Mitmelpool Eestis, esiotsa Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel tekkisid ridakülad, kus rajati talud ridastikku. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid hajakülad., kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. 13.Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13 sajandiks oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.)Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse tendentsid, mis viitasid riiklikuse kujunemise algetele. Algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess. 14.Sõjaline tase Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Ag-ajalt tehti vastastikkuisd rööv- ja sõjakäike. 11 sajandil keskpaiku jäeti mitmed väiksed linnused maha ja rajati suured ja võimsad ringvall- linnused.
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder, millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta, idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, idas Pihkva ja Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu, Vaiga, Jogentagana... Teise käsitluse järgi olid need kihelkonnad, mis ei olnud veel maakondadeks jagunenud. Eesti äärde tekkisid suuremad maakonnad , sest siis oli parem kaitse vaenlase vastu. Kesk-Eestit vaenlased väga ei ähvardanud. Võib olla oli see ka põhjus, miks sinna ei olnud väga suuri maakondi tekkinud.
aastal 12.-15. mail. See rattaretk sai nime Kuidas elad , Virumaa ? . Retkel osales umbes 1500 inimest . Marsruut oli : Tapa Porkuni Kantküla Kunda Rakvere .Osavõtu tasu oli 5 rubla . 1989.a. 11-14 mai - Kuhu lähed, Virumaa? Kiviõli- Aa Kurtna - Sillamäe-Narva. Osalejaid umbes 3000 . 1990.a. 17-20 mai - Mida varjad, Kõrvemaa? Tapa-Aegviidu . Osalejaid umbes 3500 . 1991.a. Ehk aitab !? . Retk jäi ära . 1992.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Harjumaa? Maardu-Jägala-Tallinn-Paldiski. Osalejaid umbes 2300 . 1993.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Petserimaa? Värska Võmmorski Vastseliina Orava. Osalejaid umbes 1400 . 1994.a. 6-8 mai - Kuidas elad, Pärnumaa? Tootsi-Lavassaare-Tõstamaa-Pärnu. Osalejaid umbes 1500. Sellel üritusel oli palju napsulembelisi noori. Toona ei taibatud turvafirmat ka palgata . 1995.a. Läheb joomiseks? Jätame parem ära . 1996.a. 16-19 mai - Kuidas elad, Võrumaa? Tsirguliina-Mõniste-Obinitsa-Orava
Oluline oli kaup kauba vastu. Idast läände karusnahad ja vaha. Läänest itta liikus sool ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana
Usaldusväärsus; Koostöövalmidus. Ettevõte pakub Stabiilset tööd Kindlat sissetulekut Puhkus 35 kalendripäeva aastas Soodustransport Tallinnast töökohta ja tagasi Odavat toitlustamist Töö iseloom Asukoht: Harjumaa Tööle asumise aeg: Kohe Töö tüüp: täistööaeg, palgatöötaja Kuulutus aegub: 30. oktoober 2009 Palk alates (bruto): 8000 EEK kuus Kontakt Kontaktisik: Sirje Lehtmaa, Lailo Halilova, Liis Peet Kontakttelefon: 456 123 654 Meiliaadress: [email protected] KÕIKIDELE KANDIDEERIJATELE PERSONAALNE TAGASISIDE PERSONALI ANKEET TÖÖLE SOOVIJALE Eesnimi Perekonnanimi Perekonnaseis
Peeter I mängis rolli 1699. aastal loodud Rootsi-vastases liidus. Venemaa väejuht. Peeter I käsul lasti Tartu linn 1708. aastal õhku. 3. Eesti- ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal - Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima ka pärast vene võimu kehtestamist. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda- läänemaa, harjumaa, järvamaa ja virumaa-, mis olid rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu(keskus Riias) Pärnu - ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem.
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
mitmeid pangateenustega seotud soodustusi. Liitudes selle paketiga, saad saa ISIC kaardi samuti ning kuutasu on 0.32.-. Kõik soodustused, mis kaasnevad ISIC kaardi omamisega, jäävad alles ning lisaks tulevad juurde ka noortepaketiga kaasnevad soodustused. Näiteks on EU maksed internetipangas, mobiilimaksed ning deebet-ja krediitkaardid tasuta. ISIC kaardiga tuleb omakorda kaasa tuhandeid soodustusi nii Eestis kui välismaal, see kaart on kasutatav Harjumaa ühistranspordis soodutuste saamiseks ning lisaks tõendab see isiku akadeemilist staatust. (SEB pank) Swedbank pakub samuti noortele kahte alternatiivset võimalust. Üks neist on noorteprogrammi noortekaart ning teine ISIC tudengikaart. Selle krediidiasutuse noortekaart on mõeldud kõigile kuni 25.aastastele noortele ning nende sõnul sisaldab endas palju püsivaid soodustusi ja kord kuus koostööpartnerite juures erinevaid soodustusi. Nii nagu eelnevates
Põhjused • Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus • Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis Põhja Eesti valdused Ordule müüa, ilma eestlastega nõu pidamata. • Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Taani kuninga võimu nõrgenemine Eestis, lasi vasallidel omandada piiramatu voli. Sh. talupoegi surma mõista. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a. See jüriöö kujunes Harjumaa sakslastele õuduseks. Eestlased tapsid kõik kättesattunud sakslased. Mõned siiski pääsesid, joostes poolalasti ja paljajalu läbi metsade varjule Tallinna. Harjulased valisid seejärel endale neli kuningat ja piirasid 10000 mehelise väega sisse Tallinna ning läkitasid Turusse saadikud abiväge kutsuma, kus Rootsi asevalitseja lubaski paari nädalapärast Tallinna all olla. Ka Läänemaal tapeti kõik sakslased ja piirati sisse Haapsalu. Ordumeister lõpetas seda
Novellikogu: · ,,Saatuse sõlmed" (1993) · ,,Ajal on mitu nägu" Kirjastus Ilmamaa, Tartu 2005 5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga, mis on tegelikult üsnagi reaalse põhjaga ning kogu tegevus on täiesti eluline. Romaani tegevus algab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946. aasta sügisega. Sündmused toimuvad üle kogu Eesti, kuid põhiliselt Tallinna ja selle ümbruses ning Harjumaa rannikualadel. Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil tõeliselt kaootilistel sõjaaastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja, soome ohvitser, tema naine Ilme ja nende perekonnad. Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased. "Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma
Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja Harju maakonna kultuuripreemia Harjumaa Kultuuripärl (2008). Aastal 2010 kanti Tungal teose eest „Seltsimees laps ja suured inimesed“ eest IBBY lastekirjanduse aunimekirja ja 2014 anti talle lasteombudsmani tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ elutöö preemia. 2005. aastal anti L.Tunglale Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2015. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind. [5,6] Praegusest Leelo Tunglast leiab pildi 4. Lisast
1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola Ruhnu saar läks Rootsile, Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. Rootsi võimu ajal olid Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel. Kuberman Keskus Maakonnad g Eestimaa Tallinn Harjumaa Virumaa Järvamaa Läänemaa Liivimaa Riia Pärnu Tartu Võnnu Riia Saaremaa Mõlema kubermangu otsas oli kindralkuberner. Nende ülesanneteks olid: 1) Oma haldusalal sõjaväe kamandamine, 2) nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, 3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, 4) kandsid hoolt postiteenistuse ja avaliku korra eest,
See on ETK Grupi liikme- ja püsikliendikaart, mis võimaldab soodustusi ETK Grupi kauplustes ning Säästukaardi partnerite juures. Kehtivaid säästukaarte on üle 310 000. Allahindlused ja sooduskampaaniad annavad Säästukaardi omanikule hea võimaluse säästa koheselt igapäevaostudelt sadu kroone kuus. 2.3. ETK laod Logistikakeskuse Tallinna külmladu Kalda 7c, Tallinn 11625 Logistikakeskuse keskladu Assakul Uus-Suti maaüksus Rae küla, Rae vald 75301 Harjumaa Logistikakeskuse Tartu külmladu Ravila 51, Tartu 51014 2.4. ETK jurdiiline aadress Eesti tarbijateühistute keskühistu Kalda 7c, 11625, Tallinn Tel: 671 0500 www.etk.ee 3. MAXIMA Maxima missiooniks on pakkuda oma klientidele maksimaalset kasu, rahuldades nende igapäevaseid vajadusi laiatarbekaupade järele. Nende plaanide elluviimine on võimalik vaid
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist....
Need alad, mis Pärnu jõest edela ja lõuna poole jäid, olid asustamata, kuna seal oli väga soine ja liivane. Suuresti oli asustamata ka Peipsi rannik, sest seal oli soine. Ka väikesaared olid asustamata. Muinasaja lõpusajanditel oli olulisemaks haldusüksuseks kihelkond. Arvatavasti oli 45-50 kihelkonda. Äärealadel olevad kihelkonnad olid jagunenud omakorda veel väiksemateks üksusteks maakondadeks. Maakondi oli 8 virumaa, järvamaa, harjumaa, rävala/revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi. Rahvas ja ülikud 2 teooriat. Esimene nendest väitis, et rahvas oli enamvähem võrdne, teine, et oli varanduslik ja õiguslik kihistumine. Olulisim elatusala oli põlluharimine. Põlluharimise puhul on oluline, et umbes 11 saj toimus põllharimissüsteemides nihe. Kaheväljasüsteem asendus kolmeväljasüsteemiga, mis on suuresti seotud sellega, et 11 saj hakkas Eesti aladel levima talirukis
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juun...
Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel
ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul. kihelkond teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda maakond kihelkonnad moodustasid maakonna, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa malev malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. nõid ehk tark ülikute kihis inimesed, kelle sõnas oli väge, oskasid loitsida, nõiduda, haigusi ravida; omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM SAKSA ETTEVÕTTED EESTIS UURIMISTÖÖ Kait Vahar XI B klass Juhendaja: Marge Toompalu Tallinn 2012 1 Sisukord 1 Saksamaa ettevõtted Eestis..............................................................................................................5 1.1 Madal pankrotioht Eestis.................................................................................................... 5 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted.............................................................................5 1.3 Euro kasutuselevõtu mõju...................................................................................................6 1.4 Majanduskoostöö...............................................................................................................
PT 11. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused, kirikud Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12
ühes kuivatati vilja, mida eksporditi euroopasse (sp ka n-ö "eesti kui viljaait") 15. saj viljaeksport *kuidas see laulutraditsioonis peegeldub? -puuduvad kangelaslaulud -peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt) -suuline kultuur(seotus geograafiliste piiridega, kihelkonniti; seotus ajalooliselt kujunenud traditsioonidega; usuline sünkretism) * Muutused VT ÕPPEMATERJALI kultuurielus ja rahvalaulu traditsioonis *regilaulu regioonid: p-eesti - virumaa, järvamaa, harjumaa l-eesti - halliste, karksi *liigi paradigma rajaneb pm-le, et rahvaluule jaguneb seesmiselt mingite tunnuste järgi - teksti pikkus, algriim rahvajuttude puhul e kuidas jutt peegeldub reaalelus, teksti pikkus, mis on üleloomulik jne. toimub akadeemiline rakendus - teksti väöliste tunnuste puhul määrati kindlaks süsteem. *rahvalaulude liigitus Herbert Tamper järgi (netist?) kui laugastel jagunes lüroeepika ja lüürika, siis tamperel on a rühma laulud ja b rühma laulud, kui
Plaani kohaselt lõpetati töödega 2007. aasta lõpuks. Sulgemine jaotati nelja etappi: 1) Prügila sulgemine ja katmine 2) Tekkiva metaani kogumine ja kasutamine 3) Prügilast tuleva nõrgvee kogumine ja käitlus 4) Reostunud ümbruskonna korrastamine. Euroopa Komisjon toetas prügila sulgemist 75 protsendi ehk 129,79 miljoni Eesti krooni ulatuses, ülejäänud 43,3 miljonit krooni andis Tallinna linn. Pääsküla prügila sulgemisega kaasnenud tagajärjed: Pärast Harjumaa kohalike prügilate sulgemist kasvas metsaaluste risustamine olme- ja ehitusprahiga, keskkonnateenistus peab selle põhjuseks omavalitsuste tegevusetust. Väiksemate prügilate sulgemisega alustati Harjumaal juba 2001. aastal, pärast Jõelähtme prügila avamist eelmise aasta juunis järgnes ka suuremate Tallinna ja Harjumaad teenindanud Pääsküla, Sõrve, Lagedi ja Tuula prügimägede sulgemine. Harjumaal on metsaaluste reostamine pärast kohalike
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enam...
- Moodustusid külad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti sumbkülad (talud keset põldu tihedalt koos), Ida-Eestis ridakülad (talud ridamisi), Lõuna-Eestis hajakülad (talud üksteisest kaugel) Kihelkonnad ja maakonnad - Ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna (tähtsaim haldusüksus) - 45 kihelkonda - välisohu tõttu liitusid maakondadeks 8 maakonda (Virumaa Rakvere l; Rävala Lindanise, Viru; Järvamaa Jäneda, Äntu; Harjumaa Varbola, Keava; Läänemaa Lihula; Saaremaa Valjala; Ugandi Otepää, Tartu; Sakala Viljandi, Lõhavere e Leola) - maakondade ühistegevus riikluse kujunemise alged Rahvakoololekud ja ülikud - 11-12 saj elanikkond ühtne (valdav osa rahvast vabad ning varanduslikult ja õiguslikult võrdsed inimesed) - rahvakoosolekud - eraomanduse kasv (kaubitsemine, sõjakäigud, sõjavangid orjadeks/sulased) varanduslik ebavõrdsus
Tegevteenistus elukutselised Reservväelane tagavara Eruväelane pensionile läinud sõdur Regionaalpoliitika Riigi erinevate piirkondade juhtimise süsteem. Eesmärgiks vähendada ebavõrdsust piirkondade vahel ja probleemide selgemaks lahendamiseks kohalikul tasandil. Kuivõrd õnnestunud on tänapäevase Eesti regionaalpoliitika? Too iseloomu kinnituseks üks näide. Mitte väga õnnestunud, sest mõned maakonnad, näiteks Harjumaa ja Tartumaa on rikkamad kui näiteks Jõgevamaa või Lõuna-Eesti mõned kohad. Regionaalpoliitika eesmärk peaks olema maakondade võrdsuse tagamine. Millised tagajärjed Eesti üldisele arengule võivad olla noorte lahkumisel kodukohast. + Saadakse parem haridus ja kvalifikatsioon, - Püsielanikkonna vananemine, ka väljasuremine Kuivõrd saaks riik regionaalpoliitika kaudu mõjutada noorte elukohavalikut.
komadega ei eraldata Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse Maja on ilus, korras ja hubane. komadega Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. Erilaadilisi täiendeid üksteisest See ilus poiss tantsis sambat. komadega ei eraldata Vana väike puidust maja püsib veel kaua. NB! Täiendid käivad sama objekti Pikad, lühikesed, kõhnad ja kohta, märkides selle eri tunnuseid. prullakad poisid - kõik tantsisid Samalaadiliste täiendite vahele sambat. pannakse koma.
Rootslaste vastu astusid sõtta ka poolakad, kes üritasid ebaõnnestunult vallutada Pärnud. See oli viimane Poola sõjaline aktsioon Eesti pinnal. 1660. sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas Rootsi õiguse Liivimaale. Samalaadne rahu sõlmiti ka Rootsi ja Venemaa vahel. ASUSTUS PÄRAST LIIVI SÕDA 1620. aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 75% taludest olid maha jäetud või tühjad, enam oli laastatud suurte linnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti: Järvamaal oli 90% taludest tühjad. Vähem said sõjas kannatada saared ning Kagu-Eesti. Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. ASUSTUS ROOTSI AJAL Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata, ka ei võetud eesi mehi sundkorras Rootsi väkke
või särgi-ja kuuekraed koomale tõmbav hoburaudsõlg nii meestel kui naistel. Rõivakomplekti kuulus ka nuga. Ühiskondlik korraldus *Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)-iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnas olid: Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Veidi väiksemad: Revala, Harjumaa,Läänemaa ja Järvamaa. Kõige väiksemad : Alempois, Mõhu,Nurmekund, Soopolitse , Jogetaga ja Vaiga. Maakonda juhtisis kihelkonade vanemad koos. Linnused *Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. *Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega. *Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale
sõdurid. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade võõrvõimude vahel jagamine (53-56) : Eestimaa - Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja - Eesti. Liivimaa - Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. Maahärra Isik, kes juhtis oma maa-ala, mille said omale võitjad ja maa siis omavahe ära jagasid(Pmst nagu feodaalriigid). Harju-Viru - Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana, nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad - Kõik alad peale Harju- Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kauguse tõttu ei olnud see oluline ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana- Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või
12. PAKENDISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA PakS-e rakendamise kohta õnnestus leida järgmist: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a Keskkonnainspektsioon karistas 15.septembril 2005. a OÜ Violia Team'i kiirmenetluse otsusega PakS-e § 30 lõike 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus 30.augustil 2005. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsi Nelgi tee 1 asuv OÜ-le Violia Team kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid. Kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses müüakse tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa, kuid ei võeta vastu pandimärgiga pakendeid. Kaupluses väljas olnud teates paluti pakendid viia Ranna tee 46 asuvasse taaravastuvõtupunkti. Nimetatud taaravastuvõtupunkti haldava MTÜ Taara Liiduga oli osaühingul 15.juunil 2005
*Sõja tulemused: Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest, Venemaa sai “akna Euroopasse” , säilitati lueteri usk ja kood sellega ka haridustraditsioonid, sõjategevuses hukkus palju eestlasi, eestit laastas katk ja nälg (1708-1711). 2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, 13. sajandi alguseks oli kokku umbes 45 kihelkonda. Oli alanud nende liitumine maakondadeks neid oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpuks olid mõned märgid tekkivast riiklusest nt. Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul. Pilet nr.10 1.Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli rüütlimõisasid ehk eramõisasid. Kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. Teise suuurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Riik rentis neid välja.
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht).
kasvanud ja leidub kitsekasvatajaid, kes ka kitsepiimatooteid müüvad. Praegusel hetkel on Eestis 4-5 suuremat kitsefarmi. Eesti suuremas - perekond Kooremite Tubri mahekitsefarmis Läänemaal peetakse ligikaudu 130 lüpsvat kitse, kelledele lisandub noorkari. Vähesel määral on viimasel kümnel aastal Eestisse toodud ka uut aretusmaterjali. 1996.a saadi Norrast 100 doosi norra kohaliku kitsetõu eliitsikkude spermat, millega 1996. ja 1997.a seemendati 10 talus 36 kitse. 1998.a ostis Harjumaa kitsekasvataja Tarmo Lohv Lätist 12 saane tõugu noorkitse. Samal ajal ostis Eesti Lambakasvatuse Selts (ELaS) Lätist Riikliku Tõuinspektsiooni vahendite arvelt ühe puhtatõulise saane siku, mis oli esimene riiklikult finantseeritud tõumaterjali ost Eesti kitsekasvatuse arendamiseks. Kitsekasvatuse arengut piiravaks teguriks on olnud riigipoolsete finantseeringute ja toetuste vähesus. ELaS on aidanud kitsekasvatajaid aretuse probleemide lahendamisel lammaste
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Eesti ja Liivimaa kubermangud. 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv)- Eesti plaan, kus peal külad, veskid. Pildirikas. Rootsiaegsed kaardid olid täpsemad, kui sajand hiljem tehtud, Nõukogude ajal salastatud. Katastrikaardid- esimesed Soome ja Saksamaa kohta. 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni 1561 Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad kihelkonnad. Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad. Maakonnad olid Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Rävala, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Virumaa. Iseseisvad kihelkonnad olid Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. 13. saj vallutused Põhjala ristisõja ajal Eestlaste muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste ja taanlaste poolt, moodustati uut tüüpi feodaalsed omandisuhted. Uued maaisandad õid kaasa tavad- maade läänistamise näol. Endised muinaskihelkonnad jagati
*1501 ründas Plettenberg pihkvat(80 000 meest), tagajärg: haiguste, ja liitlaste puudumise pärast alistati *1503 sõlmiti Venemaaga kuueks aastaks vaherahu(pikendati kuni liivisõja algus 1558) *Pletternberg keelas talurahval relvade kandmis *Relvastuse keeld oli samm pärisorjuse kehtestamise poole Eesti jagatud kolme kuningriigi vahel Rootsi võim põhja eestis. *Peale liivi sõda läksid Rootsi võimu alla * Läänemaa * Harjumaa * Järvamaa * Virumaa * Tallinn Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond *Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele.
Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna (Tabel 1), 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla [9]. Tabel 1 Suurimad linnad [10] Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal, % 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9 13 Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste
1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114 Klassitsism Valga Jaani kirik Valga kiriku ehitamine algas küll juba 1787.aastal, kui pühakoja sisseõnnistamine toimus alles 1816. Pikast ehitusajast hoolimata on tegemist eesti omapärasema ning stiilsema kirikuga, mille arhitektuuris põimuvad õnnestunult nii ehitamise alguasjal eestis domineerinud hilisbarokk kui valmimisajaks ülekaalu saavutanud klassitsistlikud elemendid
aastatel. 6 Finantsaruanne LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes: JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10
-) On välja pakutud, et elanikke võis olla kuskil 150'000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased. -) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi). -) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks oder, siis nüüd hakati rohkem kasvatama hoopis rukkist, lisaks veel nisu, herneid, ube, läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval
ühist ettesöötmist. Siiski, tuleb sel juhul arvestada tervishoiul tekkivate jäätmete pakendite sobivust, nt pakend jääb suletuks ja puutumatuks kuni põletuskambrisse jõudmiseni ja pakendit kohandatakse vastavalt ettesöötmisseadeldisele, et vältida loksutamist jne. · Põletamisele kuuluvad mitmesugused õlijäätmed, värvide-, lakkide- lahustite jäätmed aga ka õlifiltrid, reostunud puhastuskaltsud jms. Harjumaa ettevõtetes põletatakse enamasti enda tegevuses tekkinud jäätmeid. Valdav osa litsentsi omavatest ettevõtetest transpordib Hajumaalt kogutud põletuskõlblikud jäätmed teistesse maakondadesse, kus on olemas nõuetele vastavad seadmed ohtlike jäätmete põletamiseks või termiliseks töötlemiseks. · Ladustamisele kuuluvad peamiselt mineraalse päritoluga jäätmed, ahjutühjendustuhad , raskemetalle sisaldavad tahked jäätmed, ohtlike jäätmete töötlemisjäätmed
Makrokeskkonna analüüsis on poliitilist keskkonda analüüsides tähtsamateks mõjutajateks Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress Oü Korstnaabi Sööt,söödalisandid, Saku vald, 55694711 [email protected] sisseseade 75517 Harjumaa Prelvex AS Freesturvas Türi linn 3847489 [email protected] allapanuks Tehnika 3 Järvamaa OÜ Äntu Mõis Noorkanade Äntu küla, 3271256, sisseost 46202 3270206 LÄÄNE- VIRUMAA Czhou Runde Inkubaator, No
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
ta hirmu.” Theo- šveitser (uksehoidja, portjee). Väärtustab materiaalseid asju ja on primitiivne. “Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaaegsasse sotsiaalsesse hierarhiasse.” “Theo mõtles, et oleks justkui korraga intellektuaal ja hooramees, või justkui poleks ta kumbagi.” “Theo oli materialist.” lk 93 Peeter- Laura poeg. Uskus, et jumalat ei ole, sest Laura nii ütles. Raamatu ülesehitus: Varasügis 1 (Eero) Toimuvad imelikud asjad (nt hakkas rong ilma juhita liikuma Harjumaa poole, saavutas teel olles kiiruse 80km/h kuid õnneks ei tekkinud kokkupõrget. Eero läks Lõuna-Eestisse kolleegi juubelile, Läti piiri ääres. Marino Marin (õige nimi Mortenson) ümises põldude vahel “Öökuningannat”. Marino oli omadega nii sassis, et siis kui pidi Valgas rongile minema, kadus ta ära (sõbrad alguses otsisid, siis läksid minema). Marino oli paar päeva kadunud ja ta abikaasa sõimas sõpru. Tuli välja, et Marino oli jõudnud
[email protected] Tiigi 78, Tartu Tel 737 6450 MTÜ Lootuse Küla Psühholoogiline Kriisiabi Tallinnas Vahur Kuperjanov FIE Psühhiaater (MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Pärnu mnt 9, Tallinn Pärnu 56–28, Paide Lootuse Küla Kogudus) Tel 631 4300 Tel 385 2465 Laitse, Kernu vald, Harjumaa [email protected] Tel 5663 3804, tel/faks 671 7238 Põhja-Eesti Regionaalhaigla 5663 3200 (Andrew Vähi, programmi direktor) http://www.regionaalhaigla.ee Veronika Hermet OÜ [email protected] Piiri 4, Jõgeva
ekavnes ja kultuuri elu elavnes. -- Tema põhisihiks oli et mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiratmist. Ta hakkas looma lähikonda, vene inimestes, liberaalsete vaatedega ministrid vallandati. Ta tugevdas aadkike positsooni ühiskonnas. Vastu reformid pidurdasid Venemaa arengut. TEEMA NR. 11 -- Tollal oli Eesti jagatud kaheks kubermanguks. Kummaskis kubermangus kehtisid omad seadused, kohtu ja koolisüsteem. Eestis ol 9 maakonda(Tartumaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa; võrumaa.) Maakonna jagunesid kihelkondadeks. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. -- Peale eestlaste elas Eestis veel venelelasi, juute, sakslasi ja rootslasi. -- *Pärisorjuse kaotamine * Talupjad ei pidanud enam mõisa heaks tööd tegema vaid maksis toerenti * Talupjad võisid omada vallasvara. *Talupjad said mõisnikult maad rentida. -- -- Usuvahetus liikumine- Eesti talurahavas hakkas luteri usust minema Vene õigeusku,
lõuna poole. Ei olnud vajadust, sest mujal oli piisavalt. Saartel asustus oli, Hiiumaal ja muud väiksed saared ei pruukinud olla eestlased vaid rootslased. Muinasaja lõpusajandiks elati uuesti külades, suurus oli erinev. Külast suurem asustusüksus oli kihelkond, neid umber 45 Eesti aladel. Need omakorda liitunud maakondadeks. Eesti muinasaja lõpu kaart, kus on mis maakond! Peetakse silmas 8 suurt maakonda: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine. Sel ajal toimus muutus kasvatavates kultuurides, odra osatähtsus vähenes ja hakati kasvatama rohkem rukist. Omased ka herned, oad, läätsed. Põlluharimise kõrval loomakasvatus, aga loomi peeti suht vabalt, kõik loomad umber 1/3 võrra väiksemad kui praegused koduloomad. Lehma peeti mitte piimaks vaid liha ja sõnnik. Kalapüüki oli suht vähe, toimus eeskätt sisevetel (rannik üsna asustamata)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
