Rahanduse alused arvestus (1)

Q: Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestus

Q: Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestus

Q: Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestus

Q: Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestus

Eesti Maaülikool - Majandus - Rahanduse alused

4 HEA

Esitatud küsimused

Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus?
Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis?
Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist?
Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus?

Devalveerimise mõiste. Devalveerimine – on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine . Võib olla rahareformi üks viise.

Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted

Rahanduse definitsioon. Rahandus – on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.

Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus

Raha definitsioon
Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend.

Raha funktsioonid: Vahetusvahend – on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend, Arvestusühik – raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend, Akumulatsioonivahend – raha reaalväärtus M/P, kus M on raha ja P hinnad, Laenamisvahend

Raha tüübid läbi aegade
Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha – rahana ringlev väärismetall, nt. kuld , hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad – reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha – rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha – kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha – raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata

Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav , Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus.
Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem.

Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1) Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus (rahal turvaelemendid ) 3)Säilivus, 4) Liikumiskiirus , 5)Likviidsus, 6)Vahetusväärtuse likviidsus (raha väärtus ajas) 7) omahind

Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal - ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP – raha pakkumine, D - esialge hoius, R – kohustusliku reservi määr, n – hoiustamiste arv.

Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja.

Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo – on rahabaas (raha majanduses) M1 – on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel)
M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid)

Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu)

Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts . 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971 . aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest.

Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul)
Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused.

Eesti krooni reservvääring
EURO

Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised pangad on kohustatud kehtivat EV raha vastu võtma piiranguteta. EK vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (?)

Eesti krooni bilanss Kuna Eestis kehtib Valuutakomitee süsteem, mille ülesandeid täidab Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi. Krooni bilansi vastavus kattevarale:1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Kattevara kasutatakse raha garanteerimiseks, et raha oleks usaldatav. Kattevara: 1)kuld 2)konverteeriv valuuta 3)muud finants-ja füüsilised aktivad

Valuutakomitee süsteemi olemus- Valuutakomitee süsteem eeldab krooni kattevara 100% olemasolu.

Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid- Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine.

Erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel- Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires.

Inflatsiooni mõiste- on üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.

Inflatsioonimäära mõiste- on hindade taseme muutuse määr, mida väljendatakse %-na aastas.

Inflatsiooni põhjustaja ja peamine indikaator - Inflatsiooni peamine põhjustaja ja indikaator on tarbijahinnaindeks THI, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täitesaatja Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv , maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada.

Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja- Fiskaalpoliitika e. eelarvepoliitika eesmärgid on sarnased rahapoliitika eesmärkidega, fiskaalpoliitika vahenditeks on maksusüsteem ja valitsuse kulutused.

Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid , laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas.

Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid.

Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika – on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks.

Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tšekid, vekslid , elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud.

Valuutakurss - on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma.

Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 1)Otsene noteering - näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks . 2)Kaudne noteering - annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks .

Punkti mõiste valuutaturul Punktiks nimetatakse valuutaturul 0.0001 ehk 1/10000 rahaühikut.

Spot - ja forward - kurss. Igal valuutal on siseturul kujunenud välja keskmine vahetusväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Seega peaks valuutade vahetuskursi aluseks olema vahetatavate valuutade ostuvõime erinevus. 1)Hetke- e. spot kurss - on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. 2)Tähtajakurss e. forward kurss – on kurss, millega sõlmitakse ostu/müügitehing tulevikus.

Valuutaarbitraaži mõisteArbitraaž tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise eesmärgil. Kui arbitraaž hõlmab kahte valuutat, mida ostetakse ja müüakse, siis on tegemist kahepositsioonilise, kui kolme, siis kolmepositsioonilise arbitraažiga.

Valuutade ristkurss – on valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järele.

Ühe hinna seadus- Ühe hinna seadus ütleb, et konkureerivate turgude korral, mis on vabad transpordikuludest ja seaduslikest kaubandusbarjääridest(tollidest), peab erinevates riikides toodetud ühesugusel kaubal olema hind kogu maailmas samasugune .

Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist).

Ostujõu pariteedi teooria puudused Kolm erinevat: ujuvate valuutakursside süsteem ( keskpank ei sekku valuutaväärtuste kujunemisse,reservidega kaetus pole oluline); fikseeritud VKS (rahasüst, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega v väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%); reguleeritult ujuv kurss (rahasüst, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursi kõikumiste vähendamiseks.

Valuutakursside süsteemid Majandusteoorias käsitletakse kolme erinevat valuutakursside süsteemi: 1)Valbalt ujuv valuutakursi süsteem – on rahasüsteem, milles kekpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; on raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras; reservidega kaetus pole oluline. 2)Fikseeritud valuutakursi süsteem – on rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega; reservidega kaetus 50%. 3)Reguleeritult ujuv valuutakursi süsteem – on rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks; keskpank sooritab valuutainterventsioone.

Riigitulude sise- ja välisallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu , rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud

Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib.

Finantsturu mõiste. Finantsturg – on institutsioon , mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt , kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus.

Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine – laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine – vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja.

Finantsvahendajad –Finantsvahendajad – on institutsioonid , mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad – võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid – saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad – pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist.
(Lisaks neile võivad rahaasutusteks olla pensioni-, investeerimis - jm fondid.)

Rahaasutused Eestis krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad

Krediidiasutus– on ettevõte, mis võtab vastu avalikkuse rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. Krediidiasutusteks on ( kommerts )pangad ning laenu-hoiuühistud.

Kindlustusselts– on ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate (isikud, kes soovivad end kaitsta vastava riski eest) maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule . Liigitatakse kindlustuse objekti järele elu- ja kahjukindlustusseltsideks.

Väärtpaberivahendajad– on ettevõtted, mis pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist.

Finantsturgude liigidRahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg : Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg, Esmasturg - toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks . turu börsivorm- mis jaguneb tellimisraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks. turu börsiväline turg- finantsinstituutide vaheline turg

Lihtmaksed ja dokumendimaksed – mõiste ja liigid Lihtmakse- maksed põhinevad tsekkidel ja maksekorraldusel, põhinevad vastastikusel usaldusel ja ei saa kontrollida dokumendimaksed- kasutamine garanteerib, et kauba eest tasutakse ettenähtud korral ja tähtajal.

Avalikud kaubad kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik

Eelarve– on finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon , eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses.

Eelarvedefitsiit - on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad eelarve tulusid.

Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus? Eelarve menetlus hõlmab järmisi etappe: 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2.lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena.

Assigneerimine - teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine

Eelarvetele esitatavad nõuded. ühtsus , täielikkus, reaalsus, avalikkus

Eelarve tasakaalustamise võimalused Eelarvet saab tasakaalustada järgmistel meetoditel : 1)Kulude vähendamine 2)Maksude suurendamine 3)Riigilaenude võtmine 4)Sularaha hulga suurendamine 5)Riigivarade müük

Riigieelarve tulu- ja kululiigid. Riigieelarve tulud: Maksud , Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud
Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu – kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse , Arvestuslik kulu – võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu – võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse

Riigieelarve menetlus
Eelarve menetlus – on eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab ca 2 aastat.

Milline asutus korraldab riigieelarve täitmist Eestis?
Riigieelarve täitmist Eestis korraldab rahandusministeerimi eelarve osakond . Tulud laekuvad
Maksu- ja Tolliameti riigieelarveliste kontode kaudu.

Riigieelarve muutmise seadus ja lisaeelarve
§ 42. Riigieelarve muutmine
(1) Riigieelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.
(2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnôu koostab Rahandusministerium;
(3) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse
§-s 18 sätestatud korras.
§ 43. Riigieelarve kulusid suurendava või tulusid vähendava seaduse eelnõu
(1) Seaduse eelnõule, mis tingib riigieelarves kulude suurendamise või tulude vähendamise, tuleb eelnõu algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad .
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seaduse vastuvõtmisel algatab Vabariigi Valitsus lisaeelarve eelnõu või vastuvõetud seaduse jõustumise tähtaja muutmise seaduse eelnôu.
§ 44. Lisaeelarve
(1) Kulude tegemiseks, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid ette nähtud või mille tegemiseks ettenähtud assigneeringutest ei jätku, vôib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule lisaeelarve eelnôu. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha riigieelarves määratud assigneeringute vähendamist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lôikes nimetatud lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule mitte hiljem kui kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
(3) Lisaeelarve eelnôu koostamise korra kehtestab rahandusminister.
(4) Lisaeelarve eelnõule lisatakse käesoleva seaduse § 16 2. lõike 2. ja 3. punktis sätestatud lisad.
(5) Lisaeelarve eelnõu läbivaatamine, esitamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 12 - 20 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes sätestatud erisusi.

Riigieelarve täitmise põhimõte.
RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole

Riigikassade ülesanded
Riigikassa ülesanded on:
1) riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine , tagades riigile vajalike kulude õigeaegse katmise;
2) koos riigieelarvega vastuvôetud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine;
3) riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus;
4) riigi likviidse vara valdamine . Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad , osad ja võlakirjad;
5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle.
6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine

Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist?
Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu

Riigieelarve kassaline täitmine
Riigieelarve kassaline täitmine
(1) Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine. Sissemaksed riigieelarvesse ja sealt väljamaksed toimuvad Riigikassa kaudu.
(2) Riigieelarve kassalist täitmist korraldab Riigikassa rahandusministri poolt kinnitatud eeskirja alusel.

Maksuhaldurid
Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur.

Kindlustuse peamised rühmad
Kindlustuse liigitus:

Kahju- e varakindlustus – eesmärgiks kinlsutusjuhtumiga seotud kahjude hüvitamine
Elu- e isikukindlustus – eesmärgiks on rahalise säästmisskeemi ja kahjude hüvitamise pakkumine
Vastutuskindlustus
Sotsiaal- e pensionikindlustus

Kindlustuse mõiste
Kindlustus – on kindlustusvõtja e kliendi ja kindlustusandja e kindlustaja (kindlustusseltsi) vaheline leping kindlustamise kohta.

Kindlustatud isiku mõiste
võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud

Kindlustusjuhtumi mõiste
Kindlustusjuhtum – on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -
hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus.

Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus ?
Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS- korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st.
ERAKINDLUSTUS – on korraldatud eraomandis olevate kindlustus-organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud .

Pensionikindlustussüsteem
Sotsiaal e pensionikindlustus on riiklik süsteem, mille peamine eesmärk on teostada ressursside ümberjagamist inimeste vahel, sest on olemas sotsiaalseid gruppe, kes vajavad abi mingi kindla aja perioodi jooksul rohkem kui teised. Antud süsteem tagab inimestele kindlustatuse sissetulekutega vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse, samuti ka tööpuuduse korral.
Riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarvest riikliku
pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.

Ravikindlustussüsteem
toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud.

Isikukindlustuse liigid.
Kindlustuse vormid:

Vabatahtlik kindlustus – kindlustuslepingu sõlmimine ei tulene seadusest
Kohustuslik kindlustus – seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping
Sundkindlustus – seadusega sätestatud kohustus tasuda maksu, makset

Väärtpaberite liigid.
Väärtpaberite liigid:

Aktsiad
- Võlakirjad
  - Diskontovõlakirjad
  - Kupongvõlakirjad
- Tuletisinstrumendid

Väärtpaberid jagunevad:

omandiõigust tõendavad väärtpaberid ( aktsia ,investeerimisfondi osatäht jmt.);
võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, obligatsioon , hoiuse sertifikaat jmt.);
ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid).

Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid.
Aktsia, investeerimisfondi osak .

Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid.
Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat.

Tuletisväärtpaberid. Liigid ja iseloomustus.
OPTSIOON –annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR - sarnane eelmisega , aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga.

Maaklerid ja vahendajad väärtpaberiturul
Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle
tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid
maakler- agent , kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu.

Avatud investeerimisfond
- fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määratud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia?) saab alati müüa- osta fondiosaku puhasväärtusega.

Kinnine investeerimisfond
Sisult sarnane avatud fondiga, aga on noteeritud börsil ning investor saa osta- müüa selle hinnaga, mis turul parasjagu on.

Börsiindeksid
Dow Jones - Väärtust arvutatakse kolmekümne (algselt üheteistkümne) olulisema ettevõtte aktsia hindade alusel. Indeksi väärtust väljendatakse punktides. Selle arvutamiseks summeeritakse komponentaktsiate hinnad, summa aga jagatakse läbi teatud koefitsiendiga.
OMX Tallinn on Tallinna Väärtpaberibõrsi üldindeks, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab aktsiate hindade keskmist muutust. TALSE indeksit hakati arvutama3.juunil1996, algväärtuseks oli 100 ja indeksisse kuulus 11 väärtpaberit.2005. aastal sai TALSE uueks nimeks OMX Tallinn (OMXT).
S&P 500 on börsiindeks ,mille moodustavad New Yorgi börsil ja NASDAQil noteeritud Ameerika Ühendriikide 500 suurima börsiettevõtte aktsiad..

Annuiteedi tulevikuväärtus ja selle arvutamine

Annuiteedi nüüdisväärtus ja selle arvutamine

Rahasumma tulevikuväärtus ja selle arvutamine
F=P(1+i)n

Rahasumma nüüdisväärtus ja selle arvutamine

Perpetuiteedi nüüdisväärtus ja selle arvutamine.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 168 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

168 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Schumi Õppematerjali autor

Vastused rahanduse alused arvestuse kordamisküsimustele.

rahanduse alused arvestus raha funktsioonid devalveerimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahanduse aluste KT küsimuste vastused

Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid:

Rahanduse alused

doc

Rahanduse aluste arvestuse vastused

RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus.

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus

Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha

Rahanduse alused

docx

Rahanduse arvestus-kordamisküsimuse d

Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid.

Rahanduse alused

docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis

Raha ja pangandus

docx

RAHA JA RAHASÜSTEEMID

Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes

Raha ja pangandus

Rohkem sarnaseid