Alkohol minu kehas final (0)

ALKOHOL  
MINU 
KEHAS
Kirjastanud ja koostanud  
meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis
Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, 
dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, 
dr Pille Ööpik
Kujundanud Egle Raadik
Kunstnik Kairit Orgusaar
Rahastanud Eesti Haigekassa
Tasuta jagamiseks
ISBN
© OÜ Lege Artis 2007
Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja 
pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 
1220 .
Miks osa inimesi naudib alkoholi ja 
osa on selle vangis? 
Kui palju on palju? 
Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt 
aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, 
Mida teeb alkohol organismile? 
muudab lõbusaks ja seltskondlikuks.  Teiselt  
poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, 
Kas minul võib olla alkoholiprob-
soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. 
leem? 
Joobes inimene muutub sageli vägivaldseks, 
riskialtiks ja vaimselt tasakaalutuks. Alkohol 
muudab inimese iseloomu paheliseks, annab 
Nendele küsimustele leiad vastuse 
põhjust enesetapumõtetele ja julgustab neid 
järgnevatelt lehekülgedelt.
ellu viima.
Alkohol ei ole inimesele vajalik nagu õhk, vesi 
ja toit. Kas inimene suudab alkoholiga piiri 
pidada, seda ei tea keegi ette.
Mis on alkohol?
Kuidas mõõdetakse joomisel 
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust 
alkoholi hulka?
tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust 
Rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet  drink  e alkoholi-
sisaldav jook.
ühik. Üheks dringiks loetakse Eestis  10 g absoluutpii-
ritust, mis tähendab keskmiselt 20–25 ml  viina , 280 ml 
Alkohol on kaloririkas jook – 1 pits viina või 
õlut või 120 ml veini olenevalt joogi alkoholisisaldusest.
väike klaas veini sisaldab sama palju kalo-
reid kui 1 supilusikatäis suhkrut!
Dringi suurus oleneb alkoholi kangusest:  mida kangem 
on alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühe dringi. 
Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme 
Joodud drinkide arvu saad teada, kui korrutad joogi 
rühma:
alkoholisisalduse mahuprotsendi joodud alkoholihul-
gaga ja jagad selle 1000-ga. 
  kanged alkohoolsed joogid – alkoholi-
sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti 
(viinad, viskid, rummid, liköörid)
1 drink on
   lahjad alkohoolsed joogid – alkoholi-
sisaldus 6–22 mahuprotsenti (veinid, 
pool viinapitsi (20–25 ml)
vermutid)
pool kannu õlut (280 ml)
  vähese alkoholisisaldusega joogid 
– alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti 
1 kl veini (120 ml)
(õlled, siidrid)
Kui kiiresti kaob alkohol kehast?
Joonud ära ühe pudeli (500 ml) 
Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi 
4,8% õlut, oled saanud umbes 
hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. 
Alkoholisisaldust veres väljendatakse promilli-
des.  Sedagi saab valemi abil välja arvutada:
4,8 x 500 = 2,4 drinki
  1000 
Alkoholi-
sisaldus              drinkide hulk x 10 
 = 
veres pro-
    kehakaal (kg) x 0,65 naistel 
millides   
                             või 0,76 meestel
Näiteks, kui 80 kg mees joob ära pudeli 4,8% õlut 
(kõrvaltoodud arvutuse põhjal 2,4 drinki), on 
tema vere alkoholisisaldus 
Joonud ära ühe klaasi (120 ml) 
12% veini, oled saanud umbes 
    2,4 x 10 
 
            = 0,23 promilli
   80 x 0,76
 
12 x 120 
Sama koguse sama õlle ärajoomisel on 65 kg 
= 1,4 drinki
   1000 
kaaluval naisel vere alkoholisisaldus 
    2,4 x 10
 
           = 0,24 promilli
   65 x 0,65 
Kainenemine toimub keskmiselt kiirusega 0,1 
Mis on alkoholisõltuvus ? 
promilli ehk 1 drink tunnis, seega kulub neil 
Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, 
täielikuks kainenemiseks umbes 2 tundi.
kui viimase 12 kuu jooksul on
esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest:
Surmav annus on 6–8 ml absoluutset alko-
holi kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on 
1.  tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka 
umbes 1,5 liitrit viina 80 kg kaaluval tervel 
kandmise) suurenemine
täiskasvanud mehel.
a)  soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada 
suuremat alkoholikogust kui varem
b)  varasem kogus avaldab tunduvalt nõrgemat 
toimet
2.   võõrutusnähud
a)  esineb tüüpiline alkoholi võõrutussündroom
b)  võõrutusnähtude leevendamiseks kasutatakse 
uut kogust alkoholi
3.  alkoholi tarvitamine planeeritust suuremal hulgal 
või pikemat aega
4.  alkoholi tarvitamise lõpetamise või vähendami-
se ebaõnnestumine tahtejõu vähenemise tõttu, 
vaatamata soovile
5.  suure osa aja kulumine alkoholi hankimisele, 
joomisele ja selle mõjust toibumisele
6.  töö, vaba aja ja enese vormis hoid -
misega seotud oluliste toimingute 
Alkoholitaluvus
Teatud joobeastmeks vajalik alkoholiannus suureneb 
osaline või täielik unarusse jätmine 
sõltlasel esialgu seetõttu, et organism õpib mürgist ainet 
alkoholi tarvitamise tõttu
käitlema, n-ö harjub. Seega ei ole “palju kandmine” 
7.  alkoholi tarvitamise jätkumine 
tervise ja tugevuse näitaja, vaid viide, et alkoholi rohke 
vaatamata selle tarvitamisest põhjus-
tarvitamise toimel on arenenud üks alkoholisõltuvuse 
tatud püsivatele või korduvatele füüsi-
sümptomitest. Alkoholitaluvus sõltub ka kehakaalust, 
listele ja psüühilistele probleemidele.
soost ja east . Jätkuv alkoholi rohke tarvitamine kurnab 
organismi kaitsejõude ning tekib vastupidine nähtus: 
alkohoolik jääb purju juba poolest pudelist õllest.
Võõrutusnähud e pohmelus
Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt “pohmelus” või “kassiahastus” on pärast joomist ilmnevad 
halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine , südameklop-
pimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Kehaliste sümptomite kõrval esinevad ka 
psüühilised nähud: süü, häbi, alaväärsustunne ja masendus. Nimetatud sümptomid esinevad ka 
mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure hulga alkoholi tarvitamisel. Elu esimesed alkoholipruu-
kimised kutsuvad üldjuhul juba varsti pärast joomist esile iivelduse ja oksendamise, mis kaitse-
mehhanismina evakueerivad mao sisu koos seal veel leiduva alkoholiga.  Alkohooliku oksendamine 
jääb järgmisse hommikusse ja on erilise iivelduseta, vähese limase eritusega maokramp. Oluline on 
asjaolu, et mittesõltlane ei talu võõrutussümptomite ilmnemisel alkoholi lõhnagi, alkohoolik aga ei 
saa “tervist korda” enne, kui ta on “peaparanduse”, st teatud annuse alkoholi saanud.
Mis on alkoholi kuritarvitamine?
Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõl-
tuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, 
kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. On inimesi, 
kes võivad pikka aega alkoholi kuritarvitada, ilma 
et neil areneks sõltuvus . Kahjuks ei osata prog-
noosida, kellele saab alkohol saatuslikuks ja kes 
võib juua ilma drastiliste tagajärgedeta.
Kuritarvitamisele viitab see, kui viimase 12 kuu 
jooksul on esinenud üks või rohkem järgmistest 
tunnustest:
1.  korduv alkoholitarvitamine , mis põhjustab 
rollihäireid tööl, kodus või koolis: töökollek-
tiivi- või pereliikmena kohustuste hooletusse 
jätmist, töölt või koolist puudumist
2.  korduv tervise ja elu ohtu seadmine, näiteks 
purjuspäi autojuhtimine, masinate või mehha-
nismidega töötamine
3.  alkoholi korduva kasutamisega seotud õigus-
Alkoholi liigtarvitaja on:
likud probleemid, näiteks purjusolekust tingi-
tööealine mees, kes joob
tud arest
  nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut 
4.  alkoholi tarvitamise jätkamine, vaatamata kor-
või 2,9 l veini)
duvatele ja püsivatele häiretele sotsiaalsetes 
  korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina,  
suhetes (nt alkoholi tarvitamisest tekkinud 
840 ml veini)
ebakõlad abikaasaga või olmerüselused ja 
tööealine naine, kes joob 
kaklused)
  nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 
1,9 l veini) 
Alkoholisõltuvus
  korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina 
Kui inimesed räägivad omavahel kellestki kui 
või 600 ml veini)
alkohoolikust, alkoholisõltlasest või liigtarvitajast, 
kasutab igaüks määratlemiseks oma kriteeriume.  
Kuidas tekib joomatuur?
Siiski ei saa alkoholisõltuvuse või kuritarvitamise 
Joomatuur on üks märk alkoholisõltuvusest. Ini-
hindamisel lähtuda joodava alkoholi kogusest või 
mene ärkab hommikul pohmelusega. Selleks et 
joomise sagedusest, sest inimestel ei teki alkoholi-
pohmelust vähendada, võtab nn peaparandust. 
sõltuvus ühtemoodi . Igapäevase määratlemise 
See omakorda ajab hamba verele ja tekitab soovi 
lihtsustamiseks on kasutusel alkoholi liigtarvitaja 
veel juua. Nii võib pohmeluse-peaparanduse sur-
mõiste.
nud ring kesta kuni 3 nädalat, mille järel saabub 
täielik kurnatus.
Kas üks pudel õlut 
iga päev on li ga palju?
Igapäevane alkoholijoomine 
on harjumus, mis võib, aga ei 
pruu-gi kujuneda alkoholi kuri-
tarvitamiseks või sõltuvuseks. 
Elundite kahjustus tekib aga 
sellegipoolest. Lahjade alkohool -
sete jookide sage tarvitamine 
kahjustab eeskätt seedeelund-
konda ja tekitab maksatsirroosi 
ohu. Kangete jookide tarvita-
mine periooditi ja purju joomine 
kahjustab eeskätt aju. 
Mis juhtub alkoholismi ehk  
Maks 
alkoholisõltuvuse tagajärjel? 
Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alko-
Alkoholisõltuvuse korral muutub joomine sage-
holihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taas-
daseks ega allu kontrollile. Vajadus alkoholi järele 
tu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja 
muutub elu peamiseks juhtmõtteks. 
viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk 
Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle-
tsirroos . Tsirroosi korral on maksarakud asendu -
tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma prob -
nud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei 
leemi, tal jätkub tahet alluda ravile ja hoiduda 
funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksa-
alkoholist täielikult ilma igasuguste mööndusteta.
vähki ja söögitoru veenide laienemine, millega 
kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi 
algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise  
Millist mõju avaldab krooniline 
funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene 
alkoholitarvitamine organismile?
„kannab hästi”.  Hiljem ei suuda maks enam oma 
ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu-
Seedetrakt 
sed tekitavad mürgitusseisundi.
Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögi-
Süda ja vereringe
toru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb 
peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb 
Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja 
toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage 
veresoonte haiguste tõttu.  Põhilisteks häireteks, 
kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-
mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on 
raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga -
  südamelihase kahjustus – süda laieneb, sest 
nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks 
südamelihas venib välja, ja halveneb südame 
on sageli kõhunäärme põletik.
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö 
häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt 
ammu enne, kui arst need esmakordselt diag-
noosib;
  südame rütmihäired  – alkohol kahjustab 
otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad 
südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad 
ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. 
Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mit-
mest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; 
  kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-
insult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltu-
mata east, soost, rassist, kehakaalust, suitseta-
misest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud 
alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. 
Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea aju-
veresooned vastu, need muutuvad hapraks ja 
rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste 
verevalanduste teket ei pruugi inimene ise 
tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane 
täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see 
tunda mitmesuguste närvikavahäiretena.
Aju
Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-
korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise 
veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud 
ajurakkude häiritud tööst.  Pikapeale arenevad 
ajukahjustused:
  halveneb mälu, 
  väheneb õppimisvõime, 
  tekivad tasakaaluhäired.
Drastilisemateks tagajärgedeks on 
  dementsus ehk nõdrameelsus, 
  langetõbi, 
  hallutsinatsioonid ja 
  kõnehäired. 
Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saa-
vutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb 
organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrges-
tab organismi üldiselt. Alkoholisõltlaste hulgas 
leviv depressioon viib sageli enesetappudeni.
Hormonaalne regulatsioon
Rasedus, imetamine ja alkohol
Alkohol tingib organismi normaalse hormooni-
Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu 
produktsiooni häireid, mille tõttu:
jooksul neid juurde ei teki. Alkoholist kahjustada 
  häirub tasakaal uute valkude loomise ja va-
saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi 
nade lammutamise vahel ning ülekaalu saa-
nagu terved munarakud. Viljastumise hetkel ei tea 
vutab lammutamine;
keegi, kas viljastus kahjustunud või terve muna-
  pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha 
rakk .
jääb kängu;
Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal 
  kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud 
alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või 
hõrenevad ja hambad lagunevad;
äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alko-
  meesuguhormoonide hulk ja sperma toot -
hol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad 
mine väheneb, ilmneb munandite kõhetu-
tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja 
mine, kujuneb impotentsus;
vaimsed häired. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni 
  naistel väheneb naissuguhormoonide toot-
emapiima vahendusel.
mine, tekivad menstruaaltsükli häired, suu- 
Loote alkoholisündroom avaldub alakaalulisuses, 
reneb nurisünnituste oht;
vaimses alaarengus ning tähelepanu ja käitumise 
  meestel suureneb naissuguhormoonide 
häires.
osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja 
Intellektuaalsuse ja käitumise puudujäägid 
naiste tüüpi rasvaladestumise, naistel suu- 
ilmnevad ka nendel lastel, kelle emad joovad 
reneb meessuguhormoonide osakaal, mis tin-
raseduse ajal mõõdukalt, keskmiselt 7–14 drinki 
gib keha ja hääle mehelikuks muutumise. 
nädalas.
Alkohol arvudes
Nõuanded alkoholisõltlasele
  13–15 liitrit absoluutset alkoholi tarvita-
  Tunnista oma sõltuvusprobleemi.
takse Eestis täiskasvanud inimese kohta 
  Sea endale eesmärgid, mida soovid saavuta-
aastas (koguselt võrdub see näiteks 26–30 
da, kui vabaned alkoholisõltuvusest.
liitri viinaga).
  Pöördu abi järele, üksi on raske hakkama 
  igal aastal hukkub Eestis alkoholi tõttu 
saada.
umbes 2000 inimest.
  Eestis käib 10 000 inimest igal aastal alko-
holist tingitud psüühika- ja käitumishäirete 
tõttu ravil. 
  Eestis saavad aastas 3500 meest ja 700 naist 
alkoholisõltuvuse diagnoosi.
  Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholi-
sõltlast.
  60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuri-
tarvitajad  või sõltlased.
ENESEHINDAMISE  KÜSIMUSTIK
Alljärgnevad 10 küsimust puudutavad alkoholi joomisega seonduvat. Sobivale vastusevariandile tõmba  
ring ümber. Test ei diagnoosi alkoholisõltuvust , vaid aitab tähelepanu pöörata probleemi võimalikule 
olemasolule. 
1. Kui sageli Sa tarvitad alkoholi sisaldavaid 
3. Kui sageli Sa võtad 6 ja rohkem pitsi /klaasi/
jooke?
kannu ühe joomingu jooksul?
0 – ei tarvita üldse 
0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 
1 – kord kuus või vähem 
1 – vähem kui kord kuus 
2 – kaks kuni neli korda kuus
2 – kord kuus 
3 – kaks kuni kolm korda nädalas 
3 – kord nädalas 
4 – neli ja rohkem korda nädalas
4 – pea iga päev
2. Mitu pitsi/klaasi/kannu alkoholi sisaldavat 
4. Kui tihti on viimase aasta jooksul juhtunud, 
jooki Sa tavaliselt ühel joomise päeval võtad?
et alustades võtmist ei saa Sa enam joomatuuri 
0 – ei võta üldse 
kuidagi pidama ?
1 – üks kuni kaks 
0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 
2 – kolm kuni neli
1 – vähem kui kord kuus 
3 – viis kuni kuus 
2 – kord kuus 
5 –  seitse kuni üheksa 
3 – kord nädalas 
5 – kümme ja rohkem
4 – pea iga päev
5. Kui tihti on viimase aasta jooksul juhtunud, 
8. Kui tihti on viimase aasta jooksul juhtunud, et 
et joomise tõttu oled jätnud tegemata asju, 
Sa ei mäleta joomise tõttu mitte midagi eelmisel 
mida Sinult oodati või mida Sa olid kohustatud 
päeval toimunust?
tegema?
0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 
0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 
 
1 – vähem kui kord kuus 
1 – vähem kui kord kuus 
2 – kord kuus 
2 – kord kuus   
3 – kord nädalas 
3– kord nädalas 
4 – pea iga päev
4 – pea iga päev
9. 
6.
Kas Sina või keegi teine on Sinu joomise 
 Kui tihti on viimase aasta jooksul juhtunud, 
tõttu viga saanud?
et ärgates pärast tõsist joomist vajad kohe toibu-
miseks paar pitsi?
0 – ei ole 
2 – jah, on, kuid mitte viimase aasta jooksul
0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 
4 – jah, on, viimase aasta jooksul
1 – vähem kui kord kuus 
2 – kord kuus 
10. Kas arst, keegi Sinu sõpradest või lähedas-
3 – kord nädalas 
test on olnud Sinu joomise pärast mures ja tungi-
4 – pea iga päev
valt soovitanud Sul joomine maha jätta?
7. Kui tihti on viimase aasta jooksul juhtunud, et 
0 – ei ole 
oled pärast joomist tundnud piinlikkust ja süüd?
2 – jah, on, kuid mitte viimase aasta jooksul
0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 
4 – jah, on, viimase aasta jooksul
1 – vähem kui kord kuus 
2 – kord kuus 
Iga küsimus annab punkte vastavalt vastusevariandi 
numbrile. Punkte kokku ........
3 – kord nädalas 
Kui saadud punktide summa on 14 ja rohkem, 
4 – pea iga päev
peaksid konsulteerima alkoholiprobleemidega  
tegeleva spetsialisti või perearstiga.
Kust saab abi?
Esimesena võib alati pöörduda oma perearsti poole.  Alkoholiprobleemide lahendamisele spetsialiseerunud asutused on 
toodud järgnevalt.  Lisaks on alkoholisõltuvuse küsimusega kompetentsed tegelema kõik psühhiaatrid üle Eesti.
Ahtme Haigla SA
E.G.U. Erapraksis OÜ
Lõuna-Eesti Haigla AS  
Ahtme mnt 95, Kohtla-Järve
Kivi 25, Tartu
psühhiaatrikliinik
Tel 335 5916 
Tel 742 0660
Meegomäe küla, Võru vald, Võrumaa
Ahtme Haigla SA ambulatoorium
Eraarstid  Viik ja Murrik OÜ
Tel 786 8569, 782 1522 (registratuur)
Kooli 8a, Jõhvi
e-registreerimine:  
Tel 339 6222
Tuleviku 8, Rakvere
http://www.vh.ee/probleem/regist.php
Tel 324 2474
A-Kliinik OÜ
Läänemaa Haigla SA  
Erapsühhiaater Krista Ruus  
Riia 13, 51010 Tartu
psühhiaatriaosakond
Tel 742 7888
Mäe 2a, Põlva   
Vaba 6, Haapsalu
Tööajaväline esmaabi 5561 3446
Tel 799 4119 
Tel 472 5800 (registratuur), 47 25 875 (info) 
http://www.akliinik.ee
Võru mnt 1, Räpina 
https://www.salmh.ee
[email protected]
Tel 796 1124
Lääne-Tallinna Keskhaigla AS
Aleksander Rjumin, 
Gradus Gravis OÜ
http://www.ltkh.ee
psühhiaater-psühhoterapeut
Uus-Sadama 21–201, Tallinn
Suur- Paala 2, Tallinn
Tel 631 8488
Meremeeste polikliinik
Tel 5667 8779; 600 7565
Paldiski mnt 68a, Tallinn
Jaanson & Lääne OÜ
[email protected]
Tel 650 7275, 650 7227 (registratuur)
Jüri 19a, Võru
Aleksandr Štšennikov FIE
Vabaduse 26, Valga 
Mustamäe polikliiniku  
Tartu 4, Tõrva
psühhiaatriakeskus
Raua 32–37, Tallinn
Tartu mnt 2a, Otepää
Ehitajate tee 27, Tallinn
Tel 648 2215, 553 2864
Supelranna 21, Elva 
Tel 659 8006 (registreerimine)
Anonüümsed Alkohoolikud A.A.
Piiri 4, Jõgeva
Väike-Õismäe polikliiniku  
Näituse 22, Tartu 
Tel 529 9955, http://www.aa-eesti.ee
psühhiaatriakeskus
Uus 2, Põlva
Tel 782 1011
Ehitajate tee 137, Tallinn
Anti-Liew & Hingehooldus SA
Tel 657 9549 (registratuur)
Punane 56, 13619 Tallinn 
Jüri Ennet , psühhiaater ( Gratia )
Tel 632 7558
MTÜ Eesti Sõltuvushaigete  
Rävala pst 8, Tallinn
[email protected]
Rehabilitatsiooni Ühing
Tel 5646 3830
[email protected]
Angerja 14, 10416 Tallinn
Kordamed AS
Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia  
Tel/ faks 660 3216
Pärnu mnt 80, Tallinn
Assotsiatsioon
5344 2077 (Kalle Laane )
Tel 627 4460
Tiigi 78, Tartu
[email protected]
Tel 737 6450
MTÜ Lootuse Küla
Psühholoogiline Kriisiabi Tallinnas 
Vahur Kuperjanov FIE Psühhiaater
(MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku  
Pärnu mnt 9, Tallinn 
Pärnu 56–28, Paide 
Lootuse Küla Kogudus)
Laitse, Kernu vald, Harjumaa
Tel 631 4300
Tel 385 2465
Tel 5663 3804, tel/faks 671 7238
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
jmpsych@ email .ee
5663 3200 ( Andrew Vähi, programmi direktor)
http://www.regionaalhaigla.ee
Veronika Hermet OÜ
[email protected]
Piiri 4, Jõgeva
MTÜ Sõltuvushaigete  
Psühhiaatriakliinik 
Tel 776 6236, 510 6279
Rehabilitatsiooniühing Lootus
Paldiski mnt 52, Tallinn
Tel 617 2650 (info),  
Wismari Haigla AS
Anne 63, Tartu, kabinet 200 
617 2654 (valvetuba)
Wismari 15, Tallinn
Tel 748 4677, 505 8381
Psühhiaatriapolikliinik
Tel 662 1068
Narva Haigla SA  
http://www.wh.ee
Tel 617 2644 , 617 2623 (registratuur)
[email protected]
Psühhiaatriaosakond
Karja 6, Narva
Põlva Haigla AS
Õie Vahing FIE Psühhiaater
Tel 354 8805 (valvetuba),  
Uus 2, Põlva
Vabaduse 10b, Võru
354 4223 (arstide tuba)
Tel 799 9173
Tel 782 2676
Psühhiaater Eve Kukkela
http://www.polvahgl.ee
Nurme 72, Tallinn 
SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku  
Tel 523 2037
päevakeskus
[email protected]
Roosi 3, Pärnu
Haigekassa infotelefon 16363  
Psühhiaater-psühhoterapeut Kaiti Kuiv 
Psühholoog Indrek Linnuste (juhataja)
(E–R kell 8.30–16.30)
Kastani 5, Viljandi   
Tel 447 3287
[email protected]
Tel 518 5045
SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik
Perearsti nõuandetelefon 1220 
Psühhiaater  
(ööpäev läbi)
Sirje Kivaste OÜ
Raja 31, Tartu 
Tel 731 9100 (registratuur)
Riia mnt 27 Pärnu 
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik
Psühhiaatri vastuvõtule pöördu-
Tel 551 3040
miseks ei ole vaja saatekirja. Enne 
[email protected]
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik
vastuvõtule minekut tasub kindlasti 
Psühhiaatria ja psühhoteraapia  
Jämejala, Pärsti vald, Viljandimaa
Tel 435 4245
küsida, milline on vastava asutuse 
keskus Sensus (OÜ Sensus etc)
[email protected]
hinnakiri ja kas seal on võimalus  
Tõnismägi 3a, Tallinn 
ht p:/ www.vmh.ee/index.php?id=kli nikud&pid=psy
saada abi Eesti Haigekassa  kindlus -
Tel 640 8708, 5341 5708
Tiiu Tandre FIE Eraarst-psühhiaater
tatuna. Ravile võib alati minna ano-
Hommiku 4, Pärnu 
nüümselt, tasudes ise ravikulud. 
Tel 445 9920, 527 4703
Koidula 5, Rakvere
Tel 325 5220
ALKOHOLI LI GJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME!
  Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu.
  Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine.
 Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas.
  Alkohol  surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket.
  Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet.
  Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust .
  Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks.
 
NÕUANDED MÕISTLIKULE ALKOHOLITARVITAJALE
  Juues või pakkudes alkoholi, pane lauale alati ka vesi või mahl, 
et janu kustutamiseks ei kasutataks alkoholi.
  Kui jood alkoholi, söö piisavalt, siis püsib alkohol pikemat 
aega maos ja maksal on rohkem aega alkoholi lammutamiseks.
  Lõpeta joomine, kui sa ei suuda nimetissõrmega ninaotsa täpselt tabada, 
see näitab, et väikeaju on saanud alkoholist kahjustada.
  Ära kunagi paku teismelisele alkoholi.
  Ära joo alkoholi viisakusest, ära karda öelda ei!