Raha (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Majandus - Pangandus

1 Hindamata

SISUKORD

1. MIS ON RAHA? 2
1.1 Kvaliteetne raha 2
2. RAHA TEKKIMINE JA ARENG 4
2.1 Raha areng Eestis 5
3. RAHA FUNKTSIOONID 6
4. ERINEVAD RAHA LIIGID 7
5. VALUUTA VAHETUSKURSS 8
6. EUROOPA ÜHISRAHA - EURO 9
6.1 Euro poole ja vastu argumendid 9
KASUTATUD KIRJANDUS 11

MIS ON RAHA?

Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me teeme tööd, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit. Inimesed müüvad ettevõtetele tööjõudu ja saavad selle eest palka ehk raha. Raha eest saab aga osta endale eluksvajalike kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste ostuks kulutatud raha jõuab ettevõtete kätte, kes saavad selle eest osta tootmiseks vajalikke tootmistegureid – tööjõudu ja toorainet.
Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend . Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus.

Kvaliteetne raha

Kvaliteetne raha on selline raha, mis suudab realiseerida kõige paremini oma olemust. Oma olemust viib raha ellu temale asetatud ülesannete täitmise kaudu. Seega, mida paremini raha oma funktsioonidega toime tuleb, seda kvaliteetsem ta on. Turu arenedes muutuvad ka raha kvaliteedile esitatavad nõuded. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast ( tagatised, hulk ringluses, tunnustatus jms ), vastavusest turu arengutasemele ehk ootustele, rahaomanike vajadustest ja rahapoliitika kvaliteetsusest.
Rahal peab olema ka hea jaotatavus ning peab olema kontrollitav raha ehtsus. Tänapäeval on erinevatel rahatähtedel palju turvaelemente, mille järgi saame me veenduda, et tegu on ehtsa rahaga , mitte võltsinguga. Rahal peab olema ka hea säilivus – kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresitentsus. Samuti sobiv kaal, mõõtmed ning hõlbus äratuntavus.
Kvaliteetne on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Tänapäeval on uueks kvaliteedinõudeks liikumiskiirus .

RAHA TEKKIMINE JA ARENG

Raha on oma arengus läbi käinud pika tee. Raha tekkis ja arenes käsikäes kaubavahetusega, mille algelisim vorming oli bartertehing – kaupade ja teenuste vahetamine kaupade ja teenuste vastu ilma raha kasutamiseta. Kaubavahetuse arenedes kujunesid välja teatud kaubad , mida eelistati bartertehingutes teistele kaupadele. Neid kaupu hakati nimetama kauprahadeks ehk rahadeks, mis omasid kaubana väärtust ka siis, kui neid rahana ei kasutatud. Näiteks teokarbid ja valgete põhjapõtrade nahad .
Järgmiseks tekkisid rahad , mida tehingupartnerid rahana aksepteerisid, kuid mis ei omanud iseseisvat väärtust – kaupa esindav raha. Kuna sageli osutus keeruliseks osta ja müüa inimese töö tulemust, siis võeti probleemi lahendamiseks kasutusele süsteem, mis võimaldas kauplemisel kasutada üldtunnustatud maksevahendit – raha.
Algselt esines raha pangatähtede ( usaldusraha, kviitungid ) ning müntidena. Ühiskonnas on alati eksisteerinud sadu kohalikke ja rahvuslikke rahasid ehk valuutasid, millest väga vähesed ja sageli vaid üks kujuneb rahvusvahelises kaubavahetuses üldtunnustatud maksevahendiks.
On olemas kolm erinevat teooriat selle kohta, kes raha leiutas. Esimene arvamus on see, et raha on inimkonna kollektiivne looming ehk rahvalooming . Teiseks on väide, et raha leiutas turg ehk need inimesed, kes olid seotud turu nõudeid arvesse võtvate otsuste tegemisega. Kolmandaks arvamuseks on see, et raha ei ole mingi geniaalne leiutis vaid abivahend turu ebatäiuslikkuse vastu võitlemiseks.

Raha areng Eestis

Eestis alustati raha müntimist juba 13. sajandil ning esimesed mündid löödi Tallinnas. Tallinnal oli soodne asupaik kaubateede ristumiskohas ning seetõttu ka küllaltki hästi arenenud kaubandus. Eestis mõjutasid müntide arengut arvukad sõjad ning pidevalt vahetuvate valitsejatega vahetusid ka käibivad rahad.
Olukord muutus stabiilsemaks alles Eesti Vabariigi algusaastatel. 1918. aastal lasti käibele riigikassatähed margastes ja pennistes kupüürides. Riigikassatäht oli Eesti Vabariigi esimene paberraha. Vabadussõja ajal hakkasid Eestis ringlema ka Soome margad. 1919. aastal kehtestati Eestis seaduslikuks maksevahendiks Eesti mark.
1. jaanuaril 1927. aastal tuli uue rahaseaduse kohaselt Eesti rahaühikuks kroon, mis jagunes 100 sendiks. Nii mark kui ka kroon muutusid võrdlemisi lühikese ajaga stabiilseteks ja arvestatavateks rahadeks.
1940. aasta novembris lasti krooni kõrvale ringlusesse ka Nõukogude Liidus kehtivad rublad. 25. novembrist kehtis Eestis ainult rubla . 1990ndate lõpuks tungis aga üha enam sisse Soome mark ja Rootsi kroon ning Eestis ringles taas mitu arvestatavat valuutat.
Eesti oma raha taaskasutuselevõtuni jõuti 1992. aasta juunis ning sellest ajast ringleb Eesti Vabariigi territooriumil seadusliku maksevahendina Eesti kroon, mis on seotud Euroga 1 EUR = 15,6466 EEK.

RAHA FUNKTSIOONID

Raha funktsioonid on need ühiskondlikud ülesanded, mille täitmist rahalt oodatakse , milleks ta on võimeline ja mille tõttu raha lõppude lõpuks leiutati .
Mikroökonoomilised funktsioonid:

arvestusühik
väärtuse mõõt
vahetusvahend
maksevahend
maksevahend edasilükatavate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes
vara kogumise ehk akumulatsioonivahend

Makroökonoomilised funktsioonid:

likviidne raha
turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja
majanduse põhjuslik tegur
majanduse juht- ja kontrollihoob

ERINEVAD RAHA LIIGID

Rahateoreetilises kirjanduses tuuakse tavaliselt esile neli raha põhiliiki: kaupraha , ( vääris ) metallraha, paberraha ja arveldusraha. Mõningatel juhtudel liidetakse nendele ka väärtpaberid. Ülal toodud liikide kõrvale on palju muidki vahetuses tööriistana kasutatud ja üldtunnustatud pante või võlakirju, nagu vekslid , tšekid, pangakaardid , kliendikaardid jne.
Kui piirduda vaid viit ( või nelja ) liiki raha põhiliikideks tunnistamisega, on probleemiks see, et raha ja mitteraha piirid jäävad määratlemata. See probleem on aktuaalne ka raha tagatisvarude puhul. On ju harjutud pidama tagatiseks olevat kulda ikkagi rahaks.
Raha liikideks jaotamisel tuleks arvesse võtta kaks põhiparameetrit: garanteeritust ja emiteerimist. Raha vaheväärtuse garanteerituses eristatakse nelja põhiastet: raha täielik sisemine garanteeritus ( kaupraha ), osaline sisemine garanteeritus ( vaegväärtuslikud mündid ), turu ja emiteerija ühine garanteeritus ( enamik tänapäeva rahast ) ja üksnes turu poolt garanteeritus. Kui raha liigitada vastavalt tema arengutasemele, saaksime kolm põhiliiki: kaupraha, tavaline raha ja väärtpaberid.

VALUUTA VAHETUSKURSS

Igal valuutal on siseturul hüvise vastu vahetamisel kujunenud keskmine vaheväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Sellest tulenevalt võiks arvata, et valuutade vahetuskursi aluseks ongi vahetavate valuutade ostuvõime erinevus. Tegelikult korrigeeritakse vahetuskurssi veel väga paljude lisategurite arvessevõtmisega. Vahetuskurss sõltub veel rahasüsteemi liigist ja raha usaldatavusest.
Osade rahasüsteemide puhul on kasutusel fikseeritud vahetuskurss. Riigid ( keskpangad ) on kohustatud sellega valuutat ostma ja müüma. Eestis on fikseeritud vahetuskurss euro suhtes.
Erinevatel rahaliikidel on erisugused intressimäärad ja vahetusreeglid. Valuutade vahetuskursid ei ole samad kahe maa eri rahaliikidele ja vahetusele. Paljudes riikides erinevad valuutade ostu- ja müügikursid. Pankade ja rahavahetuspunktide valuutakursside suuremaid erinevusi väldib konkurents .

EUROOPA ÜHISRAHA - EURO

Euroopa ühisrahale üleminek algas juba 1990. aasta 1. juulil majandus- ja rahaliidu esimese etapi käivitumisega. Euroopa Ülemkogu Madridi tippkohtumisel võttis vastu ühisraha nimetuse euro. Euro sümboliseerib Euroopa identiteeti. Iga eurosedel kannab Euroopa kaarti ja Euroopa Liidu lipu kujutist. Lisaks numbrile on rahal kiri euro ladina ja kreeka tähestikus. Euro on lühike ja suukohane nimetus rahale, mida peavad kasutama hakkama väga erinevaid keeli rääkivad rahvad . Euro tähendus on kõigis Euroopa keeltes sama. Paberraha kujundamise konkursi võitis Robert Kalina Austria Keskpangast. Kirja poolt on mündid ühesugused: stiliseeritud Euroopa kaart numbri taustal. Müntide teine pool on lähtuvalt iga liikmesriigi traditsioonist tema enda kujundatud.

Euro poole ja vastu argumendid

Suhtumine eurosse kui 12 riigi rahasse on riigiti väga erinev. Eelkõige mõjutab eurosse suhtumist raha stabiilsus ja kasutusulatus. Samuti see, kui otseselt tunnetavad euro käibeletuleku mõjusid ettevõtjad ja tavakodanikud.
Euro positiivsed küljed:

Euro kasutuselevõtuga kaasneb rahaturgude suurem stabiilsus, mis võimaldab kindlamalt planeerida pikaajalisi investeeringuid.
Enamik riike hakkab valuutareserve hoidma eurodes.
Intressimäärad peaksid alanema
Oluliselt väheneb riikidevaheliste rahaülekannete hind, sest rahvusvahelistel firmadel pole vaja enam igas riigis arvet avada, samuti säästavad aega.
Hindade läbipaistvuse tõttu taluvad inimesed paremini hinnakõikumisi, saades oma riigi hindu võrrelda hindadega teistes riikides.
Euro muudab ka läbipaistvaks laenuturu tingimused laenutaotlejale.

Euro negatiivsed küljed:

Rahapoliitika üleminekul majandus- ja rahaliidu kätte kasvab majanduslikult suuremate riikide mõjuvõim.
Pangad kaotavad rahaülekannete tasu ja intresside alanemise tõttu ka suure osa intressitulust.
Hoiused võivad koonduda ühte riiki.
Väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toeks .
Ilmneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli all hoidmiseks.
Kontroll eelarve koostamise üle karmistub.

KASUTATUD KIRJANDUS

[WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/ kids /money_et.html (26.10.2009)

Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank

Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009)

Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.

Maasik , M. 2001. Euroopa majandus- ja rahaliit , euro ja Eesti. Tallinn. Eesti tööandjate ja Tööstuse Keskliit .

Sõrg, M. 1997. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Zirnask, V., Liikane, K. 1994. Raha, pangad ja finantsturud I osa. Tallinn.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 144 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marju848 Õppematerjali autor

Mis on raha, raha funktsioonid, euro.

raha raha tekkimine euro

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahandus

USA dollar seoti kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles seejärel kulla vastu. Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 – rubla. 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro.

Raha ja pangandus

docx

Pangandus

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2

Pangandus

doc

Raha ja finantsasutused.

Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus

Ettevõtlus

odt

RAHA AJALUGU EESTIS

Sisekaitseakadeemia Finantskolledz RAHA AJALUGU EESTIS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. RAHAST ÜLDISELT..................................................................................4-5 1.1. Raha kujunemine..........................................................................

Rahanduse alused

docx

Raha ajalugu

Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu.

Pangandus

docx

Raha ja pangandus

Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.

Pangandus

doc

Raha ja pangandus I KT

Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel

Raha ja pangandus

docx

Raha ja rahasüsteemid (õpik lk 11-48)

Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid o Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana o Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha o Krediitraha- raha, mis pohineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne 4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid