on audi tor;
Euroopa äriühing (Societas  Europaea ) (SE)
• Ühingu märgitud  kapital  peab olema vähemalt 
120 000 eurot.
•  Olemuselt  võrreldav aktsiaseltsiga.
• EÜ määrus 2157/2001 on kõikides EL 
li kmesri  kides  otsekohalduv, siiski peavad 
li kmesri gid täpsustama mõningaid määruse 
rakendamise  üksikasju.
• Suunatud peamiselt suurtele ja keskmistele
ettevõtetele.  
Euroopa äriühing (Societas Europaea) (SE)
• Äriregistri Tal inna haru registreeris teisipäeval  kindlustusfirma   Sampo  Life 
Insurance  Baltic ( Mandatum  Life Insurance Baltic), mis on esimene Eestis 
arvele võetud SE ehk Euroopa äriühing societas europaea).
Soome Sampo gruppi kuuluva kindlustusfirma suhtejuht  Hannu  Vuola 
teatas, et sel ega lõppesid ettevalmistustööd, mil e eesmärk oli ühendada 
üheks ettevõtteks kõik Sampo Life Baltikumis tegutsevad tütarettevõtted.
• Edaspidi jätkab ettevõte  tegutsemist  peakontoriga Eestis ning filiaalidega 
Lätis ja Leedus.
• Ri gikogu seadustas Euroopa äriühingud kahe aasta eest. Olemuselt on 
Euroopa äriühing võrreldav aktsiaseltsiga. Tema märgitud kapital peab 
olema vähemalt 120 000 eurot ning SE juhtimine võib ol a ühe- või 
kahetasandiline .
• SEd on lihtne kolida ühest li du ri  gist  teise, sest sel eks ei pea enam 
ettevõtet ühes ri gis lõpetama ja teises uut  asutama .
8
Euroopa Majandushuviühing
• Kohaldatakse TÜ sätestatut, ei tohi ees-
märgiks ol a kasumi saamine.
• Ühingu ärinimi peab sisaldama täiendit
Euroopa majandushuviühing või lühendit
EMHÜ.
• EÜ määrus 2137/85 on kõikides EL
li kmesri kides otsekohalduv, si ski peavad
li kmesri gid täpsustama mõningaid mää-
ruse  rakendamise üksikasju.
Euroopa Ühistu (SCE)
(Societas Cooperativa Europaea)
• Märgitud kapital peab olema vähemalt 30 000 
eurot.
• Asutada võib 5 füüsilist isikut ja äriühingut, kel e
alalised
asukohad
on
vähemalt
kahes
li kmesri gis.
• Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga.
• EÜ
määrus
1435/2003
on
kõikides
EL
li kmesri kides
otsekohalduv,
siiski
peavad
li kmesri gid täpsustama mõningaid määruse
rakendamise üksikasju.
Keskpank  (1)
• Keskpanga funktsioonid:
• Kodumaise raha  emiteerimine ;
• Laenuandmine kommertspankadele;
• Otsene rahapoli tika;
• Pangandusjärelevalve;
• Valitsusele laenu andmine.
9
Keskpank (2)
• Kodumaise raha emiteerimine. Kuna Eestis
kehtib 2011.aasta algusest euro, siis Eesti
Pangal enam seda funktsiooni pole. Samas on
jäänud kupüüride trükkimise, transpordi ja
hoiustamise ülesanded.
• Ri klike rahatagavarade juhtimine.  Taasise -
seisvumisel saadi tagasi 11,3 tonni kulda, mis
müüdi
koheselt.
Kul a
hoidmine
oleks
tähendanud kulu ( hoiustamine  Šveitsis, USA-s).
Raha pealt on võimalik teenida, paigutades see
ri  kide  võlakirjadesse.
• Eesti Pangal on välja töötatud ranged eeskirjad 
panga reservide hoiustamiseks.
Keskpank (3)
• Keskpank
kui
kommertspankadele
lae-
nuandja. Paljudes ri kides vastutab keskpank
kommertspankade  likviidsuse eest,  andes  neile
vajadusel laenu.
• Intressimäära, mil ega pankadele antakse laenu 
nimetatakse diskontomääraks.
• Mida madalam on diskontomäär, seda rohkem
keskpangalt laenatakse (mujalt saab raha kal i-
malt ).
• Üldiselt on kehtestatud pi rid, mil e ulatuses kom-
mertspank saab laenu võtta.
Keskpank (4)
• Kohustusliku reservmäära kehtestamine. See
on kohuslikult pangas hoitava sularaha-
reservi  suhe hoiustesse.
• Keskpank ei maksa sel elt reservilt intressi.
• Reservi üks olulistest rol idest on panga likviid-
suse tagamine.
• Eestis oli enne eurot kohustuslik reservmäär
15% (50% keskpangas ja 50% väärtuslikes
väärtpaberites väljaspool keskpanka), peale
euroga li tumist langes 2%-le
10
Eesti Panga  reservid  (1)
• Reservidega tagatakse Eesti Panga  finantsili -
ne sõltumatus, toetatakse  euroala  rahasüs-
teemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja 
finantssüsteemi stabiilsust.
• Suurim osa reservidest on paigutatud euroala 
võlakirjaturgudele. 2012. aasta lõpus moodusta-
sid need investeeringud kokku ligi 191 miljonit 
eurot. Nende varade eesmärk on tagada Eesti 
Panga sõltumatus valitsusest ja iseseisev toi-
mimine ning kindlustada pi sav kapital võimalike 
kahjude  katteks.
Eesti Panga reservid (2)
• Välisvaluutareserv ehk väljaspool euroala investeeritud
osa
reservidest
moodustas
2012.
aasta
lõpus
115
miljonit
eurot.
Välisvaluutareservist
enamiku
moodustavad võlakirjad, mida on soetatud 100 miljoni
euro väärtuses. Väiksemas  mahus  ehk 15 miljoni euro
väärtuses on tehtud aktsiainves-teeringuid. Välisreserve
omavad kõik euroala li kmesri kide  keskpangad  ja neid
reserve  saab vajaduse korral rakendada eurosüsteemi
vahetus-kursipoli tika huvides. Lisaks on kulda Eesti
Pangal 8250,171  untsi  ehk 233,3 kg.
• Euroalaga li tumisel 2011. aastal  kandis  Eesti  Pank
Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi 100 miljonit
eurot, mil e kohta on Eesti Panga bilansis nõue Euroopa
Keskpanga vastu.
Rahapoli tika (1)
• Turumajanduses ei saa keskpank otseselt 
reguleerida kommertspankade intressimäärasid,
• Keskpank saab neid mõjutada  kaudselt , 
diskontomäära ja raha pakkumise kaudu.
• Rahapoli tika jaguneb:
– Range rahapoli tika on raha suhteliselt vähene 
pakkumine võrreldes SKP kasvuga. Tulemuseks 
intressimäära tõus, investeeringute vähenemine ja 
majanduskasvu aeglustumine.
11
Rahapoli tika (2)
– Ekspansi vne rahapoli tika on raha suhteliselt suurem 
rahapakkumine võrreldes SKP kasvuga. Sel eks võib 
keskpank raha juurde trükkida, laenata raha, 
obligatsioone müüa jms.
Sel e poli tika tulemusena intressimäärad vähenevad, 
investeeringud suurenevad  ja toimub majanduse 
üleüldine  elavnemine .
Keskpanga sõltumatus (1)
• Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab 
keskpanga suhted ri gieelarvega ja valitsuse 
esindatus keskpanga nõukogus.
• Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt 
krediteerida ri gieelarvet või kohalikke eelarveid 
ning osta nende väärtpabereid.
• Alates 1994.a. ei kuulu rahandusminister enam 
Eesti panga nõukogusse – teoreetiliselt suurem 
sõltumatus.
Keskpanga sõltumatus (2)
• Eesti panga  president  määratakse 7 aastaks –
suurendab sõltumatust.
• Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne.
• Eesti Panga presidenti võib oma kohalt 
vabastada ainut kohus.
12
Kommertspangandus (1)
• Eestis  tegevusloa  alusel tegutsevad 
kredi diasutused
• AS DNB Pank
AS Eesti Kredi dipank
AS LHV Pank
AS SEB Pank
BIGBANK AS
Swedbank  AS
Tal inna Äripanga AS
Versobank AS
Kommertspangandus (2)
• Välisri gi kredi diasutuste filiaalid
• » AS Citadele banka Eesti  filiaal
»  Danske   Bank  A/S Eesti filiaal
» Folkia AS Eesti filiaal
» Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal
»  Pohjola  Bank plc Eesti filiaal
» Scania Finans AB Eesti filiaal
»  Svenska  Handelsbanken AB Eesti filiaal
Kommertspangandus (3)
• Kommertspanga funktsioonid:
– Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite 
juurdetõmbamine;
– Laenuandmine ja  investeerimine  kui kasumi 
saamise al ikad;
– Maksete  teostamine .
Laenuteenuseid osutavad ka muud finant-
seerimisasutused
13
Kommertspangandus (4)
• Tänapäeval tegutsevad  kommertspangad  nn 
osareservipangandusena.
• Täites oma põhilisi kohustusi, tuleb leida 
optimaalne suhe hoiustatava raha ja 
väljalaenatava raha vahel.
• Väga oluline on panga klientide usaldus-
väärsuse hindamine:
– Laenud ja li singud
• Panga likvi dsus
Kommertspangandus (5)
• Pangal on 2 võimalust ebapi sava likviidsuse 
puhul:
– Võtta laenu teistelt kommertspankadelt
– Laenata keskpangalt.
• Panga kapitali adekvaatsuse määramine.
• Kapitali adekvaatsus on panga  omavahendite  
ja tema riskantsete aktivate suhe.
• Panga  omavahendid  on põhiliselt omanike 
poolt sissemakstud aktsiakapital, mida igal 
aastal suurendatakse kasumi arvelt.
•  http://www.fi.ee/koond/laen_kred.php
Tagatisfond
• Hoiustaja omab hoiust Eestis tegevusloa alusel tegutsevas
krediidiasutuses.
• Hoiuste hüvitusjuhtumil teavitab Tagatisfond hoiustajaid 3 tööpäeva
jooksul.
• Hoiused koos kogunenud intressiga hüvitatakse täies ulatuses, kuid
mitte suuremas kui 100 000 euro suuruses summas.
• Hoiuste hüvitamist alustatakse  hiljemalt  10. tööpäeval alates hoiuste
peatamise  päevast.
• Hoiuste hüvitamine lõpetatakse 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste
peatamise päevast.
• Hoiuste hüvitised makstakse välja ühe või mitme Tagatisfondi
nõukogu otsusega määratud Eesti või välisri gi kredi diasutuse
kaudu.
14
EURIBOR  (1)
• Euribor (inglise Euro Interbank Offered Rate,
euro üleeuroopaline  pankadevaheline  intressi-
määr) on intressimäär, mil ega kõrge reitinguga
pank on nõus laenama raha eurodes teisele
kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse
iga
päev
pankadevaheliste
hoiuste
puhul
tähtajaga kuni 12 kuud.
• Euribori
intressimäärad
avaldati
esimest
korda 30. detsembril 1998 ning need hakkasid
kehtima 4. jaanuaril 1999.
EURIBOR (2)
• Euribori intressimäärad  astusid  euroala
rah-
vusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade
asemele, kuna 1999. aasta algul võeti kasutu-
sele Euroopa Li du ühisraha euro.
• Eesti Pank lõpetas Eesti krooni pankadeva-
heliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvu-
tamise, kui Eesti euro 2011. aastal kasutusele
võttis. Vi mati arvutati Talibori ja Talibidi
intressimäär 29. detsembril 2010.
EURIBOR (3)
• Euribori intressi määravad  omavahelised  vabal
turul tehtud kokkulepped kommertspankade
vahel, mis on euroala rahaturgude suurima
käibega, mil el on kõrged kredi direitingud,
kõrged  eetilised  standardid ja laitmatu maine.
Praegu arvutatakse Euribori intresse 57 panga
andmete põhjal.
•  http://www.euribor-intress.ee/
15