Egiptuse referaat

Q: Mis on esimene mõte kui kuuled et keegi ütleb Egiptus?

Vastus leiad õppematerjalist: Egiptuse referaat

S., Getlin

Egiptuse referaat (8)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on esimene mõte kui kuuled et keegi ütleb Egiptus?

Sisukord

1 Sissejuhatus 2
2 Üldandmed 3
2.1 Geograafiline asukoht 3
3 Looduslikud tingimused 4
4 Riigi arengu tase 5
4.1 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5
5 Rahvastik 6
6 Rahvastiku soolis - ja vanuseline koosseis 7
7 Linnastumine 8
8 Energiamajandus 9
9 Põllumajandus 10
10 Metsatööstus ja –majandus 11
11 Tööstuse areng 12
12 Transport 13
13 Turism 14
14 Kokkuvõte 15
15 Kasutatud kirjandus 16
16 Lisad 17

Sissejuhatus

Mis on esimene mõte kui kuuled , et keegi ütleb Egiptus ? Esimene mõte on püramiidid. Teine see, et kõik käivad seal, seega peab seal midagi olema. Hakkasin kahtlema, kus ta päriselt asub, kas Aasias või Aafrikas. Olen õppinud koolis väga palju Egiptuse pikka ajalugu, aga tahtsin rohkem teada ka tänapäevast Egiptuse elu. Tahtsin teada, kuidas nad suudavad elada kõrbetes. Mul oli väga palju küsimusi nende igapäeva elu kohta, nende elatustaseme kohta ning ka see, et kas nad on Eestis paremad või halvemad.

Üldandmed

Ametlik nimetus - Egiptuse Araabia Vabariik
Pealinn - Kairo
Pindala - 1 001 450 km²
SKT - inimese kohta - $4,836
Riigikeel - araabia keel
Rahvaarv – umbes 80,335,036 (2007)
Rahvastiku tihedus - 74,6 in/km²
Riigikord
President - Ḩusnī Mubārak
Peaminister - Aḩmad Nazīf
Iseseisvus - 28. veebruar 1922
Vabariigi kuulutamine – 18. juuni 1953
Rahaühik – Egiptuse nael (EGP)
Ajavöönd - maaīlmaaeg +2
Tippdomeen - .eg
ROK-i kood – EGY

Geograafiline asukoht

Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27°00′N, 30°00′E. Egiptus asub Aafrika kirdeosas, kuigi see hõlmab Siinai poolsaart , mis on üks osa Edela-Aasiast. Seega asub Egiptus üheaegselt nii Kirde-Aafrikas kui Edela-Aasias. Egiptusel on rannajoon mööda Vahemerd ja Punast merd . Läänepiir on Liibüaga, Sudaaniga lõunapiir ja idapiir on Iisraeli ning Gaza tsooniga. Pikim kaugus põhjast lõunasse on 1 024 kilomeetrit, idast läände 1 240 kilomeetrit. Egiptuse looduslikud piirid koosnevad enam kui 2900 kilomeetrist rannajoonest, muu hulgas Vahemeri, Suezi väin, Aqaba väin ja Punane meri.

Looduslikud tingimused

Pinnamood üldiselt tasane . Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid.
Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta . Suurema osa Siinaist hõlmab põhjast lõunasse kõrgnev liiva-ja klibukõrbeline At-Tihi lavamaa, mis poolsaare lõunaosas moodustab järsunõlvalisi mäemassiive. 2637 m kõrgune Katherina on Egiptuse kõrgeim mäetipp.
Valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C. Iseloomulik on temperatuuri järsk ööpäevane kõikumine (kuni 30°, mõnes kõrbepiirkonnas kuni 45°). Kevadel põhjustab kagust puhuv tugev kuiv kõrbetuul hamsin u. 50 päeva vältel liivatorme. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100 mm, seepärast on põllundus niisutuseta võimatu. Ainult Vahemere rannikul sajab 200-300 mm aastas, peamiselt talvel. Aleksandrias on aastane sademete hulk 180, Kairos 34, Asjutis 7 ja Assuanis 3 mm.
Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus . Egiptuse piires pole Niilusel ühtegi lisajõge, kuid suudmealal moodustub tema paljudest harudest 24 000 km2 suurune järverohke delta. Suuri suudmeharusid on 9, neist on Rosette ja Damietta 200 km pikkused. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad laguunid Manzala, Burullus, Marjut ja Idku. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise . Assuani kõrgpaisu taha on moodustunud 157 km3-ne veehoidla (Nasseri järv). Niiluse orus ja deltas ning oaasides haritakse niisutuse abiga põldu. Valdav osa maa-alast on taimkatteta, mõnes kohas kasvab kserofüüte ja Liibüa kõrbe põhjaosas talvel efemeere.

Riigi arengu tase

SKT ühe inimese kohta on 4,836 USD, seega kuulub rühma keskmisest vaesemad. Inimarenguindeks on 0,708, seega keskmine ning asub kohal 112. Tähtsaimal kohal on põllumajandus, seega tegu on agraarmaaga.

Kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Egiptus on :
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO),
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF),
Aarfika Liidu (African Union) liige.

Rahvastik

Üle 98% rahvastikust on araablased ( egiptlased ). Niiluse orus, Assuanist põhjas, elavad nuubialased (üle 300 000 in.), Punase mere rannikul beduiinid ja Siva oaasis berberid. Linnades on rohkesti Aasia ja Euroopa päritoluga ümberasukaid (armeenlasi, süürlasi, palestiinlasi, kreeklasi, türklasi, itaallasi, ka prantslasi ja inglasi ). Valitsev usund on islami haru suunitlus. 4,5 miljonit egiptlast on kristlased .
Rahvastik paikneb äärmiselt ebaühtlaselt : 99% rahvastikust elab umbes 5,5% territooriumist (Niiluse deltas ja orus, oaasides, Suessi kanali tsoonis). Neis piirkondades ületab tihedus 1000 inimest km2 kohta. Suured kõrbealad on inimtühjad. Rahvaarv kasvab kiiresti.

Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis

Vanuse poolest elavad egiptlased vähe. Keskmine vanus on nii meestel kui naistel 24 (2007.a seisuga). Siiski on ka vanemaid. Üle 65 aasta vanuseid inimesi on Egiptuses 4,5% kogu rahvaarvust ja neist 2/3 on naised. 15-64 aastaseid on Egiptuses kõige rohkem, 62,9%. Mehi ja naisi on peaaegu võrdselt, mehi on umbes pool miljonit rohkem. 0-14 aastaseid on Egiptuses 32,6%, neist on mehi samuti umbes pool miljonit rohkem kui naisi. Seega võib kokku võtta, et mehi on küll esimestes vanuse gruppides (0-14; 15-64) rohkem kui naisi, elavad nad siiski kauem kui naised. Imelik on see, et kuigi inimesi elab üle 65 aasta vanuseks, on keskmine vanus siiski 24.
Soo poolelt on egiptlastel vedanud . Mehi on neil veidi rohkem kui naisi. Sünnil on ühe naise kohta 1,05 meest, alla 15 aastastel on naise kohta 1,05 meest, 15-64 aastastel on naise kohta 1,02 meest ning 65 ja vanema eaga naistel on 0,74 meest. Kokkuvõttes on igale naisele 1,02 meest (2006 aasta seisuga).

Linnastumine

Egiptus on kõige rahvarohkem riik Lähis-Idas ja Aafrika kontinendil on teisel kohal. Peaaegu 100% riigielanikest elavad kolmes peamises regioonis : Kairos ja Aleksandria ja ükskõik kus Niiluse rannikul; läbi Niiluse delta, mis hargneb laiali Kairost põhjas; ja Suezi kanali ääres. Need regioonid on ühed kõige tihedamalt asustatud alad maailmas, koosnedes keskmiselt üle 1540 inimese km2 kohta, võrreldes 74,6 inimesega km2 kohta, mis käib terve riigi kohta.
Väikesed kommuunid, mis hargnevad üle kõrberegioonide, on kogunenud oaaside ja ajalooliste vahetus ning reisimisteede ümber. Valitsus on üritanud, vahelduva eduga, julgustada migratsiooni äsja niisutatud pinnasele, kuivendatud kõrbe poolt. Hoolimata sellest, inimeste elamise poportsioonid maakohtades on jätkanud vähenemist, sest inimesed kolivad linnadesse otsides tööd ja paremat elustandartit.

Energiamajandus

Egiptuse mineraal - ja energiaresurside hulka kuuluvad petrooleum , naturaalne gaas , fosfaat, kuld ja rauamaak. Toornaftat leidub peamiselt Suezi väinas ja Lääne kõrbes. Naturaalset gaasi leidub peamiselt Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes. Õli ja gaas moodustavad umbes 7% SKT-st 2000/01 rahandusaastal.
Petrooleumi ja sellega seotud toodete eksport ulatus $2,6 billionini aastal 2000. 2001.aasta lõpus Egiptuse lähtepunk „Suez’i segu” oli umbes $16,73 tünni kohta ($105/m3), madalaim hind 1999.aastast.
Üle eelneva 15 aasta, enam kui 180 petrooleumi uurimuslepingut on sõlmitud ja paljurahvuslikud õlikompaniid kulutavad enam kui $27 billionit uurimuskaaslastele. Tänu nendele tegevustele on leitud umbes 18 noornafta väljakut ja 16 naturaalse gaasi väljakut rahandusaastal 2001. Leidmist koguarv kasvas 49-ni aastal 2005. Selle tulemusena toornafta reservid, detsembrist 2006, on hinnatud umbes 3,7 billionile tünnile (590 000 000 m3) ja tõestatud naturaalse gaasi varud on 1940 km3 , millele lisandub veel uurimuskampaaniatega. 2007.a augustis teatati, leiti õli reservide märke Kom Ombo nõos, mis on umbes 45 km Aswanist põhjapool, ja anti tegevusluba mille allkirjastas Centorioni Energia puurimiseks. Peamine gaasi tootja Egiptuses on Rahvusvaheline Egiptuse Naftavälja Kompanii (IEOC), mis on Itaalia firma ENI-AGIP’i sõsarfirma. Teised firmad nagu BP, BG, Texases baseeruv Apache Kompanii ja Shell viivad läbi uurimustegevusi ja tootmist millega tegevusluba on nõusoleku andnud kindlaks ajaperioodiks (tihti 20 aastat) ja õli ning gaasi hoiused erinevates geograafilistes tsoonides .

Põllumajandus

Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus. Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid kasvatatakse oaasides. Viljeldakse ka aeduba , hernest ja läätse. Karjamaade puuduse ja söödabaasi nõrkuse tõttu on loomakasvatus vähe arenenud.

Metsatööstus ja –majandus

Metsatööstus ning-majandus puudub, sest kliima ei ole sobiv. Samuti on põhjuseks ka see, et enamus Egiptuse alast on kõrb ning see ala suureneb veel. Seega on nad kohustatud puitu sisse ostma, et oma vajadusi rahuldada.
Hoolimata sellest, on nad 60.-80.aastatel teinud paberit. Egiptlased on olnud selles ka väga head. Võib-olla sellepärast neil enam puitu polegi, sest nad kulutasid kõik paberi tegemiseks?

Tööstuse areng

Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema eeslinnad, Aleksandria, Port Said ja Ismailija. 30% riigi tööstustoodangust saadakse tekstiilitööstusest. Valmistatakse puuvillast kedrust, riiet ja trikotaaži, kunstkiudu, vaipu, villast ja siidriiet. Tähtsamad tekstiilitööstuse keskused on Niiluse delta linna. Seal paikneb ka tubakavabrikuid. Suhkrut toodetakse Niiluse oru lõunaosas.
Kulla kaevandamine on kiiresti kasvav tööstus tohutute puutumatumatute kullareservidega Ida kõrbes. Seal on juba „kullahullustus” ja kulla tootmisvõimalused on nüüd reaalsus Sukari mägedes, mis on Marsa Alama läheduses Ida kõrbes. Tegevusluba kaevandusele anti Centaminile, Austraali ühendaktsiatega kompanii, millel on kulla kasutamise luba 160 km2 alale . Sami El-Raghy, Centamini esimees, on korduvalt öelnud, et Egiptuse aastatulud kullast võivad tulevikus ületada Suezi kanali, turismi ja petrooleumi tööstuse aastatulud kokku.

Transport

Transpordi võimalused Egiptuses on peamiselt Kairos ja järgivad enamjaolt mustrit , et asuvad Niiluse ääres. Peamine rahvuslik raudteeliin, 4800 kilomeetri pikkune, sõidab Aleksandriast Aswanisse ja seda opereerib Egiptuse Raudtee . Maanteed, mille eest ei hoolitseta eriti hästi, on arenenud kiirelt üle 21000 miili, kattes Niiluse orgu ja deltat, Vahemere ja Punase mere piire , Siinai ja Lääne oaase. Egypt Air tagab usaldatava siseriikliku lendude teenuse tähtsatele turistide sihtmärkidele oma Kairo lennujaamast, lisaks ka meretagused suunad. Niiluse jõe süsteem (umbes 1600 km) ja peamised kanalid (1600 km) on olulised kohalikule transpordile. Suezi kanal on peamine meretee rahvusvahelisele kaubandusele ja merendusele, ühendades Vahemerd ja Punast merd. Transpordi ministeerium ühes koos valitususasutustega on vastutavad transpordi eest Egiptuses. Peamised sadamad on Aleksandria, Saidi sadam ja Damietta Vahemerel, ning Suez ja Safaga Punasel merel.

Turism

Egiptus on üks populaarsemaid puhkuse veetmise kohti, tänu mitmetele eelistele. Selle ajalugu on üks kaugemale ulatuvaid ning selle jäänuseid on näha siiani, nt Giza püramiidid (Lisa 3). Samuti on ka kliima see, mis läheb paljudele peale. Suve ajal on seal väga soe, aga on soe ka muudel aegadel , mis on paljudele põhjamaade turistidele oluline.
Kindlasti on üks vaatamisväärsus juba Egiptuse linnad, alustades Aleksander Suure poolt ehitatud Alexandriaga ning lõpetades praeguse pealinna Kairoga. Linnades on jäänuseid Vana-Egiptusest ning Alexandrias olev raamatukogu, mis oli suurim raamatukogu vanaajast.
Kõige olulisem on kindlasti turistidele just see, et Egiptuses on ainus alles olev vanaaja 7-st maailmaimest : Giza püramiidid. Võib julgelt öelda, et see on üks peamsitest põhjustest miks inimesed külastavad Egiptust. See võimas ehitis, mis saadi valmis 2570 e.m.a. täiesti inimjõul. Kindlasti pakub huvi ka Karnaki tempel, mida peetaks üheks 10-st inimtehtud reisiimeks, seal on muidugi ka Giza püramiidid.
Oluline on Eesti turistidele kindlasti Sharm El- Sheik . Punase mere ääres asuv kuurortlinn, koos oma imeilusate vaadete ja pikkade randadega.
Egiptuse majandus on peamiselt tuginev turismile. Turismi sektor kannatas tohutult peale järgnevaid turistide rünnakuid : Luxoris oktoobris 1997, Sharm el-Sheikis juuli 2005 ja Dahabi linnale Punase mere kuurordis aprillis 2006.
Tähtsad on ka UNESCO maailmapärandi nimistus olevad kohad : Memphise varemed, Giza püramiidide väli, Teeba varemed ja Kuningate oru hauakambrid , Nuubia kõrbe mälestised Abu Simbelist Philaeni, Kairo vanalinn, Abu Mina.
Seega, ükskõik mis ala töölisega on tegu või lihtsalt vaatleja, midagi head ja huvitavat leiab Egiptusest igaüks.

Kokkuvõte

Referaadi tegemine oli huvitav, sest avastasin Egiptuse kohta nii palju huvitavaid asju hoopis teise külje alt. Sain vastused kõikidele küsimustele, mis mind alguses painasid. Sain teada, et Eesti on mõnelt küljelt parem kui Egiptus, mõnikord vastupidi.
Referaadi tegemise tulemusena soovin kindlasti Egiptust külastada, nüüd on see soov suurem kui eales.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus vapi , lipu pilt; üldandmed
http://en.wikipedia.org/wiki/Seven_Wonders_of_the_World turism
http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Egypt transport
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Egypt rahvastik; soolis ja vanuseline koosseis
A ja O taskuteatmik rahvastik; vanuseline koosseis;
ENE 2 tööstus; rahvastik; looduslikud tingimused; põllumajandus

Lisad

Lisa 1. Egiptuse lipp
Lisa 2. Egiptuse vapp
Lisa 3. Giza püramiidid
Lisa 4. Egiptuse kaart, koos tähtsamate linnadega.
Lisa 5. Vaade Punasele merele ja Tirani saarele Sharm El-Sheiki hotellist.
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 198 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

198 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Getlin S. Õppematerjali autor

19 leheküljeline kokkuvõte Egiptuse majandusest, transpordist ja turismist. Kaasa arvatud pildid. Koolis kiideti ja hinne oli 5. Kõik majandusalad kaetud (energia, puidu, põllu jt).

egiptus geograafia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pptx

Egiptus - üldinfo, loodusvarad

Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks.

Geograafia

doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...............................

Geograafia

ppt

Egiptuse Araabia Vabariik

Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus

Geograafia

docx

Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs

Tartu Descartes'i Lütseum Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs Miniuurimus Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 1.1 ÜLDANDMED · Egiptuse pindala : 1 001 450 km2 . · Rahvaarv : 76 000 000 (märts 2009). · Pealinnaks on Kairo , elanikke arv on 7 735 000 (2005.a.). · Rahaühikuk : Egiptuse nael (EGP)

Geograafia

docx

Nimetu

Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga

Kategoriseerimata

doc

Uurimistöö

Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). 4 Egiptus - arengumaa Egiptus on Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb

Geograafia

docx

Egiptuse rahvastik ja asustus

Tallinna Ülikool Egiptuse Rahvastik ja Asustus Referaat Koostas: Johannes Kert Roots Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus.........................................................................................

Inimgeograafia

doc

Egiptus - Looduslikud olud:

Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus 4800 - 4400 e.m.a või hiljem) 3

Geograafia

Rohkem sarnaseid