Uurimustöö (0)

Tapa Gümnaasium
Kadi Saluste
Minu Eesti
Roheliste rattaretked
uurimistöö
Juhendaja : Anne Roos
Tapa 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………………………….3
1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE…………………………………………4
1.1 Roheliste rattaretk……………………………………………………..5
1.2. Rattaretke korraldus…………………………………………………..8
KOKKUVÕTE……………………………………………………………….9
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………….10
LISAD…………………………………………………………………….....11
LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ………………………………………...11
LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga …………………………………...……12
LISA 3 pildid……………………………………………………………..…13
Sissejuhatus
See uurimistöö sisaldab uuritud fakte roheliste retkede kohta. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju tähtsat infot roheliste retke kohta ja teha selge ülevaade. Selleks, et uurimistöö oleks huvitavam on kõrvutatud erinevaid jutte matkade kohta. On uuritud, mida ootavad retkedest korraldajad ja mida ootavad inimesed, kes lähevad seda nautima. Kuna ükski mõte ei tule iseenesest, siis on uuritud, kus sai see mõte aluse ja miks on valitud just need kohad, kus retked on toimunud. Teada on saadud, mis on üleüldse nende retkede eesmärgiks ja miks inimesed sinna lähevad. Kogutud on täpset kui ka vaidlustavat infot. Enamus info on leitud internetist, kuid on tehtud ka küsitlusi tuttavate seas. Paljude inimeste jaoks on retk kindlasti erineva tähendusega: mõnele on see aastaid traditsiooniks, teisele on see äriprojekt, kolmandale hea võimalus Eesti ja Eesti loodusega tutvumiseks. Kuidas kellelegi, kuid kõige tähtsam on üldine arvamus. Kas roheliste rattaretk on hea võimalus tutvuda Eestimaaga või on see lihtsalt üks äriprojekt?
1. EESTI ROHELINE LIIKUMINE
Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon . Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus ERL-ist poliitiline tiib (hilisem erakond Eesti Rohelised; tänaseks likvideerunud) ning täna tegeleb Eesti Roheline Liikumine ainult keskkonnaprojektidega, sekkumata poliitilisse tegevusse.
Eesti Rohelise Liikumise eesmärgiks on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline tegevus toimub kolme programmi raames: keskkonnapoliitika , keskkonnateadlikkus ja looduskaitse. ERL-il on üle 1000 liikme, neist suurem osa on noored - õpilased ja tudengid . Uued liikmed - kõik, kellele on oluline Eesti looduse säilitamine ja keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis.
1.1 Roheliste rattaretk
Esimene roheliste rattaretk toimus 1988 . aastal 12.-15. mail. See rattaretk sai nime – Kuidas elad , Virumaa ? . Retkel osales umbes 1500 inimest . Marsruut oli : Tapa – Porkuni – Kantküla – Kunda – Rakvere .Osavõtu tasu oli 5 rubla .
1989.a. 11-14 mai - Kuhu lähed, Virumaa? Kiviõli- Aa – Kurtna - Sillamäe-Narva. Osalejaid umbes 3000 .
1990.a. 17-20 mai - Mida varjad, Kõrvemaa? Tapa- Aegviidu . Osalejaid umbes 3500 .
1991.a. Ehk aitab !? . Retk jäi ära .
1992.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Harjumaa ? Maardu-Jägala-Tallinn-Paldiski. Osalejaid umbes 2300 .
1993.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Petserimaa? Värska –Võmmorski –Vastseliina – Orava . Osalejaid umbes 1400 .
1994.a. 6-8 mai - Kuidas elad, Pärnumaa? Tootsi-Lavassaare-Tõstamaa-Pärnu. Osalejaid umbes 1500. Sellel üritusel oli palju napsulembelisi noori. Toona ei taibatud turvafirmat ka palgata .
1995.a. Läheb joomiseks ? Jätame parem ära .
1996.a. 16-19 mai - Kuidas elad, Võrumaa? Tsirguliina-Mõniste-Obinitsa-Orava. Osalejaid umbes 800.
1997.a. 15-18 mai - Kuidas elad, Hiiumaa ? Kärdla-Tahkuna-Ristna- Kassari - Heltermaa.
Osalejaid umbes 500 . Nii Võrumaa kui Hiiumaa retked korraldasid noored , kes varem olid
Loodusmajas õpilased olnud . Oli vähe osalejaid , sest paljud kartsid , et tuleb jälle
joomapidu. Osati oli neil õigus, sest 1997. aastal Kärdlas said korraldajad joodikute käest
päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes .
1998.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Eestimaa süda? Rapla- Mahtra -Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama .
1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere- Alatskivi -Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 .
2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa ? Olustvere - Hüpassaare –Tõramaa – Olustvere. Osalejaid umbes 2200 .
2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma –Peraküla –Veskijärv - Padise . Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta!
2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa ? Kadrina – Vihula –Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 7. maid
2003.a. 9-11 mai - Kuidas elad, Võrtsjärv? Viljandi-Tarvastu-Pikasilla-Vana-Võidu. Osalejaid umbes 2400 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 250 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 6. maid (6. mai kaasa arvatud).
2004.a. 7-9 mai -Kuidas elad, Alutaguse ? Jõhvi- Gorodenka –Lohusuu - Avinurme -Tudulinna- Iisaku -Jõhvi. Osalejaid umbes 3500. Inimeste arv oli nii suur, et raske hallata . Laagripaigad peaksid ikka puhtad ju jääma . Kõige raskem kaader on kooliõpilased , kes pääsevad vanemate silme alt ära ja esimesel võimalusel tõmbavad endal nina viltu .
2005.a. 6-8 mai - Kuidas elad, Otepää?
Otepää – Hellenurme- Leigo- Pikajärve - Urvaste -Sangaste-Otepää. Osalejaid umbes 3000. Rattaretke pilet eelregistreerimisel kuni 30. aprillini 2005 maksab õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 300 krooni ja täiskasvanutele 400 krooni. Neile, kes tasuvad registreerimisel kohapeal Otepääl, on osavõtumaks vastavalt 500 ja 600 krooni.
Peale viimaseid rattureid laagriplatsil rõõmustasid korraldajad. Neile oli maha jäätud maastik , kus oli vaid üks paberi tükk , mille pärast kajakat kaklesid . Rohkem prügi ei leidnud kuskilt keegi enam. Ilm polnud küll kiita , oli külm ja märg . Isegi lund võis näha retke avakilomeetritel . See retk keskendus eelkõige metsale ja rohelisele energiale.
2006.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Virumaa?
Sonda - Kiviõli - Savala - Sirtsi raba - Uljaste - Viru- Kabala - Rägavere mõis - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Vanaveski – Kalvi - Aseri - Purtse - Kiviõli – Sonda. Osalejaid umbes 2300
2007.a. 11-13 mai -Kuidas elad, Matsalu ? Lihula – Kirbla – Kirikuküla – Matsalu – Metsküla – Mõisaküla – Kaseküla – Virtsu - Puhtulaid – Pivarootsi – Vatla maalinn - Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest. Jalgrattureid — pooled kandsid kiivrit ja paljudel oli seljas rattaretke logoga helkurvest. See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf
2008.a. 9-11 mai – Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina – Saki – Meerapalu – Mehikoorma – Raigla – Lüübnitsa – Räpina .
Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)–Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi -Nõmme – Punapargi – Vanajärve – Kabli – Jõulumäe – Suursoo – Kilingi-Nõmme. Kilometraaž: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist -  5.  maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni,  täiskasvanutele 590 krooni.
 Marsruut:
1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve
2. PÄEV: Vanajärve - Tuuliku - Massiaru - Kiusumetsa - Ikla - Treimani - Kabli - Häädemeeste - Rannametsa - Võiste - Tahkuranna - Jõulumäe
3. PÄEV: Jõulumäe - Lema - Kotkapesa bp - Suursoo - Soometsa - Venemurru - Timmkanali - Rae järv - Vaarja - Lodja - Raja talu minizoo (www.miniloomad.ee) - Marana - Kilingi-Nõmme
 Laagripaigad:
1. Nigula lka keskus Vanajärvel
2. Jõulumäe Tervisekeskus www.joulumae.ee
1.2. Rattaretke korraldus
Kõigil rattaretkedel tuleb kinni pidada rattaretke eeskirjadest/retke korraldustest !
Korraldus on tavapärane: tule oma korras rattaga , telgi ja magamisvarustusega. Marsruut on märgitud registreerumisel jaotatavale kaardile ja on looduses viidastatud, info vaatamisväärsuste kohta antakse retke käigus. Laagripaikades on seminarid keskkonnateemadel, ühislõke, muusikud . Kuna osavõtjate suur arv põhjustab tugevat survet retke toimumispaikade loodusele , rakendavad korraldajad taas retke keskkonnajuhtimissüsteemi, et tekkivat jäätmehulka ja muid keskkonnakahjusid vähendada. • Rattasõidul kiiver pähe!
• Rattaretke korraldajad ei vastuta osavõtjate rataste- ja pagasi transportimisel võimaliku kahju tekkimise eest
• Kaotatud toidutalonge ja käepaelu uusi ei väljastata. Olemasolev määrdunud või rebenenud käepael vahetatakse ümber mandaadis.
• Rattaretke pileteid ehk atribuutikat tagasi ei osteta!
• Tule rattaretkele oma tehniliselt korras rattaga, telgi ja magamisvarustusega ning sobilikus rõivastuses, võta kaasa ka haigekassakaart.
• Tavapäraselt on alkoholi tarbimine rangelt keelatud. Korraldajatel on õigus alkoholi tarbinud osalejaid mitte teenindada.
• Omavoliline lõkke tegemine rangelt keelatud.
• Retkel vigastatud ja avariilised rattad toimetatakse järgmisse laagripaika.
• Korraldajad ei vastuta isiklike asjade kadumise eest.
• Tähistage oma asjad ja hoidke rattad peatuspaikades lukustatult.
• Korraldajad ei vastuta osalejate vara eest.
Kõik nõuded ja reeglid : http://www.rattaretked.ee/reeglid.html
Viimastel aastatel on tekkinud küsimus: Kas Roheliste Rattaretk on üritus mis teavitab inimesi valulistest probleemidest looduses ja õpetab säästlikumalt elama või on tegemist lihtlabase äriprojektiga kus kasutatakse ära kunagi väga aatelistel eesmärkidel veerema lükatud vankrit?
Kokkuvõte
Esimene roheliste rattaretk toimus 1988. aastal ja need on toimunud tänini. Mõned aastad on küll möödunud ilma retketa, kui kokku on retki olnud 19. Need retked said alguse esmajärjekorras vajadusest paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi. Keskmiselt on igal retkel osalenud 2016 inimest, mõnel rohkem, mõnel vähem. Siiani rahvaarv retkedel kasvab(enamjaolt), kuid kas võib muutuda pööre tänu kasvavale osavõtu maksule. Igale retkele on antud nimi (nt: Kuidas elad, Tartumaa ?). Retk saab nime oma marsruudi järgi. Kui Eesti on täielikult läbi sõidetud, siis tehakse sama marsruudiga retked, ainult veidi teise nimega (nt: Kuidas elad, Tartumaa 20 aastat hiljem?). Korraldajad loodavad, et retked jäävad toimuma. Sellele saame meie, tavainimesed anda oma väikese panuse: võtta osa sellest imetoredast üritusest ja minna rattaga Eestimaad avastama .
Kasutatud kirjandus:
http://le.ee/?a=uudised&b=5308
http://www.rattaretked.ee/index.html
http://www.roheline.ee/
http://www.loodusajakiri.ee
Eesti Päevaleht 29.05.2004
LISA 1
1)Millisel rattaretkel oled käinud? ( Millistel )
Viimased kolm korda , ma ei mäleta kõiki koha nimesid .
2)Kust tuli mõte minna oma esimesele rattaretkele ?
Mul oli õde käinud ja paljud tuttavad soovitasid .
3)Mis on sulle kõige rohkem rattaretkede juures meelde jäänud ?
Rattaga sõitmine , haige tagumik ja uue tuttavad .
4)Meelde jäävaim loodusnähtus ?
See ilmselt ei olnud programmi sees , aga 2007. aastal me eksisime ühte randa , kuskile kunda lähedale ja seal jooksid lambist hobused ring. Sea oli üldse väga lahe .
5)Kas on plaanis minna veel retkele ?Miks ?
Kindlast on plaanis , sest varematel aastatel on alati väga tore olnud .
6)Mida arvad sina : Kas Roheliste Rattaretk on üritus mis teavitab inimesi valulistest probleemidest looduses ja õpetab säästlikumalt elama või on tegemist lihtlabase äriprojektiga kus kasutatakse ära kunagi väga aatelistel eesmärkidel veerema lükatud vankrit?
Äriprojekt ta minu jaoks ei ole. Igaüks ise teab, kui palju ta seda loodustsäästvat infot seal rattaretkel kogub. Mina ei ole alati programmi järgi sõitnud, aga ma tean , et enamus siiski sõidavad. Nii et ma arvan, et pigem esimene variant siis.
7)Kas sinu arvates käivad eelkõige retkedel , et vanemate silma alt pääseda ja jooma hakata ?
Kindlasti mitte
8)Mis köidab sind roheliste rattaretkede juures kõige rohkem?
See , et on mõnus sõita, kui päike paistab ja on mõnus sõita , kui vihma sajab. Meil on selline oma lahe seltskond, kellega me koos käime ja igasugu huvitavaid uusi kohti näeb, mida pole varem näinud. Mõnes mõttes on see ka nagu väljakutse , sest kolm päeva rattaga sõita, telgis magada ja järves pesta on ikkagi suhteliselt ekstreemne , aga väga lahe .
9)Mis on halvim asi , mis on mõnel retkel juhtunud?
Margusel oli puuk , siis oli küll väga jube , sest ma terve õhtu muretsesin , et pärast tuleb mingi haigus .
Paha on veel see tunne , kui sa järgmisel hommikul sadula peale istud , aga see käib asja juurde ja võib-olla teeb seda veel lahedamaks.
10)Kas sul on midagi korraldajatele ette heita ?
Ööbimiskohad võiks olla alati kuskil veekogu lähedal ,et oleks mingi võimalus ennast pesta , aga muidu ma ei tea öelda . Eks peale rattamatka võib-olla oskaks midagi öelda , aga niimoodi praegu mõelda on ainult hea asjad meelde jäänud .
Kirjalik küsitlus toimus Elis Kotkaga jaanuaris 2009.aastal .
LISA 2
1)Millisel rattaretkel oled käinud? (Millistel)
Eelmine aasta ehk siis aasta 2008.
2)Kust tuli mõte minna oma esimesele rattaretkele ?
Vend on käinud seal juba mitu aastat ja ütles ,et väga lahe ja värki särki ja siis otsustasin ka minna.
3)Mis on sulle kõige rohkem rattaretkede juures meelde jäänud ?
Pühapäeva hommiku äratus .Meie telgi ääres oli täpselt suur kõlar ja üks mees hakkas hommiku mikrofoni karjuma : „ Auuuuuu äratus !”
4)Meelde jäävaim loodusnähtus ?
Ei pööranud tähelepanu sellel eriti.
5) Kas on plaanis minna veel retkele? Miks ?
Jah ,sest see kolm päeva saad sa nautida jalgratta sõitu sõpradega, kui hästi läheb siis ka sooja ja päikselist ilma ,õhtu laulavad ansamblid ja kõike muud veel.
6)Mida arvad sina : Kas Roheliste Rattaretk on üritus mis teavitab inimesi valulistest probleemidest looduses ja õpetab säästlikumalt elama või on tegemist lihtlabase äriprojektiga kus kasutatakse ära kunagi väga aatelistel eesmärkidel veerema lükatud vankrit?
Pigem äriprojektina.
7)Kas sinu arvates käivad eelkõige retkedel , et vanemate silma alt pääseda ja jooma hakata ?
Ei usu, aga kindlasti on ka selliseid.
8)Mis köidab sind roheliste rattaretkede juures kõige rohkem?
Kõik: sõbrad, jalgrattasõit jne..
9)Mis on halvim asi , mis on mõnel retkel juhtunud?
Ei teagi, mina olen ainult ühe korra käinud ja siis ei juhtunud midagi peale selle, et ühel tüdrukul läks rattal käiguvaheti katki.
10)Kas sul on midagi korraldajatele ette heita ?
Ei oska praegu küll midagi ette heita, ainult ühe korra ju käinud.

Kirjalik küsitlus toimus Rail Ageniga jaanuaris 2009.aastal .
LISA 3
Foto: Kaarel Tamre 2002.aastal.
Foto: Riine Lond 2003.aastal.
2009.a. retke kaart.
Jaanus Arukaevutel 2008.aastal .
Marian 2008. aastal .
Kaupo Meiel 2002.aastal.
http://www.rattaretked.ee/toetajad.html
15