Jäätmekäitluse referaat (3)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Prügilate sulgemine
Referaat
Üliõpilane. Tõnis Klaas
EAKI 82
matr .031312
Juhendaja : insener Olev Sokk
TALLINN 2008
7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel 10
8. Järelseire teostamise vajadus 12
11. Fotod 14
12. Kasutatud kirjandus 16
Sisukord
Inimkonda on tema eksisteerimisest alates vaevanud kaks probleemi – esiteks, kust saada seda, mis eluks vajalik, ning kuhu panna see, mida ei ole enam võimalik kasutada. Koos elanike koondumisega linnadesse põhjustas prahist lahtisaamine märgatavalt suuremaid probleeme. Kuigi tänapäeval on prügi käitlemiseks kasutuses väga erinevaid lahendusi, on jäänud enamkasutatavaks viisiks prügi ladestamine selleks otstarbeks kohandatud rajatistesse – prügilatesse. Prügilad on keerulised keskkonnaalased objektid.( Kapak 2006: 19) Prügilast pääsevad keskkonda ained, mis reostavad õhku, vett ja pinnast. Prügila nõrgvesi on suure reostuspotensiaaliga, mis võib rikkuda põhja­- ja pinnavee ning pinnase prügila ümber. Prügilatesse on aastate jooksul veetud mitmesuguseid jäätmeid, mistõttu võib nn. olmeprügilas leiduda ka ohtlikke-, ehitus-, tööstus- jms. jäätmeid. Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid . Eestis loodi enamik prügilatest 1970-ndatel. Kuna prügilad rajati ilma projektita, siis puuduvad neil enamjaolt drenaažitorustik ja puhastusseadmed. Eelkõige on probleemiks nõrgvesi, mis filtreerub läbi prügilasu ning põhjustab prügilat ümbritseva keskkonna saastumise. 1970-ndatel aastatel rajataud prügilad on tänaseks amortiseerunud ning uus jäätmekäitlusseadus välistab nende igasuguse edasise ekspluatatsiooni. Tulevikusuund on senisest rohkem rõhku panna keskkonnasäästlikule prügikogumisviisile, mis on tugevasti kanda kinnitanud Põhjamaades ja arenenud Lääne – Euroopa riikides. Samuti sätestab uus jäätmekäitlusseadus täpsed eeskirjad vanade prügilate sulgemisele, uute prügilate avamisele ja erinevate jäätmete ladustamisele. Uued jäätmekäitlusmeetodid erinevad gardinaalselt kunagistest NSV – Liidu meetoditest, mistõttu on kohustuslik vanad prügilasud sulgeda. Sulgemine peab olema teostatud vastavalt projektile ja toimub keskkonnaspetsilistide range järelevalve all. Kuidas sulgeda prügilat kaasaegsete meetoditega? Millega tuleb prügila sulgemisel arvestada?

Jäätmekäitlus
Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist . Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine, loodusliku keskkonna reostamine , kui ka kaudne, näiteks seniste prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne , regionaalne kui ka globaalne. Säästliku arengu printsiipi järgides on oluline jäätmete vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine, mis peaks omakorda andma loodusvarade kasutamise vähendamise efekti. Meil on olnud põhiliseks käitlusviisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult ka segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid. Tavajäätmete prügilatesse veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid.
Peab rõhutama, et nii prügilatesse kui ka kõikjale mujale ladestatakse teatud jäätmekogus illegaalselt. Väga paljud prügilad on ilma valveta või valve ei ole ööpäevaringne.
Üheks eeltingimuseks, mis vähendab negatiivset keskkonnamõju on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle.
Teistest jäätmete käitlusviisidest on olulisem põletamine nii energia tootmiseks kui ka ilma energiat tootmata. Samuti põletatakse tekkekohas ja kohalikes katlamajades ka vanaõli ning veel teisi ohtlikke jäätmeid. ( Peet 2004: 5)

Keskkonnamõjud
Tahke prügi kuhjamine prügilatesse on kõige tavalisem jäätmekäitlustoiming paljudes maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid.
Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine . Põhjavee saastumise risk on suure tõenäosusega peaaegu kõigis vanemates prügilates, sest enamus prügilaid ehitati siis ilma projekteeritud kraavide ja nõrgvete kogumissüsteemideta.
Pinnavee saastamine nõrgvete poolt on samuti leidnud kirjanduses märkimist. Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud prügila nõrgvete sattumisel pinnavette on hapniku eraldumine veekogust, muutused faunas ja flooras ning ammoniaagi mürgitus. Pärast prügila sulgemist jätkub seal rida bioloogilisi ja keemilisi reaktsioone. On kindlaks tehtud, et prügilad läbivad vähemalt neli lagunemise faasi:
1) algse aeroobse faasi
2) anaeroobse happelise faasi
3) algse metaankäärimise faasi
4) stabiliseeriva metaankäärimise faasi.
Kui jäätmed on väga hästi lagundatavad, siis hapniku difusioon prügilasse võib ületada mikroobide hapniku tarbe. Aja möödudes võib anaeroobne prügila oletatavasti muutuda aeroobseks ökosüsteemiks. On täitsa tavaline, et erinevates prügila osades on erinev lagunemise faas. Nõrgvete koostis võib muutuda ka väljaspool prügilat. Nõrgvete koostise määramine on vajalik selleks, et teha kindlaks prügilate pikaajalised keskkonnamõjud. Isegi peale seda kui prügila lõpetab oma prügi vastu võtmise ja prügila kaetakse, jätkuvad prügi lagunemise protsessid.

Nõrgvete hulk tõuseb märgatavalt peale prügila katmist. Arvestades prügila pikaajalist stabiilsust on võimalus, et prügila katte veepidavus võib väheneda. Kui prügila kate halveneb ja muutub vett läbilaskvaks, siis tõuseb nõrgvete hulk isegi väga palju aega pärast prügila sulgemist. ( Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. 2004 lk. 1- 4).

Stabilisatsiooniprotsessid prügilas
Prügilaid on kontrollitud ja seal on monitooringut teostatud umbes 30 aastat. Selle perioodi jooksul on kasvanud arusaamine keerukatest keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest, mis kaasnevad jäätmete matmisega. Jäätmete lagunemine prügilas hõlmab ühtekokku nelja faasi.
Esimesed neli faasi joonisel on aeroobses faasis, anaeroobses happelises faasis, varajase metaankäärimise faasis ja stabiliseerunud metaankäärimise faasis. Sellised lagunemisfaasid, milles jäätmete sees hakkab tekkima aeroobne keskkond, põhinevad ainult teoorial ja on küllaltki spekulatiivsed , kuna pole dokumenteeritud piisavalt tõendusmaterjale.
Varajase aeroobse faasi kestel, hapnik mis asub tühjades kohtades värskelt maetud prügi sees, tarvitatakse kiiresti ära ja tulemuseks on CO2 eraldumine ning jäätmetemperatuuri tõus. Aeroobne faas prügilas kestab ainult mõne päeva, sest hapnikku ei tule kusagilt juurde, kui jäätmed on kaetud. Enamus nõrgvett tekibki selle faasi käigus, sest jäätmete kokkusurumisel eraldub niiskus ja sellele lisandub sademete imbumisel läbi maetud prügi tekkiv nõrgvesi.
Kui hapniku allikad on otsas, muutub jäätmekeskkond anaeroobseks, mis soodustab fermentatsiooni teket. Tselluloosi ja hemitselluloosi biodegradatsioon toimub kolme liiki bakterite toimel:
1) hüdrolüüsi ja fermentatsiooni bakterid - hüdrolüüsivad polümeere ja fermente, mille tulemusel monosahhariidid muutuvad karboksüülhapeteks ja alkoholiks.
2) atsetogeensed bakterid - mis muudavad need happed ja alkoholid atsetaatideks, vesinikuks ja süsinikdioksiidiks
3) metanogeenid – muudavad atsetogeensete reaktsioonide lõppproduktid metaaniks ja süsinikdioksiidiks. See protsess kulgeb tõhusalt neutraalse pH juures.
Teises faasis hüdrolüütilised ja atsetogeensed bakterid domineerivad karboksüülhapete akumulatsiooni tulemusena ja pH alaneb . Kui pH on happeline, siis happelise faasi nõrgvesi on keemiliselt agressiivne ja võib tõsta mitmete komponentide lahustuvust. Algse metaankäärimise faas algab siis, kui kindel hulk metaani on toodetud. Selle faasi algus on samuti seotud jäätmete pH-ga, mis saab piisavalt neutraliseeritud isegi metanogeensete bakterite kasvu korral.
Selles faasis happed, mis akumuleeruvad happelises faasis muudetakse metaaniks ja süsinikdioksiidiks metanogeensete bakterite poolt ja metaani produktsiooni kiirus võib kasvada. Samal ajal algab ka tselluloosi ja hemitselluloosi lagunemine
Stabiilses metaankäärimise faasis võib metaani produktsiooni kiirus ulatuda maksimumini ja alaneda pärast seda, kui lahustuva substraadi varu (karboksüülhapped) väheneb. Selles faasis on metaani produktsiooni kiirus sõltuv tselluloosi ja hemitselluloosi hüdrolüüsi kiirusest. pH jätkab oma tõusu püsiva seisundini, mis saabub siis, kui kontsentratsioon on ainult mõned mg/l. Prügi lagunemise kiirus sõltub kõige rohkem tingimustest, mis on prügila sees.
Oluline faktor on prügi niiskussisaldus . Kõigile on ju teada, et ülikuivades piirkondades on prügi lagunemine tunduvalt aeglasem , kui piirkondades, kus on 50 - 100 cm aastane infiltratsioon jäätmetesse. Prügi lagundamist saab kiirendada prügila mõjumisfaasis. Kõige laialdasemalt levinud tehnika on nõrgvee ringlus , kus nõrgvesi tsirkuleeritakse läbi prügi. Retsirkulatsiooni tulemusel prügi niiskussisaldus tõuseb oma algselt väärtuselt, mis on tavaliselt 15-20%, 40-50%-ni. Lisaks sellele paraneb nõrgvee retsirkulatsiooni kasutamisel ka toitainete, substraadi ja bakterite levimine. Teised faktorid , mida saab kasutada lagundamise kiirendamiseks on tükeldamine ja aeratsioon, milles jäätmed aereeritakse 1-2 kuud peale matmist, et tõsta temperatuuri ja võimaldada aeroobset biodegradatsiooni lahustunud süsiniku esialgsel akumulatsioonil. (Peet 2004: 6)

Prügila nõrgvete ja tahkete ainete koostis
1) Lahustunud orgaaniline aine, mõõdetuna KHT-des (keemiline hapnikutarvidus) või TOC-des (täielik orgaaniline süsinik), lenduvad rasvhapped , (mis akumuleeruvad jäätmete stabilisatsiooni happelise faasi kestel) ja rohkesti raskelt lagunevaid komponente nagu fulvo ja humiini sarnased koostisosad. (Kapak 2004: 25)
2) Anorgaanilised makrokomponendid: Ca, Mg, Na, K,NH4, Fe, Mn, Cl, SO4 ja HCO3
3) Raskemetallid:Cd, Cr, Cu, Pb, Ni ja Zn.
4) Ksenobiootilised orgaanilised komponendid, mis tulenevad kodumajapidamisest või tööstuslikest kemikaalidest. Need sisaldavad teiste seas hulgaliselt aromaatseid vesinikkarbonaate, fenoole, kloreeritud aromaatseid ühendeid, pestitsiide jt. Veel võib leida prügilast boori, sulfiide, arseeni, seleeni , baariumi, liitiumi , elavhõbedat ja koobaltit. (Peet 2004: 9-10)
5. Prügila sulgemise võimalikud variandid
1. Keskkonnamõjude hindamine:
Vastavalt jäätmekäitlusseadusele peab prügila sulgemiskava koostamisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja määratud keskkonnanõudeid. Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Prügila sulgemise protsessis arvestatakse Eesti Vabariigi kehtivaid asjassepuutuvaid õigusakte ja vastavat rahvusvahelist seadusandlust.
2. Alternatiiv O – Prügila suletakse, ilma kinnikatmata ja drenaažitorustikku rajamata.
3. Alternatiiv I - Prügila sulgemine Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr
38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" kehtestatud korras
Nimetatud määruse §35 kohaselt peab prügila ladestamise lõppemisel katma järgmiste kihtidega:

• gaasi kogumise kiht
  
• vettpidav mineraalkiht
  
• dreenikiht , vähemalt 0,5 m
  
• kattepinnas, vähemalt 1 m
  

Prügilamääruse järgsel sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine:

• prügi tasanduskiht (0,2 m);
  
• gaasi kogumise kiht - killustik või kruus (0,25...0,3 m);
  
• vett pidav mineraalkiht - savikas pinnas (0,5 m);
  
• dreenikiht (0,5 m);
  
• kattepinnas (0,7 m);
  
• kasvupinnas (0,3 m).
  

4. Alternatiiv II - Prügila sulgemine osaliste leevendustega, katmine vettpidava kihiga
Prügila suletakse osaliste leevendustega ja kaetakse vett pidava kihiga, kuid gaasi koguva kihita. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine:

• prügi peale prügi tasanduskiht (0,2 m);
  
• vett pidav mineraalkiht (0,5 m) või geomembraan
  
• dreenikiht (0,3 m)
  
• kattepinnas + kasvupinnas (0,5 - 0,7 m).
  

5. Alternatiiv III - Prügila sulgemine lihtsustatud korras, katmine ilma vettpidava kihita
Prügila suletakse lihtsustatud korras. Sulgemisel oleks prügila sulgemise tehniline lahendus järgmine:

• prügi peale prügi tasanduskiht (0,5 m);
  
• kattepinnas + kasvupinnas (0,5 -0,7 m) - rohttaimestiku ja põõsatiku jaoks on 0,5m piisav tüsedus).
  

(Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine 2004: 1-4)

7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel

Pääsküla prügila rajati 1974.a. kui ajutine jäätmete ladestuskoht ja oli senini põhiline Tallinna ning selle lähistagamaal tekkivate olme- ja tööstusjäätmete ladestuskoht. Prügila pindala laius vähemalt 30 hektaril, suhteline kõrgus umbes 30 meetrit ja ladestatud jäätmete kogus umbes 4 mln tonni. Prügila rajati ilma projektita. Vahetult lõuna pool prügilat asub Pääsküla jõgi ja lähimad elumajad paiknevad prügimäest 200 m kaugusel põhja pool. Prügilas ei toimunud kujuneva nõrgvee puhastamist, kuid ümber ladestusala turbasse kaevatud kanal tegutses teatud määral biotiigina. Kanali vesi oli tugevasti reostunud . Vesi voolas kanalist ilma puhastamata Pääsküla jõkke, halvendades tugevasti jõevee kvaliteeti. Selgelt avaldas häirivat mõju ümbritsevale keskkonnale prügilast tulenenud reostus . Samuti oli prügimäele elama asunud hulgaliselt asotsiaalse eluviisiga isikuid, kes elatusid prügimäelt leitud toiduainetest ja tegelesid omaalgatusliku jäätmete sorteerimise ja põletamisega.Käesolevaks ajaks on prügila suletud ning kaetud vettpidava kihiga, paigaldatud pilutorudest valmistatud drenaažisüsteem ( torude läbimõõt 250mm) nõrgvee juhtimiseks linnakanalisatsiooni. Kogu drenaažitorustik ja ka kollektorid rajatakse polüetüleentorudest. Kuna nõrgvesi on keemiliselt agressiivne, siis peavad kõik kasutatavad materjalid olema väga vastupidavad vedelike ja gaaside keemilisele toimele. Plastikkilega kaeti ka raudbetoonist kanalisatsioonikaevude sisepinnad. Kõik prügilas tekkivad heitveed kogutakse ja pumbatakse survetrassi mööda linna kanalisatsiooni ja puhastatakse. Hoolimata kõigist ettevõetud abinõudest on vaja teostada prügilas keskkonnaseiret veel mitukümmend aastat, et uurida saaasteainete levikut keskkonda. Suletud prügila ala ei hakata kasutama enne ladestu stabiliseerumist, mis kestab hinnanguliselt 20–50 aastat.
Prügilasse ladestatavad tavajäätmed sisaldavad alati teatud hulga orgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete õhuhapnikuta lagunemisel tekib gaas , mille peamiseks koostisosadeks on metaan ja süsinikdioksiid. Seda gaaside segu nimetatakse vastavalt tekkekohale kas prügila- soo- metaan- või biogaasiks. 1m3 prügilagaasi, metaani sisaldusega ligikaudu 60 %, asendab oma kütteväärtuselt 0,5 kg kütteõli. Samal ajal on ta ka üks olulisem keskkonnatingimusi negatiivselt mõjutav nn kasvuhoonegaas. Lähtuvalt nii keskkonnakaitselisest seisukohast kui ka tulenevalt prügilagaasi kõrgest kütteväärtusest, rajati 1994. aastal Pääsküla prügilasse biogaasi kogumis- ja ühendustorustik, kolm gaasi reguleerimissõlme, kompressorjaam ja gaasipõleti. Maa all kulgeb horisontaalselt kümme kilomeetrit 110-millimeetrise läbimõõduga perforeeritud kogumistorustikku. Kogumisjaamade kaudu jõuab gaas linnale kuuluvasse kompressorjaama ning sealt edasi kahte kombijaama. Täisautomaatsed kombijaamad toodavad paralleelselt soojust ja elektrit. Prügi kogumise lõpetamine kahe aasta eest on biogaasi tootmisele esialgu hoogu andnud, sest kaetud pinnase tõttu koguneb torustikku varasemast rohkem gaasi. ( Hetkel kogutakse 760 m3 gaasi tunnis) Arvestuste kohaselt jätkub gaasi veel kümneks aastaks. Praegu on energiat piisavalt, et kütta 581 korteriga korrusmaju Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee nurgal, 360 korterit Põllu tänava piirkonnas, Pääsküla kooli, kahte lasteaeda ja Nõmme ujulat.
Pääsküla prügila sulgemisega seotud kulud:
1972. aastal ajutise ladustamispaigana kasutusele võetud keskkonnaohtlik Pääsküla prügila suleti Euroopa Liidu ISPA raha eest. Plaani kohaselt lõpetati töödega 2007. aasta lõpuks. Sulgemine jaotati nelja etappi :
1) Prügila sulgemine ja katmine
2) Tekkiva metaani kogumine ja kasutamine
3) Prügilast tuleva nõrgvee kogumine ja käitlus
4) Reostunud ümbruskonna korrastamine.
Euroopa Komisjon toetas prügila sulgemist 75 protsendi ehk 129,79 miljoni Eesti krooni ulatuses, ülejäänud 43,3 miljonit krooni andis Tallinna linn.
Pääsküla prügila sulgemisega kaasnenud tagajärjed:
Pärast Harjumaa kohalike prügilate sulgemist kasvas metsaaluste risustamine olme- ja ehitusprahiga, keskkonnateenistus peab selle põhjuseks omavalitsuste tegevusetust. Väiksemate prügilate sulgemisega alustati Harjumaal juba 2001. aastal, pärast Jõelähtme prügila avamist eelmise aasta juunis järgnes ka suuremate Tallinna ja Harjumaad teenindanud Pääsküla, Sõrve, Lagedi ja Tuula prügimägede sulgemine. Harjumaal on metsaaluste reostamine pärast kohalike prügilate sulgemist suurenenud, sealjuures moodustab valdava osa loodusesse visatud jäätmetest ehituspraht. Jõelähtme prügilas on vastuvõtuhinnad kõrged ja ehituspraht raske ning lisaks on enamik valdu oma jäätme-eeskirjadest ehitusprahi käitlemise ja kogumise seni üldse välja jätnud.

8. Järelseire teostamise vajadus

Prügilate sulgemine on mitu aastat kestev protsess, mille esimeses etapis pressitakse prügi kokku ja kaetakse. Tegevuse lõpetanud ja katmata prügimägedel on eelkõige probleemiks prügi lendumine ja iseeneslik süttimine. Prügilate sulgemisjärgse järelevalve eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Jälgimist vajavad pinna- ja põhjavesi ning prügi vajumine. Keskmiselt kestab keskkonnaalane järelseire 10-15 aastat. Suletud prügila ala ei hakata kasutama enne ladestu stabiliseerumist, mis kestab hinnanguliselt 20–50 aastat.
9. Järelseire teostamise vajadus
Käesoleva töö eesmärkiks oli uurida prügila sulgemist kaasaegsete meetoditega. Uuritavaks prügilaks valisin kaks aastat tagasi lõplikult suletud Pääsküla prügila.
Uurimuse tulemusel võime täheldada Pääsküla prügilast tuleneva reostuse häirivat mõju ümbritsevale keskkonnale. Tänu prügila asukohale, ning sellele, et ümberringi asub turbaraba, võime arvata, et toimub looduslik isepuhastumine, ning Pääsküla jõkke jõuab juba hulgaliselt vähem saastunud vett, kui ta prügilast välja leostub. Tõsine probleem loodusliku hajumise uurimisel ja dokumenteerimisel on lahjendumise ja degradatsiooni eristamine. Kuna tegemist on rabaga, mis on küll tihedalt kuivenduskraave täis, siis toimub, eriti kevadeti suur pinnavee, ning sulavee segunemine prügila nõrgveega, mis oluliselt lahjendab prügilast väljuvat reostust.
Keskkonna saastamise vähendamiseks rajati prügila ümber 1,8 km. pikkune ringtee ,
nõrgvee torustik , pumbajaamad, seirekaevud ja survetrass.
Samuti rajatakse pinnavee kogumise süsteem ja kaetakse prügila drenaažikihi ja kinnitambitud pinnasega, mis peaks tagama selle, et Pääsküla jõkke voolab ainult puhas pinnavesi. Kliimamuutuste leevendamise ja taastuvate energiavarude rakendamise projekti raames rajati prügilagaasiga köetav elektri ja soojuse koostootmise jaam, üks esimesi nn turumajandusele ülemineku riikides.
Projekti kohaselt kogutakse jäätmetes sisalduva orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel tekkiv biogaas kokku ning kasutatakse aasta ringi elektri ja soojuse tootmiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et prügila sulgemine tõi ajutiselt kaasa keskkonnareostuse suurenemise, kuna inimesed hakkasid tekkinud prügi viskama loodusesse, oli prügila sulgemine pikemas perspektiivis siiski vajalik, sest olemasolevas asukohas polnud kuidagi võimalik üle minna kaasaegsele prügitöötlemisele. Samas võimaldab prügila sulgemine võtta prügilast elamute ja ühiskondlike hoonete kütteks vajalikku prügilagaasi.

11. Fotod

Foto 1 Prügi ladestamine Pääsküla prügila ladestusalale
Foto 2 Prügilasu kokkupressimine
Foto 3 Suletud Pääsküla prügila linnulennult
Foto 4 Jäätmete ladustamine uues Tallinna prügilas

12. Kasutatud kirjandus

Prügila nõrgvee koostisest ja looduslikust isepuhastusvõimest Pääsküla prügila näitel.
Kai Peet, Tartu Ülikooli Kolloid ja keskkonnakeemia õppetool. Magistritöö, Tartu 2004

Põlevkivi poolkoksi leostuskäitumise uurimine .
Siret Kapak, Tartu Ülikooli Füüsikalise keemia instituut. Magistritöö, Tartu 2006

Sillamäe Prügila sulgemise projekt.
Rain Nigul, Tallinn 2007

Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. Kilingi Nõmme 2004

Meie elukeskkond 2006 ettekanded . Vastemõisa prügila sulgemine.
Rasmus Kodres, Vastemõisa 2006

Tallinna prügila koduleht
http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1029
http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1031
http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1173

Maaameti kodulehekülg
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
16