Majandusteaduse arvestus (0)

Majanduse arvestus
Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus.
Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest.
SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades
Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus.
Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks , nimetatakse vahetoodanguks.
Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist : kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes.
Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseid, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele.
Impordis arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele.
Puhas majanduslik heaolu - näitab inimeste rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja ja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Negatiivsete välismõjude all peetakse silmas eelkõige keskkonna reostust ja ühiskondlikku ebastabiilsust.
Kogunõudlus on defineeritav kui majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk. Kogunõudluse kõver näitab seost nõutud kaupade ja teenuste hulga ning üldise hinnatasandi vahel.
Peale hindade üldise taseme võib muud kogunõudlust mõjutavad tegurid jagada kahte suurde rühma – poliitilised ja majandusvälised.
Tarbimiskäsitluse põhiliseks teoreetiliseks aluseks on tarbimise üldine seadus, mille kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral.
Autonoomseks ehk sõltumatuks tarbimiseks nimetatakse tarbimise minimaalset füsioloogilist taset, mis ei sõltu tarbimise suurusest .
Investeeringud on teiseks põhiliseks kogunõudluse elemendiks, moodustades arenenud maades keskmiselt 15% SKP-st. Investeering on esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv.
Investeeringutel on ühiskonnas täita kaks olulist rolli:

nende suurus mõjutab kogunõudmist ning selle kaudu ka tootmismahtu ja tööhõivet

investeeringud on tootmise laiendamise põhieelduseks
Investeeringunõudlust mõjutab:

protsendimäär

äriline usaldus ja tulevikuootused

tootmistegurite hindade muutused

inflatsioon