Praktika aruanne - raamatupidamine (12)

Sisukord

Sisukord 1
1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2
2. Turundustegevus 3
2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid 3
2.2 Ettevõtte konkurendid 3
3. Personalitöö 4
3.1 Kaardi instrueerimine 4
4. Raamatupidamise töökorraldus. 4
5. Raamatupidamisdokumendid. 5
5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine 5
5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine 6
6. Raamatupidamise sise-eeskirjad 7
7. Rahaliste vahendite arvestus 8
7.1 Pangakontod ja nende arvestus 8
7.2 Välisvaluutatehingud 8
7.3 Kassatehingud 8
7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus 8
8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine. 9
LISA 1 13
LISA 2 14
LISA 3 14
LISA 4 15

1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega

Praktikal viibisin Kehtnas osaühingus Alnus . Alnus OÜ loodi 1996 aastal.
Kõige eesotsas on juhataja Ahto Kalev, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine, projektide kokkuleppimine, äripartneritega kohtumine , inimeste tööle võtmine jne. Edasi tuleb pearaamatupidaja , kes on firmas nii raamatupidaja , sekretär kui ka personalijuht . Tema ülesandeks on vormistada pabereid , teha raamatupidamist firmas, vastata telefonile, teha aruandeid jne. Edasi on tootmistöölised, kes töötavad ehitustel ja täidavad objektijuhtide käske.
Organisatsiooni põhilised tegevusalad on:

• Üldehitustööd
  
• Ehitusjärelevalve
  
• Veevarustuse - ja kanalisatsioonitööd
  
• Kaubandus
  
• Betoonitööd, betoontooted
  
• Viimistlustööd: sise- ja välisviimistlus, krohvimine , plaatimistööd
  
• Puusepatööd, katusetööd, fassaaditööd
  
• Montaažitööd, vundamentide ehitus
  
• Tööstushoonete ehitus
  
• Eramute ehitus
  
• Vähesel määral ka puidutoodete ja -detailide valmistamine
  

2. Turundustegevus

2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid

Peamised tarnijad OÜ Alnusel on :

• N&N Invest Grupp OÜ
  
• Triger-E OÜ
  
• Fesma Alu OÜ
  
• Bobonaro OÜ
  
• Temeko OÜ
  
• Vesiroos OÜ
  
• LL Metal OÜ
  

Peamisteks klientideks on Rapla maakonna vallad : Kehtna vald, Rapla vald. Nemad tellivad regulaarselt midagi iga aasta. 2007. aastal olid suurimateks tellijaiks firmadest Reefer & Ko OÜ ja Amparis OÜ.

2.2 Ettevõtte konkurendid

OÜ Alnuse suuremad konkurendid on peamiselt teised ehitusfirmad. Enamasti need, kes tegutsevad Raplamaal ja samuti ka Tallinnas.

• Amparis OÜ
  
• Benno Ehitus
  
• E-Projekt
  
• Tammis OÜ
  
• Barmer AS
  

3. Personalitöö

Osaühingus töötab kahte gruppi töötajad: haldustöötajad (juhataja, raamatupidaja ja projektijuht) ja tootmistöölised (objektijuhid ja ehitustöölised). Kokku on neid 26. Nagu näha on tegemist väike-ettevõttega. Töösiseeeskirjad on olemas, kus on kirjas töötaja kohustused ja õigused ning tööandja kohustused ja õigused.

3.1 Kaardi instrueerimine

Juhataja võtab tööle inimesi ja intervjueerib neid. Raamatupidaja vormistab paberid.
Ehitustöölised koolitatakse projektijuhi poolt. Neile eraldi mingeid koolitusi ei toimu. Raamatupidaja aga käib mitmetel koolitustel ja täiendõppel.
Alnus OÜ on ühe osanikuga äriühing.

4. Raamatupidamise töökorraldus.

Kuna tegemist ei ole suure ettevõttega, siis on tööle võetud ainult üks raamatupidaja, kes on pearaamatupidaja nime all, kuid teeb ka sekretäri ja personalijuhi tööd. Tema on see, kes mind praktika vältel on õpetanud tutvuma raamatupidamisprogrammiga SAF 6.6 ja tegema igasuguseid raamatupidamistöid.

5. Raamatupidamisdokumendid.

5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine

Andmete registrisse kirjendamine on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid ja algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

dokumendi nimetus ja number;

koostamise kuupäev;

tehingu majanduslik sisu;

tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

tehingu osapoolte nimed;

tehingu osapoolte asu - ja elukoha aadressid;

majandustehingute kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri , mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Algdokumendid või koonddokumendid kinnitab juhataja. Dokumendi kinnitaja vastutab, et tehing on seaduspärane ja ettevõtlusega seotud. Kõik aksepteeringud vormistatakse kuupäeva ja allkirjaga alg- või koonddokumendil.
Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised :

• arved (müügiarved, ostuarved);
  
• saatelehed , aktid ;
  
• transpordi dokumendid , saatedokumendid;
  
• sularaha kviitungid, tšekid;
  
• kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid; (Lisad 1 ja 2)
  
• pangakontode väljavõtted;
  
• avansi ja lähetusaruanded; (Lisa 4)
  
• palga dokumendid (palgalehed, koondpalgalehed);
  
• ostu-müügilepingud;
  
• rendilepingud, liisingulepingud;
  
• tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud, lepingud ;
  
• muud lepingud;
  
• põhivara arvele võtmise, ümberhindluse ja mahakandmise aktid ;
  
• väärtpaberite registri väljavõte, liikumiste aruanne;
  
• inventuurilehed;
  
• raamatupidamisõiendid. (Lisa 3)
  

5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine

Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses § 12.
Kõiki raamatupidamise algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente tuleb säilitada seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Majandusaasta aruandeid koos tõendava dokumentatsiooni ja raamatupidamisregistrite väljatrükkidega säilitatakse aastate lõikes eraldi kaustades.
Raamatupidamise sise-eeskirju tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutumist või asendamist.
Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest.
Elektroonilised raamatupidamisregistreid säilitatakse ka elektroonilisel kujul. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul. Kord nädalas tehakse varukoopiad raamatupidamisregistrist.

6. Raamatupidamise sise-eeskirjad

OÜ Alnuse raamatupidamise sise- eeskiri määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded.
OÜ Alnusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes sise-eeskirjast.
Raamatupidamise eeskirja kinnitab juhataja.
Raamatupidamise eeskirju muudetakse ja asendatakse ettevõtte omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel , töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatusest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki).

7. Rahaliste vahendite arvestus

7.1 Pangakontod ja nende arvestus

Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid.
Elektroonilisi ülekandeid teostab raamatupidaja.
Liikumisi arvelduskontodel jälgib raamatupidaja.
Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib ja kinnitab juhataja.

7.2 Välisvaluutatehingud

Välisvaluutatehingud OÜ Alnusel puuduvad.

7.3 Kassatehingud

Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. Eesti kroonides . Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku dokument, mille allkirjastab ja kinnitab juhataja. Sularaha hoidmine toimub kassas ja vastutavaks isikuks on juhataja.

7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus

Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on need lühiajalised finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka ning mis kavatsetakse edasi müüa ehk realiseerida järgneva majandusaasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähteaeg on bilansipäevast üks aasta või vähem.
Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kõikidest otsestest soetamisväljaminekutest.
Väärtpaberite müügist saadud kasum ja kahjum kajastatakse finantstuluna või -kuluna. Lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt arvestatud dividendid ja intressid on finantstulud .

8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine.

Inventeeritakse varasid , nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid . Inventuurid on korralised ja ebakorralised.
Korralised inventuurid on järgmised:

• kassa;
  
• pank ;
  
• nõuded ostjate vastu;
  
• tarnijate võlgnevused;
  
• maksuvõlad, ettemaksed ;
  
• aruandvate isikute nõuded ja kohustused;
  
• tulud;
  
• kulud;
  
• lepingud;
  
• hoiused ;
  
• põhivara;
  
• laenud ja intressinõuded ja/või kohustused;
  
• investeeringud ;
  
• võlakohustused;
  
• puhkusereserv, töötasu ja maksude arvestus;
  
• väikevara;
  
• eraldised, potentsiaalsed nõuded ja kohustused.
  

Majandusaasta lõpus inventeeritakse kõik varad , kohustused, tulud ja kulud.
Varade inventuurid on järgmised:

Kassainventuur

Pangakontode ja hoiuste inventuur

Varude inventuur
Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele:

• kaubad ;
  
• materjalid;
  
• valmistoodang;
  
• väikevara;
  
• ettemaksed.
  

Kui kaupu, materjale, tooteid on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt.
Mahakandmisaktile märgitakse järgmised andmed:

• ettevõtja nimi, aadress, registrikood;
  
• kuupäev;
  
• kauba, toote, materjali kood või inventarinumber;
  
• kauba, toote, materjali nimi või inventarinumber;
  
• mõõtühik;
  
• kogus;
  
• hind ühele mõõtühikule;
  
• summa;
  
• mahakandmise põhjus, selgitus ;
  
• koostaja nimi(nimed) ja ametikoht (ametikohad);
  
• allkirjad.
  

Põhivarade inventuur.
Põhivarade liigitus:

• investeeringud;
  
• materiaalne põhivara;
  
• immateriaalne põhivara.
  

Põhivarade inventuurid viiakse läbi kord aastas majandusaasta lõppedes. Põhivarade kohta koostatakse nende arvestuse tabelid või trükitakse väljatrükid raamatupidamisprogrammist.
Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised:

• põhivara nimetus;
  
• põhivara arvele võtmise kuupäev;
  
• soetusmaksumus;
  
• akumuleeritud kulum;
  
• jääkmaksumus;
  
• õiglane väärtus(turuväärtus)
  
• asukoht
  
• kasutaja või vastutaja nimi.
  

Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea , kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud doku
mendid, aruanded.
Kokkuvõte
Praktika eesmärk minu jaoks oli koolis õpitu kinnistamine ja jälgimine, milline on raamatupidaja töö.
Kuigi ei saa öelda, et praktikas raamatupidaja töö oleks kerge, siis minu meelest on praktiliselt töötamine kergem kui teooria. Muidugi on vaja enne teooria täiesti selgeks saada enne kui päris raamatupidamismaailma astuda. Ma võrdleksin raamatupidamisprogramme ja teooriat korrutustabeliga. Kolmandas klassis tuleb korrutustabel pähe õppida ja viiendas klassis saad sa teada, et on ka kalkulaatorid olemas. Võiks isegi öelda, aga milleks mulle siis oli vaja seda pähe õppida, kui arvutiga saab ka. Aga igale asjale praktikas on vaja alust. Nagu ka enne praktikat tuleb teooria.
Oma praktikakohal sain palju targemaks. Praktiliselt ise midagi läbi teha, on hoopis teine asi, kui koolis ülesandeid lahendada. Raamatupidaja, kes mind juhendas, oli väga sõbralik ja aitas, kui midagi arusaamatuks jäi. Põhiliselt sisestasin ostuarveid, aga tuli ka midagi muud ette nagu näiteks tehingud aruandvate isikutega.
Tänu sellele praktikale sain veidikene täpsemalt aru, mida tähendab raamatupidaja töö. Oskan ka seostada teooriat praktikaga.
Lisad.
Lisa 1 - Kassa sissetulekuorder
Lisa 2 - Kassa väljaminekuorder
Lisa 3 - Avansiaruanne
Lisa 4 - Raamatupidamisorder

LISA 1

LISA 2

LISA 3

LISA 4

15