kes suudab see teeb rohkem Hind määratakse Turu nõudluse ja Riik oma suva järgi pakkumise suhtena Riigi osa Passiivne tagab korra, Domineeriv, peamine, kehtestab reegelid põhiline, kontrollib pmts kõiki minimaalne vahele tootmiseks olulisi faktoreid sekkumine. Töös 3 vaja Thomas Hobbes ja tema lepingute teooria: · lepingute sõlmimine on õigluse alus, sest sellises olukorras ei saa olla ülekohut, kuna hirm, mis seda ülekohut põhjustab, on kadunud. · vahetamise juures on tähtis lepinguliste asjade väärtuslik võrdsus ja · jaotamise juures kasumi võrdsus jagamisel · lepinguliste asjade väärtus on määratud lepingu osapoolte eneste tahte järgi ja seega on õiglane väärtus see, millega nad nõus on
Herbert celebrates wat Puritans wished to sweep away. Beauty and significance of ritual, of the mystery of the sacraments offering praise to the angles, to the saints and Virgin Mary. We are in Heaven that can only be Anglican, filled with deep inner piety which spoke of the anguish of heart in its search for God.Church resumed as holy place again, restoration, beautification, painting and sculpture aided liturgy. 7. 17th century philosophical writing (Burton, Browne, Hobbes) Thomas Hobbes: Leviathan – developed his political philosophy. Man by nature selfishly individualistic animal, constant war with other men. Fear of violent deat principle motive causes them to create state and submite to sovereign, whose power, though derived from people, is absolute and not subject to law. Though he favoured monarchy as the most effective form of sovereignty, theory could apply to parliament also. Led to investigations by other political theorists.
vähimatki kohustust neile midagi anda. Eelkõige hoidugem otsustamast koos Hobbesiga, nagu oleks inimene loomult kuri -- kuivõrd tal puudub headuse mõiste, ja paheline -- kuivõrd ta ei tea, mis on voorus; et ta ei nõustu iial osutama ligimestele teeneid, mida ta enda arvates neile ei võlgne; ja et ta õiguse alusel omada asju, mida ta vajab--selle õiguse alusel, mille ta endale põhjendatult võtab --, peab end täiesti arutult kogu maailma ainuomanikuks. Hobbes nägi väga hästi kõikide kaasaegsete loomuõiguse määratluste puudusi, aga järeldused, mis ta enda omast tuletas, näitavad, et ka tema ise omistas sellele niisama eksliku tähenduse. Enda püstitatud printsiipide alusel arutledes peaks see autor jõudma järeldusele, et kuna loomuseisundis teeb igaühe enesealalhoiupüüe teiste omale kõige vähem kahju, pidi tollal valitsema üldine rahu ja see pidi inimsoole kõige paremini sobima
e - võitlus ühiste õiguste eest Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, teadmiste allikaks olevad meeled ja kogemused, pooldas kuninga ja parlamendi võimu John Milton türannid olevat saatanast, trükivabadus on inimõigus, valitseja vastutab alamate eest, kaitses vabariiki. Teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,Tagasivõidetud paradiis" Thomas Hobbes pooldas absolutismi, rahu ja julgeolek põhivajadused, eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu, inimest on vaja valitseda. Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus,
annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud mulje jätmine ja viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava ja tagalava. Suhtumine oma rolli: siiras (samastumine) ja küüniline (distantsi suurendamine). 46. Thomas Hobbes sotsiaalse lepingu teooria, mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund kõikide sõda kõikide vastu, inimesed tahavad kasu saada ja on valmis selle nimel teisi petma. Ühiskondlik (sotsiaalne) leping inimesed loobuvad vabatahtlikult oma looduslikust seisundist, st nad alluvad sotsiaalsetele normidele selle asemel, et igast olukorras kasu saada. Riik organ, mis jälgib, et inimesed täidaksid sotsiaalset lepingut. Inimene mängib ülejäänud ühiskonnaga vangidilemmat
Stuartite võimuletulekust alanud Sotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks
· Kuidas neid kahte riiki ja ühiskonda eristada, aga mitte teineteisest eraldada? o Georg W.F. Hegel: ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda . · Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada. · Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsi...
elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin teose "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis D., et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Darwini evolutsiooniteooria sai kiiresti laialt tuntuks. Kirik tunnetas, et darvinism õõnestab tema seisukohti ja asus seda raevukalt ründama. Juhtivad valgustustegelased Inglismaal Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga loomult on nas individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame ja isiklikult kogeme, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat, kes -- nagu me teame -- on oma loomuseltki meie jaoks käsitamatu. 20. Berlini negatiivne vabadus- sunni puudumine. Positiivne- võimalus tahtmisi ellu viia. Hobbes:nõrk determinism, negatiivne vabadus. Mill: negatiivne vabadus. Rousseau: jäik determinism, vabadust ei saa olla. Inimesed on loomu poolest head. 21. Monism: tunnistavad keha või vaimu. Subjektiivne idealism (Berkeley): kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada,et kogu maailm on vaimne. Kahe aspekti teooriad (Spinoza)vaim ja keha on sama asja 2 aspekti. Kimbu-teooriad (Hume, Mach) keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud
et sinuga tehakse midagi). Halvim, mis juhtuda võib, on rahvuse häving. Julgeolek jaguneb kaheks: 1. Traditsiooniline Realistlik traditsioon. Riikide vaheline võitlus ellujäämise nimel. Julgeolek on seotud hirmuga ja see on see, mis sunnib riike julgeolekuga tegelema. Vaenulik keskkond on hirmu eelduseks. Maailm on anarhiline. Rahvuste säilimise eeldusena näevad jõudude tasakaalu. Traditsioonilise julgeoleku kontseptsiooni rajajad: Hobbes (Kõikide sõda kõigi vastu), Marx (Võõrandumine on võitluse aluseks), Nietschze (Jõukultus, seletav realism), Baudrillard (tänapäevane Prantsuse mõtleja, tema käsitlus on seotud KOOLIASJAD onenote Page 5 meedia ja massikommunikatsiooniga. Tema termin - hüperrealism, sisaldab suurt virtuaalsuse momenti. Tegelik elu vs. virtuaalne) 2. Mittetraditsiooniline On kriitilised traditsioonilise käsitluse vastu. Antirealism.
3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Sõprus eristub teistest suhetest. Sõbrad on omavahel rohkem seotud kui kodanikud isamaaga, nad on nagu 1 hing 2 kehas see on müsteerium. Tõeline sõprus on haruldane. Enamik teiste sfääride suhteid põhinevad kasul ja naudingul. Omakasupüüdlikke suhteid saab stabiilsena hoida ainult poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik, et suhteid stabiilsetena hoida. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ja riigist Hobbes, Mandeville: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Omakasupüüdlikkus, sõprus on vahend võimu haaramiseks, hüvede saavutamiseks. · Sõpru hoiab koos kasu, nauding. Riiki hoiab koos riigialamate hirm valitseja ees. · Sõprus on loomulik suhe. Riik on kunstlik suhe, mis saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tulemusena. Mandeville: riigis tekib iseenesest riigist eristuv "ühiskond"
m õ jutavad ini mese käitumist. · IP isiksuse se es mised m e hhanis mid ja erinevused indiviidide vahel SP arenguetapid: Eelteaduslik 1) Tead miste kogu mine vaatlus, introspektsioon a) 6. saj. e. m.a. 19 saj. Herakleitos logose (seaduste) ja kapriiside, vajaduste ini mesed De mokritos ini mesi ühendab ke el, kõne, jäljenda mine Aristoteles ini mene kui sotsiaalne loo m Tho mas Hobbes "bellum o mniu m c ontra o mnes" 2) Kirjeldav, e mpiiriline, "anekdootide periood" Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria
kaotati paljudes Euroopa maades juba 18 sajandil. Pascal kuulus nende usklike katoliiklaste hulka, kes mõistsid hukka inkvisitsiooni ning inimvihkamiseks ja muu-usuliste ja teisitimõtlejate vastu julmuseks muutunud usufanatismi niisama vihaselt kui ateistid. Oma ,,Kirjades provintslasele" protesteeris Pascal selle barbaarse ja mõttetu praktika vastu. Kirikust väljaheitmise ähvardusel keelas inkvisitsioon nende raamatute lugemise mille autoriteks olid näiteks Kopernik, G.Bruno, Hobbes, Descartes, Pascal, Voltaire, Diderot jt. silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad. Hukkamõistetud raamatutele kuulutati anateem ja need põletati avalikult. See metsik komme kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini. Eriline missioon katolismi puhtuse päästmise ürituses oli Jeesuse Seltsil 2 ehk jesuiitide ordul, mungaorganisatsioonil mille asutas hispaania aadlik Ignatius Loyola 1534 aastal Pariisis. Ordu loodi võitluseks protestantliku ketserlusega, tal olid suured volitused ja
Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks võiks pidada piiskop Jacques Bossuet, kes leidis, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja kui keegi soovib eitada valitseja suveräänsust, siis tõstab ta käe ka jumala vastu: ,,Ilmalikel võimuorganitel (generaalstaatidel) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. Kolmandaks absolutismi ideoloogiks on Hobbes (Inglismaal 1651), kes kirjutas Cromwelli vabariigi ajastul. Hobbes leidis, et parim võimalus anarhia välistamiseks on valitseja piiramatu võim. Hobbes arvab, et valitseja võim peaks olema suveräänne ja tühistamatu ning ei tohi olla kedagi, kes saaks seda piirata üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu isevalitseja/ainuvalitseja heaks, kes suutvat kõige paremini lahendada ühiskondlikud vastuolud. Absoluutse monarhia olulised arendajad Prantsusmaal:
· Seisukoht, et türannide võim on saatanast rahval on õigus türannile vastu astuda · Rõhutas, et valitseja vastutab alamate eest, talt võib nõuda aruandmist ja tema üle võib kohut mõista · Pamflettid riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks · Astus välja vabariigi kaitseks · Rõhutas, et võim peab kuuluma rahvale · Teosed seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamise ja vabariigi kehtestamise ümber Thomas Hobbes (1588-1679) · Kaitses absolutistlikku kuningavõimu · ,,Leviathan" · Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda. · Arvas, et kuningavõimu ei tohi piirata kirik ega seadused. · Uskus, et kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. · Rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused · Eitas isikuvabadusi · Revolutsioon oli tema meelest kuritegu
n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis)
olulisemad teosed: Kropotkin, Godwin, Bakunin, Proudhon, Tolstoi, Stirner, Rüdiger, Fourier, kui nimetada vanemaid teoreetikuid [Parim kollektsioon anarhistide töist on aadressil: http://www.pitzer.edu/~dward/ Anarchist_Archives/archivehome.html ]. Antud töö mahu tõttu piirdun siiski suuresti eestikeelse materjaliga. Anarhism kui kriitika Anarhistlik kriitika näitab esmalt, et kaasaegne ühiskonnakord põhineb eeldusel, et inimene on loomult halb: sellest räägib Hobbes oma "Leviathanis"; sarnaselt väitsid mitmed antiikfilosoofid, et inimene on loomult rumal, teda tuleb valitseda ja seda peaksid tegema filosoofid. Rumal rahvamass võib pahasid tegusid teha ja teda tuleb ohjeldada võimuinstituudi abil. Vägivald tuleb riigi kätesse anda: "riik on vägivallamonopoli valdaja", nagu märgib Max Weber (Goodwin 1994: 574). Eeldus inimese halbusest (või siis rumalusest) on kõige alus: kui aktsepteerida võimu, võib
Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on 5 kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. See töö koosneb paljudest lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth tõstatas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga
enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata
tekstiga) Heuristika- uurib kindla teadusliku probleemi lahendamise viise ja teid Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine Kaanon kui klassika sünonüüm Väärtus Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom "Lääne kaanon", "Mõjutuse äng" "Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine" Kirjanduskaanoni probleem Eestis Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1)
soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ?
industrialiseerimisega. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus) hüvedejaotuse probleem. Tekivad suured rahvusriigid, demokraatia. Riikide teke lepinguteoorias – rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid – kaitsevajadus; Grotius – suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes – kõikide sõda kõikide vastu – enesesäilitamise tahe, kus rahu tuleb saada relvade abil, selleks aga on vaja lepingut; Rousseau – ratsionaalne leping e ühistahte vabadus). Mõju USA iseseisvusdeklaratsioonile, 20 saj demokraatia. Orgaaniline teooria – Aristoteles ja inimene kui ühiskonnas rolli täitja kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Neile antakse võimalus ülesse tunnistada või mitte. Kui mõlemad tunnistavad üles lähevad mõlemad 4 aastaks vangi, kui kumbi ülesse ei tunnista lähevad mõlemad 2 aastaks vangi. Kui A tunnistab üles ja B ei tunnista, siis A saab kohe vabaks, sest ta tegi koostööb, aga B läheb eriti pikaks ajaks vangalsse, 6 aastaks. See mudel aitab üldisemalt analüüsida teisi olukordi. Pileti ostmine ühistranspordis. Sotsiaalse lepingu teooria Thomas Hobbes (1588-1679) ütles, kui ei ole ühiskonda, siis inimesed elavad looduslikus seisundis - täielik vabadus ja kõikide sõda kõikide vastu. Ühiskondlik lepe inimesed loobuvad oma vabadusest pääsemaks looduslikust seisundist. Riik organ, mis valvab lepingu täitmise üle. Hobbes ja vangidilemma. On seotud mänguteooriaga. Kui mina ja ülejäänud ühiskond üritab petta siis on looduslik seis. Kui kõik teevad koostööd on ühiskondlik leping. Kui mina petan ja teised
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu ,,üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike". 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autorite...
vanaemal oli juba sellises asjas niipalju võimu, näitab mida ta suutis. Kogu oma eluaja oli Margaret sügavalt huvitatud teiste tegemisest ja mõjutas neid nii, kuidas sai. On väidetud, et tema oli kuningliku perekonna kõige mõjuvõimaim isik. Võiks väita, et tema oli tegelik valitseja sest tal oli niipalju poliitilist vaistu, et mitte ise valitsejaks pürgida, vaid tõsta sellele kohale oma poeg. Henryl oli laspepõlves mitu lapsehoidjat ja hoolitsejat. Ülemguvernant leedi Darcy, Emily hobbes ja Agnes Butler olid hällikiigutajad ja Henry armastatuim lapsehoidja Ann Luke, kes sai hiljem tänutöheks rikkaliku pensioni. Printsist kuningaks Kümneaastane Henry täitis nii noorena juba väga paljusid kohustusi. Näiteks läks ta vastu sadamasse Arthuri tulevasele pruudile Aragóni Kathrine`le, Hispaania printsessile. Mitme päeva vältel, enne abiellumist oli Henry koos printsessiga koos. Arthuri pulmad kujunesid Henry nooruspõlve kõrghetkeks
siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“. 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest
Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks on ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja kohati ka brutaalne, sest selles seisundis puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada, kuigi eesmärk on ellu jääda.
vanemad. Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. Thomas Hobbes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta rõhutas, et inimene on indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks
Motiivi interpreteerimine · Altruistliku käitumise seletus psühholoogilise egoismi seisukohalt altruistlik käitumine üksnes näib sellena, sügavamal tasandil on tegemist omahuvi rahuldamisega. Näited: päästetakse uppuv laps, et pälvida ühiskonna tunnustus; tehakse vabatahtlikku tööd, sest seda nauditakse; annetatakse kirikule, et saavutada igavene elu teispoolsuses. Thomas Hobbes · Ligimesearmastus, lahkus tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. · Kaastunne häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud. Tugevaima soovi järgimise argument psühholoogilise egoismi poolt: · Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov.
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
skolastikute ja Aquinose põhimõtetega selle erinevusega et kiriku asemel on riiklik autoriteet. Inglismaal valitseb õigus kui kord ka kuninga üle. Oma Law-süsteemi jaotab Hooker nelja ossa: · jumala igavene seadus · loodusseadused · inglite seadused · inimeste seadused · mõistusõigus · seadusele põhinev õigus · tavaõigus · rahvusvaheline õigus 2.9. Õigus kui käsk Thomas Hobbes. Tema õpetus on mõjutanud pigem mandri-euroopalikku õigust, common law süsteem selle ideestiku järgi elanud ei ole. Ainuke õiguse allikas on suverääni tahe (ühe valitseja arusaam sellest, mis on õigus). See kellel on õigus teisi käskida, selle sõna on seadus. Õigus on kasulikkusele ja otstarbekusele orienteeritud käitumisreeglite koodeks, mille eesmärgiks on enesealalhoid. Looduslikus seisundis valitseb kõikide sõda kõikide vastu, seepärast ühinevad inimesed riigiks ja
katoliiklikes maades- valgustus suunatud kiriku vastu, kuni katoliiklike vaimulike pilkamiseni välja protsestlikes maades- vastupidi. Teoloogiline ratsionalism, vaimulikud on valgustuse läbiviijad. Pietistid ja valgustajad. Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. tähtsamad valgustajad: Hobbes, Locke, Voltaire, Montesque, Rousseau, Herder. Friedrich II Suur, Joseph II Habsburg, Katariina II, Gustav III Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Ühiskondliku lepingu teooria (Hobbes, Locke).
24 Sissejuhatus sotsioloogiasse Vangidilemma on kõige tuntum mänguteoreetiline mudel, kuna leitakse, et vangidilemma abil saab kirjeldada väga paljusid olukordi sotsiaalses suhtlemises; muuhulgas ka Hobbes’i sotsiaalse lepingu teoorias käsitletavat. Thomas Hobbes. Teos “Leviathan” (1651) Sotsiaalse lepingu teooria - üks mõjukamaid teooriaid sotsiaalteaduste ajaloos, muuhulgas ka mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund – kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit olles selle nimel valmis teisi inimesi igal võimalusel petma; selline olukord eksisteeriks ühiskonna puudumisel. Kuid inimesed saavad aru, et kõikide sõda kõikide vastu pole neile kasulik.
) 2.Carl Schmitt: Põhiseadus on põhivalik. PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid. PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks. 3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik. 4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt) III PS STRUKTUUR Preambul 1.Ptk Üldsätted 2.Ptk Põhiõigused 3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) 4.Ptk Riigikogu 5.Ptk Vabariigi President 6.Ptk Vabariigi Valitsus 7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid) 8.Ptk Rahandus +eelarve 9.Ptk Välissuhted 10.PtkRiigikaitse 11.Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid) 12.Ptk Õiguskantsler 13.Ptk Kohus 14.Ptk KOV 15
Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant,
Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant,
Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada
Kodanikuühiskond moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest ja see on niisiis sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused).
ÜRGANTROPOLOOGIA Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga. Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega.
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
suveräänsusu seletas J.Bodin kui igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatut võimu.. "Suveräänsus on riigi poliitilise stabiilsuse vajalik tingimus", arvas Bodin. Suveräänsus väljendub võimus, mis võib luua seadusi, korraldada riigi sise-ja välispoliitikat (maksud, sõda-rahu),olla kõrgemaks kohtuinstantsiks. Suveräänsus on ühtne ja terviklik ega saa kuuluda mitmele kandjale. Inglismaal sarnaseid mõtteid absoluutsest võimust ja riiklikust suveräänsusest arendas Thomas Hobbes (1588-1679), kes otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Tema arvates tekib suveräänne riik ühiskonna algsest loomulikust seisundist, mida iseloomustab "kõigi sõda kõigi vastu" (bellum omnium contra omnes). Ehk lihtsalt anarhiast. Selle lõpetamiseks sõlmivad inimesed omavahelise lepingu, millega luuakse neist kõrgemalseisev suveräänne võim. See lõpetab sõja ja loob korra, kus sünnivad riik ja tsiviilühiskond
neist trükivabadust kaitsev ,,Aeropagitica". ° Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. ° Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks. ° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber. ° Astus välja vabariigi kaitseks. ° Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu. Thomas Hobbes üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid: ° Kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ° Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult paha, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. ° Parimaks pidas ta absolutismi. ° Kuningavõimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. ° Absolutistliku kuningavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine.
Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus. Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur). Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. Mõistusõigus ja riigiõpetus koos Thomas Hobbes (1588-1679) 1651 “Leviathan” Kõigi sõda kõikide vastu Ühiskondlik leping Muutmatu Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees Eesmärk rahu tagamine John Locke (1632-1704) 1690 Two Treatises of government Ühiskondlikku lepingut saab tühistada, kui üks pool ei täida kohustusi. Võimu jagamine: valitsus ja parlament seadusandlik ja täidesaatev
Venemaa saab endale Liivimaa ja Ingerimaa. Sisepoliiitilised arengud Prantsumaa arengu tulemuseks on absolutism. Absolutismi teoreetikuks kujuneb Jean Bodin, tema arvates kuningavõim pidi olema suveräänne. Teiseks teoreetikuks on Jacques Bossuet, võtab absolutismi kokku lausesse: "Üks kuningas, üks usk, üks seadus." Ta toonitab valitseja jumalalt saadud võimu. Lülitatakse välja Generaalstaadid (viimane kokkukutsumine 1614). Kolmas teoreetik Thomas Hobbes (1651 "Leviathan") - parim võimalus anarhia takistamiseks on valitseja piiramatu võim (suveräänsus, tühistamatus). Absoluutsele võimule Prantsusmaal paneb aluse Henri IV (1589 1610), kes teeb lõpu ususõdadele (1562 1598). Henri rajab Bourboni dünastia ning Nantes'i ediktiga (1598) annab hugenottidele usuvabaduse. Usklike lepitamiseks astus Henri katoliku usku ("Pariis väärib missat"). Ediktiga luuakse stabiilsus ja usuvabadus (hugenottide kindlustatud tugipunktid)
Ühiskondliku lepingu teooria Koos valgustusega kujunes välja uus käsitlus riigivõimust ja selle geneesist. Olulise eeltöö tegi rahvusvahelise õiguse rajajana ajalukku läinud Hugo Grotius (15831645), kalvinistist hollandlane, kes arendas välja ratsionalistlikult põhjendatud loomuõiguse kontseptsiooni, kõneldes seadustest, mis on püsivad ja muutumatud nagu kaks korda kaks on neli. Inglane Thomas Hobbes (15881679) väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Oma põhitöös ,,Leviathan" (Leviaatan, 1651) kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), mis sundinud füüsilise eksistentsi säilitamiseks sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile. Hobbes'i käsitlus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Bodinist
Kui inimene on vabanenud iidolitest, siis tuleb leida õige tee, selleks on mitmeid võimalusi. Nicolaus Copernicus (1473 - 1543) heliotsentrism kõrvaldan ka inimese maailma keskpunktist. Johann Kepler (1571- 1630). Elliptilised orbiidid. Täpsus. Galileo Galileid (1564 - 1642) looduslike objektide omadused on matemaatilised, geomeetrilised omadused, mitte essences (olemused), nagu arvati keskajal ja nagu arvas ka veel Fancis Bacon. THOMAS HOBBES (1588 - 1679). Materialist. On lihtsalt füüsikalised osakesed, mis liiguvad füüsikaseaduste järgi. Seega on ükskõik mille käitumine määratud lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene teeb, on füüsikaliselt paratamatu. Mingit vaba tahet ei ole. Aga mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus)? Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
