Betti Alveri elu ja looming (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM
BETTI ALVERI ELU JA LOOMING
Referaat
Koostaja : Mona Sikkar
Juhendaja : Ülle Lääne
VÄIKE-MAARJA
2011
SISUKORD:
1.ELULUGU 4
1.1lAPSEPÕLV 4
1.2ÕPIAASTAD 5
1.3PEREELU 6
1.4Hilisem Elu 7
2LOOMING 8
2.1PROOSA 8
2.2POEEMID 9
2.3 TÕLKETÖÖD 9
2.4TUNNUSTUSED 10
Ettevaatust – klaas 11
Kasutatud kirjandus: 12
Kui näen ja kuulen sind,
siis usun salamahti,
et noa ja kahvliga
end võtad riidest lahti.
(Valikkkogumik “Tähetund”, 1966)

ELULUGU

lAPSEPÕLV

Betti Alver sünninimega Elisabeth -Vilhelmine Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. Aastal Jõgeval Mart ja Minna Alveri kuuenda lapsena. Betti kasvas üles koos oma vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga surid 1903. ja Leopold 1910 . aastal.
Kodus harrastasid isa ja poeg viiulimängu ja väike Betti õppis mängima väikesel harmooniumil. Martini soov oli saada kutseliseks muusikuks, aga sellele sai takistuseks lapsepõlves põetud sarlakid , mis halvendasid tema kõrvakuulmist. Kõige meeldejäävam lapsepõlvesõber oli Elisabethil jaamaülem Fjodorovi tütar Ženja ja postmeister Veermanni tütar Erika . Ženjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga saksa keele alged .
Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877. aastal trükitud „Kassuline kögi ja majapiddamise ramat “, mida Betti hoidis mälestuseks alles kogu elu.

ÕPIAASTAD

Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis. Samal aastal läks Betti õppima Tartusse Puškini-nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Kuid perekonna majanduslik seis ei olnud kõige paremas seisus, et lapsed pansionites saaksid elada. Esialgu kolis pereema lastega Tartusse üürikorterisse, ainult nädalavahetusel oli kogu pere koos Jõgeval. Hiljem leiti tuba Pihkva (praeguse Võru) tänava majas nr 35, mis oli üürimiseks jõukohasem. Betti Alver on seda elukohta meenutanud oma 1948. aastal kirjutatud eluloovisandis „elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Elati räpakalt ja lärmakalt, kõigil neil inimestel oli alalisi omavahelisi arveteõiendusi ja kisklemisi. Mulle on lapsepõlvest eriti meelde jäänud just see inimeste ülierutatus ja dispositsioon tülideks.“
1917. aastal evakueeriti Puškini-nimeline gümnaasium. 8. aprillil 1918 jätkas Betti oma õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Selles koolis oli tema emakeeleõpetajaks Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Esialgu oli Betti sooviks õppida klaverit ja näidelda.
Lihtsalt linnas siiski Betti ei kohanenud. Pidevalt tabasid teda igatsevad tunded minna koju Jõgevale. Betti on ka ise meenutanud ennast, et nädalaalgus oli ta alati mossis ja torises kuid nädalalõpu lähenedes muutus ta tuju alati paremaks, mõeldes, et varsti saab koju Jõgevale. Kodu jäi talle armsaks ka hiljemgi.
Betti Alver lõpetas gümnaasiumi 1924. aastal. Parimad hinded küpsustunnistusel olid tal eesti keel, kodanikuõpetus ja majandusteadus , saksa keel, võimlemine- kõik neljad , mis tol ajal oli kõige kõrgem hinne. Ülejäänud ained olid kolmed. Vabatahtliku ainena õppis tüdruk usuõpetust.
10. septembril 1924. aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde. 1927. aastast hakkas Betti rohkem tähelepanu pöörama loomingule.

PEREELU

Betti Alver kohtus oma esimese abikaasa Heiti Talvikuga 1930.aastal. Talvik käis Bettit kutsumas „Veljesto“ õhtule. Abielu sõlmiti 19.juunil 1937.aastal. Ants Orase meenutuste kohaselt toimus see keskpäeval ning Bettil ja Heitil oli olnud kaks tunnistajat Paul Viiding ja Ants Oras ise.
1944.aastal, kui rinne oli lähenemas, suunduti koos Pärnu poole. Põgenemiskavatsusi siiski neil ei olnud. Sõjapagulastena elasid nad Viljandi lähedal Ott Kangilaski isa talus . Sõja möödudes pöördusid tagasi Tartusse, kuid nende kodu oli rüüstatud. Said endale elukoha. Talvikutel endal lapsi ei olnud.
15.mail 1945.aastal arreteeriti Heiti Talvik. Talvik viidi Tallinnasse edasistele ülekuulamistele. Betti suundus Pühastesse elama. 1947 suri Betti ema ning varakevadel saadeti Heiti Talvik Siberi poole teele. Betti alveri abikaasa suri 18.juulil, sest ta oli raskelt haige. Abikaasa surmast Bettile ei teatatud.
Pärast oma esimese abikaasa surma oli Alverile suureks toeks sõber Mart Lepik. 1948.aastal kutsus Betti Mardi külla Pühastesse. Külaskäik lähendas neid väga. Abielu sõlmiti 21.jaanuaril 1956.aastal.
1962.aastal tabas Betti abikaasat insult , mis sundis Marti jääma pensionile.

Hilisem Elu

Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Lisaks oli veel Arbujate liige.
1949. aastal asus Betti õppima marksismi -leninismi õhtukooli. Ta lõpetas selle kooli 1.juulil 1951.
1951.aastal asus Betti Alver lepingulise töötajana tõlkima Kreutzwaldi saksakeelset kirjavahetust Kirjandusmuuseumi väljaannetele.
22. juulil 1953.aastal kirjuas Betti Alver oma vennale Martinile, et tal on probleeme tervisega . Aasta lõpus käis Betti haiglas ravil. Unehäiretest ei saanud ta kunagi lahti.
Pärast Mart Lepiku surma jäi Betti kõigi oma muredega üksi. Tema tervis halvenes taas. Kuid tema senine elurütm jätkus.
Betti tervis halvenes juba niivõrd palju, et ta pidi minema haiglasse. Kui Betti sai kõnevõime tagasi, soovitasid sõbrad ja tuttavad tal teha testamendi, mis sai ka koostatud 2.märtsil 1989. Oma käsikirjad, kaasaarvatud Betti valduses olevad Mart Lepiku käsikirjad ja oma raamatukogu pärandas ta Fr. R. Kreutzwaldi nimelisele Kirjandusmuuseumile. Hoiused ja autoriõiguse teostele pärandas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnale Betti Alveri nimelise fondi asutamiseks.
19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale.

LOOMING

PROOSA

Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas „Sädemed“ 1927.aasta jaanuaris ilmunud „Liivi Deeviidi“. Samas ajakirjas avaldati aprillinumbrites veel Betti jutuke „Pärtel Paulseni naine“. 1927.aastal avaldati „Loomingu“ neljandas numbris Alveri etüüdilik novell „Vaene väike“.
Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani „Tuulearmuke“. Ta sai ka julgustust „Vaene väike“ avaldamisest, mistõttu andis ta ka oma uue teose „Linda“ käsikirja lugeda Friedebert Tuglasele. Too soovitas tal selle ümberkirjutamist nind saatmist romaanivõitlusele, mida korraldas kirjastus „Loodus“. 1.oktoobril 1927 tehti teatavaks žürii otsus, kus võitjaks oli tulnud ka Betti „Tuulearmuke“.
„Tuulearmuke“ on Lea Ringi mina-vormis heitlik arengulugu kevadest sügiseni. Erinevad inimesed iseloomustasid „Tuulearmukest“ sõnadega: uudsus , probleemivaesus, tühisus, karakter olevat pealiskaudne , selge XX sajandi teos, stiilne. Hoolimata kriitilistest hinnangutest oli selle teose vastuvõtt julgustav.
Pärast romaani avaldas Betti muinasjutu „Nukra mehe prillid“ 1929. aasta 4. numbris „Lastelehes“. 1930 avaldab ta aga pikema jutustuse „ Invaliidid “.
1935. aastal avaldas Betti ka jutustuse „ Viletsuse komöödia“, mida oli ta ka varem esitanud ajakiri „Loomingule“. Sellel korral ilmusid ka peatükid „Suured vallutajad ja teeröövlid“ ja „ Dinee saatana juures“. Selle poeemi stiil on vaimukalt paradokslev ja aforistlik, romantiliselt irooniline ja sõnasäästlik. Kriitikat jagus ka sellele teosele . Eriti hävitava hinnangu andis sellele „Uus Eesti“ kultuuriosakonna juhataja Eduard Hubel.
Kavas olnud romaan jäigi kirjutamata. Viimase proosateose avaldas ta 1796. aastal ning kandis pealkirja „Kõmpa“.
Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat.

POEEMID

Alveri luulekogud on „Korallid Emajões“(1986), „Tolm ja tuli“(1936), „Tähetund“, „ Elupuu “, „ Lendav linn“ (1979) ja „ Eluhelbed “( 1971 ).
Betti Alver on väitnud, et luuletusteni jõudis ta juhuslikult. Esimesena tuli ta välja luuletustega „Pedja“ ja „Raskelt valgub vaha“, mis avaldati ka 1931 . aastal „Loomingus“. Betti viljeles ka edaspidi vaheldumisi lüürilist ja jutustavat värssi.
1931. aastal avaldatud „Lugu valgest varesest“ sai kriitikutelt erinevaid arvustusi. Henrik Visnapuu, aga kirjeldas seda kui kergestivoolav, vahutav, blaseerunud ja pealiskaudne, mida siiani avaldatud eesti luulekirjanduses on raske leida. Lisaks kommenteeris ta, et Alverist võib saada noorema põlvkonna esinduslikeim naisluuletaja. Uuesti avaldas ta selle poeemi 1966.aastal valikkogus „Tähetund“. Betti oli oma luuletust päris palju kärpinud.
Ajakirjas „Looming“ avaldas Betti Alver 1932. aastal lühipoeemi „Kapten Oleander“, 1933. aastal „ Ulla “, 1935.aastal „Vahanukk“. Viimases esineb väga hästi Alverile iseloomulik karnevaliseeritud-groteskne tegelikkusekujutus.
1937. aastal valminud „Pähklikoor“ erineb Alveri senisest loomingust. Selle esimene ja viimane peatükk on legendilaadsed ja kujutavad minekut maisest sunni ja paratamatuse maailmast vabasse kõrgusesse.
1939.aastal alustas Betti „Mõrane peegel“ kirjutamisega. See aga jäi pooleli . Esimesed katked avaldati „Loomingus“ 1940.aastal. Stroofid olid aga halvasti sassi aetud , mis autorit väga häiris. Selle poeemi stiil on realistlik, rahvakeelne, sõnavara on rikkalik, esinevad irooniavälgatused.
Alveri vaimukad ja sädelevad poeemid mõjusid eesti 1930-aastate luules uuenduslikult.

TÕLKETÖÖD

Sõjajärgsel ajalo tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlkeid. Eriti tähtis oli Betti suurtöö „ Jevgeni Onegini“ tõlge. Seda eestindust peetakse Eesti tõlketööde tippsaavutuseks.

TUNNUSTUSED

1966 - Eesti NSV teeneline kirjanik
1967 ja 1987 - Juhan Liivi luuleauhind
1977 - Friedebert Tuglase novelliauhind
2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum

Ettevaatust – klaas

Ettevaatust – klaas!
Purunev klaas!
Oh paraku juba
killud
on maas .
Ettevaatust – lill!
Mullast ilmunud
imeteos!
Oh paraku juba
õis
murdus mu peos.
Ettevaatust – inimlaps!
Täheaine tänane poeg!
Oh paraku juba
teab tinagi maas,
mis me tähel on hapram
kui õied
ja klaas.
(Betti Alver)

Kasutatud kirjandus:

Alver B. (1986) „Korallid Emajões“
Betti Alver ja tema looming - http://rennopaat.com/ajutine/HelenVoog/alver.html (16.11.11)
Betti Alveri Muuseumi koduleht - http://www.bettimuuseum.eu/index.php?page=2&lang=1 (16.11.11)
Betti Alveri tsitaadid - http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/betti_alver (16.11.11)
Muru K. (2003) „Betti Alver- Elu ja loomingu lugu“
Vikipeedia – http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver (16.11.11)

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

(referaat)

elulugu lapsepõlv õpiaastad pereelu hilisem elu looming proosa poeemid tõlketööd tunnustused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Betti Alver referaat

Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama

Kirjandus

doc

BETTI ALVERI ELU JA LOOMING

BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat SISUKORD 1. Sisukord................................................................................................................................ 2 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 3. Elulugu............................................................................................................................... 4-5 4. Looming..............................................................................................................................5-6 5. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS

Kirjandus

doc

Referaat Betti Alverist

Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes

Kirjandus

docx

Betti Alver

Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest

Kirjandus

pptx

Betti Alver

Betti Alver 28.12.12 Sisukord 1. Betti Alver 2. Lapsepõlv 3. Nooruspõlv 4. Perekond 5. Elukaaslased 6. Looming 7. Vanaduspõlv 8. ,,Rotunde" 9. Viited http://kiduviha.files.wordpress.com/2008/01/betti.j pg 28.12.12 Betti Alver Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Elisabet Alveri Teine tase kirjanikunimi oli Betti Kolmas tase Neljas tase Alver. Viies tase Ta oli Eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. http://www.eha.ee/naitused_pildid/2006/alver.jpg http://www.filateelia.ee/templid/pildid/et2006 1011suur.jpg 28.12.12 Lapsepõlv · Sündis 23

Kirjandus

docx

Referaat - Betti Alver

Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal

Kirjandus

pptx

Betti Alver elu ja looming

Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming

Kirjandus

docx

Betti Alver

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja

Kirjandus

Rohkem sarnaseid